1-07-12434\15

(06233002325)Kohtukoosseis eesistuja Mihhail Komtšatnikov, liikmed Eeva Levina ja Vladimir Rozalka Kohtuistungi sekretär Jane Väli Kriminaalasi A T´i ja M K´i süüditunnistamises Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 199 lg 1 p-de 4,7 ja 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.veebruari 2008.a otsus lühimenetluse korras A T (sünniaeg xxx) - isikukood xxx, emakeel - vene keel, kodakondsuseta, kesk-eri haridusega, elukoht xxx, töötab AS-is YYY (AS YYY ühines AS-ga YYY, ühinemise tulemusel AS YYY alates xxx registrist kustutatud), varem kohtulikult karistatud: 1) 06.mail 1998.aastal Sillamäe Linnakohtu poolt Kriminaalkoodeksi (edaspidi tekstis KrK) § 139 lg 1 rahatrahviga 420 (nelisada kakskümmend) krooni; 2)30.novembril 2001.aastal Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi kahe aastase vabadusekaotusega; 3)12.augustil 2005.aastal Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi ühe aasta kolme kuulise ja kahekümne kaheksa päevase vangistusega; 4)08.mail 2006.aastal Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 25 lg 1 ja 2, § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi kolme kuulise ja kahekümne kaheksa päevase vangistusega tingimisi katseajaga kaks aastat. Süüdistatav A T Süüdistatav Apellatsiooni esitaja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Sofja Hristoforova 1-07-12434 Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevśina (määratud korras) RESOLUTSIOON : Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.veebruari 2008.a kohtuotsus A T´i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 15.aprillist 2008.a. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.veebruari 2008.a otsusega lühimenetluse korras tunnistati A T süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi ning mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 1.

1. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 238 lg 2 järgi vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 1.2.KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.mai 2006.a otsusega mõistetud ja ärakandmata kolme kuu ja kahekümne kaheksa päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.veebruar 2008.a. 1.3.Sama otsusega on süüdi mõistetud ja kari statud rahalise karistusega KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi süüdistatav M K, kelle suhtes ei ole otsust vaidlustatud.
2. A T on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi selles, et ajavahemikul 16.novembrist 2006.a kuni 22.detsembrini 2006.a pani ta Sillamäe linna territooriumil sissetungimisega toime neli võõra vallasasja äravõtmist, nimelt: 2.1.sõidukist Citroen Berlingo AS-le YYY kuuluva vara summas 36 349, 94 krooni; 2.2.sõidukist Opel Rekord S M´le kuuluva vara summas 1 200 krooni; 2.3.üksinda varastas T T´i korterist vara summas 5 300 krooni; 2.4.grupis koos teise isikuga varastas T T´i korterist vara summas 13 950 krooni. 3.Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav A T oma süüd esitatud süüdistuses täies ulatuses, nõustus kriminaalasja arutamisega lühimenetluse korras, oma ülekuulamist ei taotlenud. 4.Maakohus märkis oma otsuse põhjendavas osas (lk.92), et kuulanud ära kannatanu ja uurinud kriminaalasja materjale, jõudis kohus arvamusele, et peale süüdistatava poolt oma süü täielikult tunnistamist, on tema süü kinnitatud kohtuliku uurimise poolt uuritud tõendite kogumiga. 5.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud süüdistatava A T´i süü tõendatuse osas. Maakohtu otsus on vaidlustatud karistuse mõistmises osas. Seoses sellega märkis maakohus järgmist. 5.1.Süüdistatavale A T´ile karistuse liiki ja suurust valides võttis kohus arvesse kergendavat asjaolu - süü täielikku omaksvõttu. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samal ajal 2

(5)1-07-12434 võttis maakohus arvesse, et A T pani toime neli varguse episoodi. Maakohus ei näinud alust vabastada A T´i karistusest või määrata muu karistus, mis ei ole seotud vabaduse võtmisega. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 6.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.veebruari 2008.a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav (edaspidi tekstis apellant) A T (lk.3, k.2). Esitatud apellatsioonis vaidlustab apellant temale maakohtu poolt mõistetud karistust. Ta leiab, et karistus nelja võõra vallasasja äravõtmise eest on liiga range. 6.1.Apellant märgib, et tal on kindel töökoht ning ülalpidamisel seitsme-aastane tütar. Apellant nendib, et hüvitab eelmiste kriminaalasjade tsiviilhagi nõudeid, samuti trahve väärtegude toimepanemise eest. Apellant palub juhindudes eeltoodust kohtuotsus tühistada ja mõista kergem karistus. 7.Ringkonnakohtu istungil leidis prokuröri abi Sofja Hristoforova, et apellatsioon on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks ei ole alust. 7.1.Kaitsja-vandeadvokaat Jekaterina Jevśina toetas apellatsiooni selles toodud motiividel. Kriminaalasja arutati KrMS § 334 lg 1 p 1 alusel ilma A T´i osavõtuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8.Ringkonnakohus, kuulanud ära kaitsja, prokuröri abi ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et apellant A T´i apellatsioon ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §-le 342 lg 3 p

1. 9.Ringkonnakohus kordab, et maakohus on sisukohaselt analüüsinud A T´ile mõistetud karistust. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et A T´i varasemad karistusandmed ei kinnita tema apellatsioonis väljendatud soovi elada seaduskuulekat elu. Maakohus on arvestanud siinjuures A T´i isikut eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ja leidnud õigustatult, et tema suhtes tuleb kohaldada karistusena lühiajalist vangistust. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud kriminaalasjas puuduvad toimepandud kuritegu ja süüdlase isikut puudutavad märkimisväärsed erisused - ja neid ei ole esitatud ka apellatsioonis - mis tingiksid A T´ile mõistetud seadusliku karistuse muutmist. Ringkonnakohus on seisukohal, et perekonna ning alaealise lapse olemasolu ei takistanud A T´i käitumast viisil, mis tingis tema süüdimõistmise uute kuritegude toimepanemises.
2. Ringkonnakohus leiab, et mõistetud vangistus - kuus kuud vangistust nelja kuriteoepisoodi eest isikule, kes on varem korduvalt analoogiliste kuritegude toimepanemise eest kandnud vangistust ja kes katseaja kestel asub toime panema uusi kuritegusid, on minimaalseim, mida kohus kõiki seadusest tulenevaid asjaolusid arvestades üldse mõista saab. Olukord, kus isikule, kes on varem korduvalt lühiajaliste vangistustega karistatud ja asub kohe peale eelmise otsuse tingimusliku karistuse saamist uusi analoogilisi kuritegusid toime panema, mõistetaks eelmisest lühiajalisest vangistusest veel lühem vangistus, nagu seda taotleb süüdistatav, oleks ilmses vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Tegemist on olukorraga, kus senised karistused ei ole täitnud enda eripreventiivset eesmärki. 3

(5)1-07-12434 Ringkonnakohus leiab, et apellandile maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 11.Vaieldamatult tuleb tunnistada, et karistuse mõistmisel omab tähendust asjaolu, kui menetluse objektiks olev süütegu pannakse toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Karistuse mõistmisel ning selle tingimuslikult täitmisele pööramata jätmisel antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale iseseisvaks karistuse liigiks ning seega tuleb tunnistada, et sisuliselt oli A T karistatud vabadusekaotusliku karistusega. On isiku sisemise distsipliini ning õiguskuulekuse küsimus, kas ja millisel määral kasutab ta talle loodud võimalust vältida reaalse vabadusekaotusliku karistuse kandmist. Nagu tuleneb kriminaalasja materjalidest ning maakohtu otsuse motiividest, millega ringkonnakohus täiel määral soostub, ei omanud A T´ile antud võimalus elada seaduskuulekalt ilma süütegusid toimepanemata tema jaoks sisulist tähendust. Seega on mõistetav, miks aktualiseerus maakohtu jaoks karistuse liigi valikul just vabadusekaotuslik sanktsioon. 12.Episoodides, mis on toime pandud peale 08.mai 2006.a, on A T´ile mõistetud karistuseks kuus kuud vangistust, mida vähendati ühe kolmandiku võrra ning omakorda liideti 08.mai 2006.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga kolm kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks on selles osas A T´ile mõistetud seitse kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Seega pani A T uued süüteod toime katseajal 12.1.Vastavalt KarS § 74 lg-le 5 tuleb juhul, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõista talle liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. KarS § 74 lg 5 lausest tuleneb samaaegselt, et sellisel viisil mõistetud karistuse võib uuesti jätta tingimuslikult kohaldamata vaid juhul, kui uus kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest. Seega situatsioonis - ja nagu seda on praegune - kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo ja selle eest mõistetakse talle vabadusekaotuslik karistus, toob see vältimatult kaasa mõistetud karistus(t)e täitmisele pööramise. A T´ile on karistus mõistetud vastavalt konkreetse kriminaalasja esemeks olnud süüteole ning ringkonnakohus soostub maakohtu vastavate seisukohtadega. Eeltoodud põhjendustel ei kuulu apellant A T´i apellatsioon rahuldamisele. 13.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks otsustas maakohus A T´i suhtes kohaldatud tõkendi-elukohast lahkumise keelu-muuta tõkendiks vahistamine ning vahistada A T´i peale otsuse kuulutamisest. Ringkonnakohus märgib, et sellisel viisil isiku vahi alla võtmise küsimuse otsustamiseks puudus maakohtul kriminaalmenetlusõiguslik alus. Antud juhul on otstarbekohane viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.detsember 2007.a lahendile nr 3-1-1-30-07, punktid 18-18.5. Maakohtu otsust A T´i suhtes kohaldatud tõkendi muutmise osas paraku ei ole vaidlustatud, seega ringkonnakohus maakohtu otsust selles osas ei muuda. 4

(5)1-07-12434 Juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1, 343 lg 1, 345 lg 1, 2 tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.veebruari 2008.a otsus jätta muutmata, apellatsioon rahuldamata. Mihhail Komtšatnikov kohtunik Eeva Levina kohtunik 5

(5)Vladimir Rozalka kohtunik