järgi üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 04.02.2008 otsus Apellatsiooni esitaja D.L. kaitsja Vladimir Rogulski apellatsioon Prokurör Rita Hlebnikova Süüdistatav D.L. – isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, töökoht – XXXX Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Kaitsja RESOLUTSIOON: Tühistada Viru Maakohtu 04.02.2008 otsus süüdistatava D.L. suhtes osas, millega temalt mõisteti välja riigituludesse sundraha teise astme kuriteo eest summas 3720 ( kolm tuhat seitsesada kakskümmend ) krooni. Mõista süüdistatavalt D.L. lt riigituludesse sundraha summas 6525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni. Muus osas jätta Viru Maakohtu 04.02.2008 otsus süüdistatava D.L. suhtes muutmata, apellatsioon rahuldamata. 1
järgi ja karistati rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 7500 krooni. Maakohus ei rahuldanud kannatanu hagi talle tekitatud kahju nõudes, sest see ei olnud dokumentaalsete tõenditega kinnitatud ja jättis selle lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras D.L. t süüdistatakse selles, et tema, olles Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel oma ametialaste ülesannete täitmise käigus, 29.05.2003 kella 7.25 paiku kabinetis nr 10, mis asub konstaabli jaoskonnas Narvas, Puškini 26, lõi N.F. , kelle suhtes teostas väärteomenetlust, parema käega lõualuu piirkonda ja vasaku käega pähe, millega tekitas N.F. verevalumi vasaku lõualuu piirkonda, mis ei olnud eluohtlik tervisekahjustus. Seega D.L. , olles ametiisik, pani toime võimuliialduse, s.o ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt vägivalla ebaseadusliku kasutamise, s.o kuriteo
Maakohus kuulanud ära menetlusosalised, leidis, et D.L. le esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises
ütlused tema löömisest süüdistatava poolt on järjekindlad ja ei põhine oletustel. Kannatanu ütlused on kinnitatud tunnistajate L.K. ja M.S poolt, kes kuulsid kannatanult avaldusi selle kohta, et teda lõi politseinik. Tunnistaja A.M nägi kannatanu näol paistetust kohe pärast kontakti konstaabel D.L. ga. Ekspertiisi arvamuse kohaselt moodustus verevalum alumise lõua piirkonnas löögist kõva tömbi esemega, alumise lõualuu ainukese hamba liikuvus võib olla traumajärgne. Karistuse määramisel arvestas maakohus, et süüdistatavat iseloomustatakse ainult positiivselt, eeluurimise ajal ja kuni käesoleva ajani töötas D.L. Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonna konstaablina ja etteheiteid tema töö suhtes juhtkonnal ei olnud ja see annab tunnistust, et D.L. täitis oma ametikohustusi kohusetundlikult. D.L. vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 2
deliktistruktuur rajaneb finalistlikule kolmeastmelisele süüteomõistele.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Samuti tähendab see teo karistatavuse tuvastamist rangelt ja eranditult üksteisele järgnevatel astmetel – kõigepealt koosseisupärasus, seejärel õigusvastasus ning lõplik süü. Ja alles siis, kui kõigil kolmel astmel on vastus jaatav, saab rääkida karistatavast teost. Teo koosseisupärasus tähendab selle asjaolude vastavust eriosa süüteokoosseisus toodud tunnustele.
lg 1 ütleb, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.
lg 2 sätestab, et süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Käesoleva paragrahvi kolmas lõige selgitab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus.
(võimuliialdus) süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub kaks ebaseadusliku tegu – relva või erivahendi kasutamine või vägivalla kasutamine ametiisiku poolt. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust. Antud juhul on tegemist vägivalla kasutamisega süüdistatava D.L poolt, kes on Narva politseiosakonna korrakaitseosakonna konstaabel ja selle kaudu ametiisik. 3
Teiste sõnadega võib öelda, et ei ole tuvastatud
Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust nõustuda apellandi ülaltoodud arvamusega, kuna maakohtu otsuses on toodud piisavalt tõendeid, mis tõendavad D.L süüd
Kaitsja apellatsioonis toodud väited ei lükka ümber põhjendusi, mille alusel D.L oli mõistetud süüdi / kd 2 lk 67-69/. Kaitsja väited, et kannatanu ja tunnistajate ütlused antud maakohtu istungil olid ebatäpsed ja ei olnud täielikult kooskõlas nende ütlustega, mis olid antud eeluurimisel, ei muuda asja ja saa pidada oluliseks, kuna siin on oluline silmas pidada, et kuriteo toimepanemise faktist on möödunud peaaegu viis aastat ja loomulikult mõned asjaolud on tunnistajate poolt unustatud. Nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega, et D.L tuleb süüdi mõista
MS § 342 lg 3 p 1 sättele ei pea vajalikuks korrata oma otsuses maakohtu järeldusi ja samal ajal peab vajalikuks lisada omapoolsed põhjendused. Kuna kaitsja viitab sellele, et kannatanu N.F ei pöördunud kohe peale juhtumit politseiosakonda või prokuratuuri avaldusega, et politseis tekitati talle peksmisega kehavigastusi, siis ringkonnakohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu asjaolule, et samal päeval 29.05.2003, juba lõuna paiku, kannatanu N.F pöördus perearsti juurde ja traumapunkti, kus fikseeriti tema kehavigastused / kd 2 lk 56 ja kd 1 lk 5 /. See on küllaltki tõsine tõend süüdistatava D.L vastu, kuna kinnitab tunnistajate ütlusi, kes nägid vigastusi kannatanu N.F näol või kuulsid N.F, et teda löödi politseis. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Maakohtu otsuse resolutiivosaga on välja mõistetud süüdistatavalt riigituludesse sundraha teise astme kuriteo eest summas 3720 krooni. Antud maakohtu sundraha arvestus on ekslik, kuna sundraha summa arvestamisel tuleb lähtuda kehtivast miinimumpalgast, milline oli otsuse tegemisel, aga mitte miinimumpalgast, mis oli süüteo toimepanemise ajal. Otsuse tegemise ajal, 04.02.2008, oli miinimumpalk 4350 krooni, mis oli vaja korrutada 1,5, sest tegemist on teise astme kuriteoga ( KrMS § 179 lg 1 p 2 ). Ülaltoodu tuleneb KrMS § 3 lg 2, kus on sätestatud, et kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Selles osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja muutmisele ja kui ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsust, siis õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 337 lg 1 p 1,2 ; 340 lg 1 p 6 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 ; 345 lg 1,2 ringkonnakohus leiab , et süüdistatava D.L. vandeadvokaat Vladimir Rogulski apellatsioon rahuldamisel ei kuulu. Vladimir Rozalka Maarika Kuusk 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.