Obsah (7)
§ 199§ 87§ 16§ 27§ 57§ 56§ 441-07-9559 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2007.a. Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-9559 Kohtukoosseis kohtunik Rubo Kikerpill se
§ 199
lg 2 p 8 järgi Süüdistatav M.M isikukood: XXX elukoht: XXX õppeasutus: XXX Ametikool Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluse korras karistatud kolmel korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 19.06.2007. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg.4 kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.M
§ 199lg 2 p 8 järgi ja mõista talle karistuseks kuus kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lugeda tema karistuseks neli kuud vangistust.
§ 87
lg 1 p 2 alusel vabastada alaealine karistusest ja allutada ta kriminaalhooldaja järelevalve all käitumiskontrollile üheks aastaks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista temalt riigituludesse sundraha 5400 krooni, koopiate valmistamise tasu 65 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 4899,36 krooni. OÜ XXX tsiviilhagi summas 5800 krooni jätta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Süüdistataval tasuda väljamõistetud summad 30 päeva jooksul käeoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või Hansapangas nr 1
(5)1-07-9559 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „M.M 1-079559 kohtukulud“. Alaealisel vahendite puudumisel summad sisse nõuda tsiviilkostjalt XXX. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.M’t süüdistatakse selles, et tema 24.03.2007 ajavahemikul kell 17.00 kuni 17.45 tungis XXX tarastatud hoovis seisnud lukustamata ustega XXX Puhkekeskusele kuuluvasse sõiduautosse Chevrolet registreerimisnumbriga XXX, kust varastas üldhelivõimendi Star Sound SSA-JS4080D väärtusega 3100 krooni ja bassivõimendi Star Sound SSA-JS2080 väärtusega 2200 krooni. Kokku tekitati vargusega kahju 5300 krooni. Varguse käigus vara lõhkumisega tekitati XXX Puhkekeskusele varalist kahju 500 krooni. Seega M.M, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, pani toime
§ 199lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS M.M kohtuistungil ei tunnistanud ennast süüdi temale esitatud süüdistuses ja selgitusi anda ei soovinud. Kaitsja küsimusele vastates märkis, et tema käis küll seal aga kõlareid ei võtnud. M.M avaldas asja suhtes kahetsust. Kannatanu, XXX Puhkekeskuse esindaja XXX seletas kohtuistungil, et täpset kuupäeva ta ei mäleta, aga ta sai võõrast bussist kätte M.M’e, kes oli joobes ja otsis seal bussis mingeid asju. Ta kutsus politsei kohale. Vargust kohe tähele ei pannud. M.M lubas raha ära maksta. Võimendusi tagasi saanud ei ole, tagastatud on politsei poolt ainult üks kaitse. Tsiviilkostja XXX kohtuistungil tsiviilhagi puudutavaid väiteid ei esitanud. Prokurör palus tuginedes uuritud tõenditele M.M süüdi tunnistada ja mõista talle lühimenetluse sätteid kohaldades vastav karistus. MAAKOHTU SEISUKOHT Kooskõlas KrMS § 233 lg.1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. M.M kohtueelsel uurimisel 25.03.2007 kahtlustatavana ülekuulamisel andis ütlusi, et tema käis küll selles bussis, kuid kõlareid tema varastanud ei ole. 19.06.2007 toimunud ülekuulamisel seletas ta aga, et oli sellel päeval koos sõpradega XXX Puhkekeskuse palliplatsil palli mängimas, kui pall veeres hoovi ühe bussi juurde. Tema läks pallile järgi ja katsus huvi pärast, kas uks on lahti. Bussiuks oligi lahti ja tema läks korraks bussi sisse. Tema järel tulid bussi veel kolm poissi. M.M istus bussi tagumisele istmele ja nägi selle taga võimendusi. Ta eemaldas enda taskunoaga 2
(5)1-07-9559 võimendajad ja võttis ise ühe kaasa ning teise andis kaasavõtmiseks XXX kätte. Mõni aeg hiljem hakkas enda teo pärast kartma ning viskas enda käes olnud võimendi vette, XXX asetas enda käes olnud võimendi sauna juurde maha. Seejärel läks M.M bussi juurde tagasi kuivõrd avastas enda MP3 mängija kadumise ja arvas selle bussis olevat. Siis tuli bussi üks meesterahvas, kes küsis, mis ta seal teeb. Natukese aja pärast saabus bussi juurde puhkekeskuse ja bussi omanik, kes kutsus politsei. M.M kahetseb sel ülekuulamisel oma tegu väga ja lubab tehtud kahjud heastada. Tunnistaja XXX andis korduvalt eeluurimise ajal ühesuguseid ütlusi, mis haakuvad M.M’e 19.06.2007 antud seletustega: nemad mängisid sõpradega palliplatsil palli. Pall läks selle eemal seisnud bussi juurde, XXX läks sellele järgi ja kutsus teisi ka bussi. XXX käiski korraks bussis ja nägi, kuidas M.M toimetas taskunoaga bussi tagaosas olevate kõlarite kallal. Hiljem tuli M.M bussis välja koos kõlaritega ja pakkus ühte XXXle. Viimane võttis ühe kõlari oma kätte ja nad läksid koos jõe äärde sauna juurde. Mõne aja pärast viskas M.M oma käes olnud kõlari sillalt jõkke. Teine kõlar jäi sauna juurde. Tunnistaja XXX eeluurimisel antud ütlused haakuvad samuti M.M’e 19.06.2007 antud ütlustega, mille kohaselt palliplatsil mängides veeres pall eemal seisnud bussi juurde ja XXX läks sellele järgi ning kutsus teisi poisse ka bussi. XXX nägi M.M’t ja XXX’t bussis tagapool rääkimas mingist „võimust“, kuid kuna tema seal võõras bussis olla ei tahtnud, siis läks ta minema. Hiljem nägi ta M.M’t ja XXX’t võimenditega. Mis nad nendega tegid, tema ei tea. Tunnistaja xxx, kes mängis samuti palliplatsil palli, nägi M.M’t bussi minemas. Tema läks järgi ja nägi M.M’t tagapingi juures midagi maast lahti kangutamas. Küsimuse peale, mis ta seal teeb, vastas M.M, et tahab kõlarit kätte saada. Seepeale lahkus tunnistaja sündmuskohalt ja ei tea, kas M.M midagi bussist kätte sai. Seega haakuvad süüdistatava ja tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlused selles, et nad olid süüdistuses märgitud ajal XXX Puhkekeskuse palliplatsil, mille juures seisis ka OÜ–le XXX Puhkekeskus kuuluv buss. Bussi uks oli lukustamata ning süüdistatav ja tunnistajad sisenesid selle kaudu bussi. M.M ja XXX ütluste kohaselt eemaldas süüdistatav enda taskunoaga võimendajad ja võttis ise ühe kaasa ning teise andis kaasavõtmiseks XXX kätte. XX nägi M.M’t ja XXX bussis tagapool rääkimas mingist „võimust“ ja XXX nägi M.M’t tagapingi juures midagi maast lahti kangutamas, vastates küsimusele, mis ta seal teeb, et tahab kõlarit kätte saada. XXX nägi hiljem M.M’t ja XXXvõimenditega. M.M võeti kinnipidamisel ära taskunuga, milline on asitõendina lisatud kriminaalasja materjalidele. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks asjaolu, mille kohaselt sisenes süüdistatav koos tunnistajate XXX, XXX ja XXX süüdistuses märgitud ajal XXX Puhkekeskuse palliplatsi kõrvale pargitud OÜ–le XXX Puhkekeskus kuuluvasse bussi, milles süüdistatav eemaldas enda taskunoaga võimendajad ning võttis ise ühe kaasa ja teise andis kaasavõtmiseks XXX kätte. Seda seetõttu, et süüdistatava ja tunnistajate ütlused selles osas riimuvad ning kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud asjaolu, mis seaks tunnistajate ütlused põhjendatud kahtluse alla. Samuti oli süüdistataval kinnipidamisel taskunuga, millega ta enda ja tunnistajate ütluse kohaselt bussist võimendi demonteeris. Süüdistatava viibimist nimetatud ajal nimetatud sõidukis kinnitab ka kannatanu esindaja XXX ütlus, mille kohaselt tabas ta süüdistatava sellest bussist, kus ta otsis mingeid asju. Selline asjaolu haakub ka süüdistatava enda ütlusega, mille kohaselt läks ta pärast sündmuskohalt lahkumist bussi juurde tagasi kuivõrd avastas enda MP3 mängija kadumise ja arvas selle bussis olevat. Asjaolu, et süüdistatav läks enda MP3 mängijat bussi otsima viitab sellele, et ta oli varem selles bussis käinud, vastasel korral ei oleks tal tekkinud arvamust, et see võis bussi jääda. Süüdistatava ja kannatanu esindaja XXX ütlused kattuvad ka selles, et bussi tagasi läinud süüdistatav tabati seal meesterahva poolt, kes kustus kohale bussi omaniku. 3
(5)1-07-9559 Eeltoodust tulenevalt kehtestas M.M 24.03.2007 ajavahemikul kell 17.00 kuni 17.45 XXX tarastatud hoovis seisnud lukustamata ustega XXX Puhkekeskusele kuuluvasse sõidukisse Chevrolet registreerimisnumbriga XXX ning kehtestas ilma õigusliku aluseta enda valduse temale mittekuuluva vallasasja (üldhelivõimendi Star Sound SSA-JS4080D ja bassivõimendi Star Sound SSA-JS2080) suhtes. Selline tegevus vastab
§ 199
lg.2 p.8 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.
§ 199
lg.2 p.8 süüteokoosseisu subjektiivne külg eeldab vähemalt kaudset tahtlust.
§ 16
lg.4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tuvastatud teokirjeldusest järeldub, et süüdistatav pidi antud asjaoludel vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et endale mittekuuluvasse suletud uksega transpordivahendisse sisenedes ning sellest taskunoa abil endale mittekuuluva võimendi eemaldamine ning kaasavõtmine ei ole õiguskorras lubatud tegu ning võib olla käsitletav vargusena. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et M.M pan talle etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis ning nende tegu vastab
§ 199lg.2 p.8 subjektiivse koosseisu juriidilistele tunnustele.
Süüdistatava poolt toimepandud tegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid menetluses ei tuvastatud. Väära e. õigustrikkuva käitumisakti õigusvastasust ja isiku süüd sellises käitumises tuleb
§ 27ja 32 eeldada.
M.M on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest on teda karistatud kolmel korral. Süüdistatavat iseloomustavast materjalist nähtub, et varem on tema suhtes ühel korral algatatud kriminaalmenetlus
§ 199lg 1 tunnustel mobiiltelefoni varguse eest, kuid kriminaalmenetlus lõpetati juhindudes Kr
MS § 201 lg 2 ja 3 ja saadeti elukohajärgsele alaealiste asjade komisjonile. Tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks tuleb
§ 57
lg.1 p.3 kohaselt eeluurimises ja kohtuistungil avaldatud puhtsüdamlik kahetsus.
§ 56lg.
1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.
§ 199
lg.2 p.8 sätestatud teo toimepanemise eest seadusandja poolt ettenähtud sanktsioonimäär ulatub rahalisest karistusest kuni viieaastase vangistuseni. Kohtu hinnangul ei ole kooskõlas
§ 44
lg.5 süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine võimalik, kuivõrd ta on alaealine ega tööta, millest tulenevalt ei oma iseseisvat sissetulekut. Arvestades tema poolt teo toimepanemist alaealisena ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, peab kohus antud juhul põhjendatuks mõista süüdistatavale karistuseks vangistus
§ 199lg.2 p.8 sanktsiooni alammäära lähedases määras pikkusega kuus kuud. Kr
MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lugeda tema karistuseks neli kuud vangistust. 4
(5)1-07-9559 M.M ei ole kohtule teadaolevalt käesoleva kriminaalmenetluse ajal uusi süütegusid toime pannud. Tal on kindel elu- ja õppimiskoht. Sellest järeldub, et süüdistatav on näidanud üles tahet loobuda kuritegelikust käitumisest ning kujundada enda käitumist edaspidi vastavalt ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb
§ 87
lg 1 p 2 alusel vabastada karistusest ja allutada ta kriminaalhooldaja järelevalve all käitumiskontrollile üheks aastaks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb KrMS § 127 lg. 2 kohaselt tühistada seoses kriminaalmenetluse tagamise vajaduse äralangemisega alates kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas KrMS § 180 lg.1 tuleb kriminaalmenetluse kulud jätta süüdistatava kanda. KrMS § 175 lg.1 p.9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista temalt riigituludesse sundraha 5400 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel koopiate valmistamise tasu 65 krooni ja KrMS § 175 lg.1 p.4 kohaselt tasu riigi õigusabi eest 4899,36 krooni. Süüdistataval tasuda väljamõistetud summad 30 päeva jooksul käeoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või Hansapangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „M.M 1-07-9559 kohtukulud“. Alaealisel vahendite puudumisel summad sisse nõuda tsiviilkostjalt XXX. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. OÜ XXX Puhkekeskus tsiviilhagi summas 5800 krooni tuleb kooskõlas KrMS § 310 lg.1 jätta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Seda seetõttu, et lühimenetluses võib kohtulikul arutamisel tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. Toimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik üheselt järeldada tekitatud kahju suurust, kuivõrd vastavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Tsiviilhagi lahendamise võimalus kriminaalmenetluses on eelkõige ette nähtud juhtudeks, kus kuriteoga tekitatud tsiviilkahju on selge ja tõendatud. Nimetatu teenib menetlusökonoomika eesmärki. Oludes, kus kuriteoga tekitatud tsiviilkahju on ebaselge või ebapiisavalt tõendatud, ei ole tsiviilhagi lahendamine kriminaalasjas võimalik. Nii toob tsiviilhagi kriminaalmenetluses rahuldamata jätmine kaasa sama hagiga tsiviilasju lahendavasse kohtusse pöördumise võimatuse, milline tuleneb TsMS § 371 lg.1 p.
- Samuti võib nõude ebaselguse või ebapiisava tõendatuse tõttu tsiviilhagi kriminaalmenetluses rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuua kaasa kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse vaidlustamise ja menetluse jätkamise järgmise astme kohtutes üksnes tsiviilhagi lahendamise osas. Nimetatu takistab aga ka kohtuotsusega kriminaalasjas tehtud karistusotsustuse jõustumist, mis riivaks süüdimõistetu põhjendatud ootust õigusrahule kriminaalrepressiooni ja ka eneserehabilitatsiooni osas. Asitõendina kriminaalasja juurde võetud süüdistatava taskunuga tuleb KrMS § 126 lg.3 p.2 alusel süüdistatavale tagastada. Rubo Kikerpill Kohtunik 5
(5)