← Eesti

1-04-209\16

1-04-209 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 14.04.2008 Kriminaalasja number 1-04-209 Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Maarika Kuus

§ 291

järgi üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 04.02.2008 otsus Apellatsiooni esitaja D.L. kaitsja Vladimir Rogulski apellatsioon Prokurör Rita Hlebnikova Süüdistatav D.L. – isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, töökoht – XXXX Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Kaitsja RESOLUTSIOON: Tühistada Viru Maakohtu 04.02.2008 otsus süüdistatava D.L. suhtes osas, millega temalt mõisteti välja riigituludesse sundraha teise astme kuriteo eest summas 3720 ( kolm tuhat seitsesada kakskümmend ) krooni. Mõista süüdistatavalt D.L. lt riigituludesse sundraha summas 6525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni. Muus osas jätta Viru Maakohtu 04.02.2008 otsus süüdistatava D.L. suhtes muutmata, apellatsioon rahuldamata. 1

(4)1-04-209 Ringkonnakohtu otsus on kättesaadav Viru Ringkonnakohtu kantseleis 14.04.2008 peale kella 16.00. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada vandeadvokaadi vahendusel. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 04.02.2008 otsusega tunnistati D.L. süüdi

§ 291

järgi ja karistati rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 7500 krooni. Maakohus ei rahuldanud kannatanu hagi talle tekitatud kahju nõudes, sest see ei olnud dokumentaalsete tõenditega kinnitatud ja jättis selle lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras D.L. t süüdistatakse selles, et tema, olles Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel oma ametialaste ülesannete täitmise käigus, 29.05.2003 kella 7.25 paiku kabinetis nr 10, mis asub konstaabli jaoskonnas Narvas, Puškini 26, lõi N.F. , kelle suhtes teostas väärteomenetlust, parema käega lõualuu piirkonda ja vasaku käega pähe, millega tekitas N.F. verevalumi vasaku lõualuu piirkonda, mis ei olnud eluohtlik tervisekahjustus. Seega D.L. , olles ametiisik, pani toime võimuliialduse, s.o ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt vägivalla ebaseadusliku kasutamise, s.o kuriteo

§ 291järgi.

Maakohus kuulanud ära menetlusosalised, leidis, et D.L. le esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises

§ 291järgi on tõendatud, kuna kannatanu D.F.

ütlused tema löömisest süüdistatava poolt on järjekindlad ja ei põhine oletustel. Kannatanu ütlused on kinnitatud tunnistajate L.K. ja M.S poolt, kes kuulsid kannatanult avaldusi selle kohta, et teda lõi politseinik. Tunnistaja A.M nägi kannatanu näol paistetust kohe pärast kontakti konstaabel D.L. ga. Ekspertiisi arvamuse kohaselt moodustus verevalum alumise lõua piirkonnas löögist kõva tömbi esemega, alumise lõualuu ainukese hamba liikuvus võib olla traumajärgne. Karistuse määramisel arvestas maakohus, et süüdistatavat iseloomustatakse ainult positiivselt, eeluurimise ajal ja kuni käesoleva ajani töötas D.L. Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonna konstaablina ja etteheiteid tema töö suhtes juhtkonnal ei olnud ja see annab tunnistust, et D.L. täitis oma ametikohustusi kohusetundlikult. D.L. vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 2

(4)1-04-209 Viru Maakohtu 04.02.2008 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava D.L. esindaja vandeadvokaat Vladimir Rogulski, kes palub tühistada maakohtu 04.02.2008 otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista D.L. õigeks. Kaitsja leiab, et kannatanu seletused ei olnud järjepidevad. Esialgses avalduses, mis esitati prokuratuuri viis päeva peale sündmusi, märkis N.F. , et D.L. lõi teda kaks korda parema käega vastu lõuga ja vasaku käega vastu pead, s.o kolm korda. Hiljem N.F. väitis, et teda löödi kaks korda: vasaku käega vastu pead ja parema käega vastu lõuga. Kohtueelse menetluse käigus ei rääkinud N.F. midagi hammaste kahjustamisest, kui kohtulikul arutamisel avaldas, et D.L. lõi tal välja kaks hammast. Maakohus tõi oma otsuses välja tunnistaja L.K. ütlused, et ta märkas N.F. näol kerget paistetust ja vähest punetust, kuid kohtuliku arutluse käigus tunnistaja avaldas, et tal on halb nägemine ja ta kannab prille +4, kuid siis ta prille ei kandnud. Tunnistaja M.S. selgitas, et ei näinud N.F. kehavigastusi. Tunnistaja A.M. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna ta tunneb N.F. juba ammu ning tema ütlused on vastuolulised. Vigastus ja alumise lõualuu hematoom vasakul, mis on märgitud haigla tõendist, ei tõenda, et need tekitas D.L. . Kaitsja on seisukohal, et maakohtu poolt toodud tõendid ei lükka ümber D.L. väiteid, selle kohta, et ta oma teenistuskohustuse täitmisel ei kasutanud vägivalda N.F. suhtes ning oletusi selle kohta, et lõualuu hematoomi võis N.F. saada autosse istudes. D.L. t iseloomustatakse ainult positiivselt ja selliste iseloomuomaduste olemasolu korral on võimatu oletada, et ta võis panna toime temale inkrimineeritava kuriteo. Süüdistatav D.L. ringkonnakohtu istungil osaleda ei soovinud. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatava D.L kaitsja vandeadvokaat V.Rogulski oma apellatsiooni ja apellatsioonis toodud põhjenduste juurde. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Rita Hlebnikova leidis, et süüdistatava D.L süü on täielikult tõendatud ja palus jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et

deliktistruktuur rajaneb finalistlikule kolmeastmelisele süüteomõistele.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Samuti tähendab see teo karistatavuse tuvastamist rangelt ja eranditult üksteisele järgnevatel astmetel – kõigepealt koosseisupärasus, seejärel õigusvastasus ning lõplik süü. Ja alles siis, kui kõigil kolmel astmel on vastus jaatav, saab rääkida karistatavast teost. Teo koosseisupärasus tähendab selle asjaolude vastavust eriosa süüteokoosseisus toodud tunnustele.

§ 12

lg 1 ütleb, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 sätestab, et süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Käesoleva paragrahvi kolmas lõige selgitab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus.

§ 291

(võimuliialdus) süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub kaks ebaseadusliku tegu – relva või erivahendi kasutamine või vägivalla kasutamine ametiisiku poolt. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust. Antud juhul on tegemist vägivalla kasutamisega süüdistatava D.L poolt, kes on Narva politseiosakonna korrakaitseosakonna konstaabel ja selle kaudu ametiisik. 3

(4)1-04-209 Apellatsioonis vaidlustatakse, et eeluurimise ja kohtuistungi käigus ei ole kogutud piisavaid tõendeid, et tunnistada D.L süüdi

§ 291järgi.

Teiste sõnadega võib öelda, et ei ole tuvastatud

§ 291objektiivne tunnus – ebaseadusliku vägivalla kasutamine.

Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust nõustuda apellandi ülaltoodud arvamusega, kuna maakohtu otsuses on toodud piisavalt tõendeid, mis tõendavad D.L süüd

§ 291järgi / kd 2 lk 68,69/.

Kaitsja apellatsioonis toodud väited ei lükka ümber põhjendusi, mille alusel D.L oli mõistetud süüdi / kd 2 lk 67-69/. Kaitsja väited, et kannatanu ja tunnistajate ütlused antud maakohtu istungil olid ebatäpsed ja ei olnud täielikult kooskõlas nende ütlustega, mis olid antud eeluurimisel, ei muuda asja ja saa pidada oluliseks, kuna siin on oluline silmas pidada, et kuriteo toimepanemise faktist on möödunud peaaegu viis aastat ja loomulikult mõned asjaolud on tunnistajate poolt unustatud. Nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega, et D.L tuleb süüdi mõista

§ 291järgi, ringkonnakohus vastavalt Kr

MS § 342 lg 3 p 1 sättele ei pea vajalikuks korrata oma otsuses maakohtu järeldusi ja samal ajal peab vajalikuks lisada omapoolsed põhjendused. Kuna kaitsja viitab sellele, et kannatanu N.F ei pöördunud kohe peale juhtumit politseiosakonda või prokuratuuri avaldusega, et politseis tekitati talle peksmisega kehavigastusi, siis ringkonnakohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu asjaolule, et samal päeval 29.05.2003, juba lõuna paiku, kannatanu N.F pöördus perearsti juurde ja traumapunkti, kus fikseeriti tema kehavigastused / kd 2 lk 56 ja kd 1 lk 5 /. See on küllaltki tõsine tõend süüdistatava D.L vastu, kuna kinnitab tunnistajate ütlusi, kes nägid vigastusi kannatanu N.F näol või kuulsid N.F, et teda löödi politseis. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Maakohtu otsuse resolutiivosaga on välja mõistetud süüdistatavalt riigituludesse sundraha teise astme kuriteo eest summas 3720 krooni. Antud maakohtu sundraha arvestus on ekslik, kuna sundraha summa arvestamisel tuleb lähtuda kehtivast miinimumpalgast, milline oli otsuse tegemisel, aga mitte miinimumpalgast, mis oli süüteo toimepanemise ajal. Otsuse tegemise ajal, 04.02.2008, oli miinimumpalk 4350 krooni, mis oli vaja korrutada 1,5, sest tegemist on teise astme kuriteoga ( KrMS § 179 lg 1 p 2 ). Ülaltoodu tuleneb KrMS § 3 lg 2, kus on sätestatud, et kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Selles osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja muutmisele ja kui ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsust, siis õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 337 lg 1 p 1,2 ; 340 lg 1 p 6 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 ; 345 lg 1,2 ringkonnakohus leiab , et süüdistatava D.L. vandeadvokaat Vladimir Rogulski apellatsioon rahuldamisel ei kuulu. Vladimir Rozalka Maarika Kuusk 4

(4)Mihhail Komtšatnikov

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.