Obsah (8)

§ 199§ 200§ 121§ 25§ 201§ 202§ 209§ 214

Tõlge Kriminaalasi nr.1-06-8698 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18 detsembril 2006.a. Kohtla-Järvel Kriminaalasja number 1-06-8698 (0524001267) Ko

§ 199lg.2 p.4,7,8 järgi ettenähtud kuriteod.

Seega pani V.A. toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, isikute grupis, s.o.

§ 199lg.2 p.4,7,8 järgi ettenähtud kuriteod.

Seega pani O.S. toime varguse, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, isikute grupis, s.o.

§ 199lg.2 p.4,7,8 järgi ettenähtud kuriteod.

4 Peale selle N.K. koos tuvastamata noormehega, 30.06.2005.a. kell 23.30, XXX asuvate majade vahel, lõi V.B.-le rusikaga näkku ja võttis ära jalgratta „Raptor-100“, maksumusega 2000 krooni ja 20 krooni raha, tekitades materiaalse kahju 2020 krooni. Seega pani N.K. toime röövimise, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseaduslik omastamise eesmärgil, vägivalla kasutamisega, isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, isikute grupis, s.o.

§ 200lg.2 p.4,7 järgi ettenähtud kuriteo.

Peale selle N.K., , 22.05.2005.a. kell 20.00 ja 10.06.2005.a. kell 15.00, viibides narkojoobe seisundis ja tulles oma koju aadressil XXX, peksis oma ema T.Z. kätega vastu nägu, seejärel rusikate ja jalgadega keha piirkonda, tekitades füüsilist valu. Seega pani N.K. toime füüsilise vägivalla kasutamise, s.o. teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise ja valu tekitamise s.o.

§ 121järgi ettenähtud kuriteo.

Peale selle N.K., teades, et V.A. oli ajavahemikus 23.03.2005.a. kella 07.20 kuni 24.03.2005.a. kella 09.00 varastanud XXX asuvast korterist A.J.-ile kuuluva televiisori, võttis temalt vastu varastatud vara ja müüs selle maha. Seega pani N.K. toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, s.o. KarS § 202 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo. Peale selle N.K., 13.05.2005.a. kell 10.20, koos tuvastamata isikuga, püüdis köögiakna avamise teel tungida A.M. korterisse aadressiga XXX, kuid temast sõltumata põhjustel jäi kuritegu lõpule viimata. Seega pani N.K. toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise katse, isikute grupis, s.o.

§ 25lg.1,2 - § 266 lg.2 p.3 järgi ettenähtud kuriteo.

Peale selle O.S., 05.10.2004.a. Kohtla-Järvel, jalutades Pavandus asuvate garaažide juures, nägi seal seisvat A.K.-le kuuluvat sinist värvi sõiduautot Opel Kadett, maksumusega 5000 krooni, omastas selle ja 06.10.2004.a. andis ära XXX asuvasse metalli vastuvõtupunkti. Seega pani O.S. toime omastamise, s.o. juhuslikult tema valdusesse sattunud võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o.

§ 201lg.2 p.1 järgi ettenähtud kuriteo.

Peale selle O.S., teades, et V.A., ajavahemikus 04.03.2005.a. kella 21.20 kuni 06.03.2005.a. kella 14.30-ni oli pannud toime varguse N.K.-i korterist aadressiga XXX võttis temalt vastu varastatud asjad ja müüs need maha. Peale selle O.S., teades, et V.A. oli ajavahemikus 20.04.2005.a. kella 16.40 kuni 21.04.2005.a. kella 07.40-ni varastanud XXX asuvast korterist YYY kuuluvad tööriistad, võttis temalt varastatud vara vastu ja müüs tööriistad maha. 5 Seega pani O.S. toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, s.o.

§ 202lg.2 p.2 järgi ettenähtud kuriteo.

Peale selle O.S., ööl vastu 26.01.2005.a kell 03.00, XXX asuva maja juures, kasutas vägivalda T.A. suhtes, lüües talle tugevasti vastu vasakut jalga ja seejärel tagantpoolt vastu pead, tõmbas paremalt õlalt 76 krooni maksva seljakoti, milles olid musta värvi nahast rahakott maksumusega 300 krooni, sularaha 200 krooni, Hansapanga magnetkaart – 40 krooni, haigekassakaart, mis ei oma materiaalset väärtust, Angirase kuupilet – 280 krooni, kosmeetikakomplekt – 400 krooni, võti ja magnetkaart kokku 100 krooni, mobiiltelefon „Nokia 3310“ – 1490 krooni, tekitades materiaalse kahju 2877 krooni. Seega pani O.S. toime röövimise, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, s.o.

§ 200lg.2 p.4 järgi ettenähtud kuriteo.

Peale selle O.S., 03.11.2004.a. kella 14 paiku XXX asuvas kaupluses YYY, võttis pettuse teel ära A.S.-le kuuluva mobiiltelefoni. Tekitas kannatanule kahju summas 1700 krooni. Seega pani O.S. toime kelmuse, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o.

§ 209lg.2 p.1 järgi ettenähtud kuriteo.

Peale selle, 03.11.2004.a. kell 13.00 N.K. koos O.S.-i ja A.K.-iga, viibides XXX asuvas korteris, varalise kasu saamise eesmärgil, kasutasid S.A. suhtes psüühilist mõjutamist, ähvardades noaga ja piirates vabadust, nõudsid raha summas 3000 krooni, mis jäi saamata. Seejärel nõudsid, et S.A. sõidaks oma koju aadressil XXX, kust võtsid ära avuti komplektis koos programmiga – kokku 2000 krooni, kaks kõlarit – 800 krooni, muusikakeskuse Philips – 2500 krooni, 50 CD plaati – kokku 1000 krooni, mobiiltelefoni Siemens MC-6 – 2800 krooni, tekitades kahju (arvestades ukseluku rikkumist) summas 27 350 krooni. Sega panid N.K. ja O.S. toime väljapressimise, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, vägivalda kasutades, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, isikute grupis, isikult vabaduse võtmisega, s.o. panid toime KarS § 214 lg.2 p.1,4,5 järgi ettenähtud kuriteo. Seega pani A.K. toime väljapressimise, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, vägivalda kasutades, isikute grupis, isikult vabaduse võtmisega, s.o.

§ 214lg.2 p.4,5 järgi ettenähtud kuriteo.

Süüdistatav V.A. tunnistas ennast süüdi täielikult ja nõustus esitatud tsiviilhagidega järgmistes toimepandud varguste episoodides: 03.01.2005.a. kella 20.30 kuni 04.01.2005.a. kella 09.30-ni, YYY kuuluva ja XXX asuva baari ukselukkude lõhkumise teel, pani toime vara varguse summas 9645 krooni. Tema süü on tõendatud samuti järgmiste tõenditega: G.K., YYY esindaja avaldus ( t.lk. 36 kd.1), kuriteoteate protokoll ( t.lk.37-38 kd,1), kannatanu G. K. ütlused, mis kinnitavad varguse toimepanemise fakti ja varalise kahju tekitamist summas 9645 krooni ( t.lk.40-43 kd.1), tunnistaja M.Š. ütlused, mis tõendavad varguse toimepanemise fakti ( t.lk.44-45 kd,1), sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabelid ( t.lk.46-64, kd.1). 6 YYY esindaja G.K. tsiviilhagi summas 9645 krooni on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavalt V. A.-lt. 04.03.2005.a. kella 21.30 kuni 06.03.2005.a. kella 14.30-ni, ukseluku lõhkumise teel, varastas XXX asuvast korterist vara, tekitades N.K.-ile kahju kogusummas 11 050 krooni. Tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: N.K.-i suuline kuriteoteatis ( kd.1 t.lk.109-110), kannatanu N. K. kohtusaalis antud ütlused, mis kinnitavad varguse toimepanemise fakti ja varalise kahju tekitamist summas 11 050 krooni, sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabel ja skeem ( kd.1 t.lk.116-127). Kannatanu N.K.-i poolt esitatud tsiviilhagi summas 11050 krooni on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavalt V. A.-lt. 22.03.2005.a. kell 22.50, XXX asuva YYY ukselukkude lõhkumise teel, pani toime vara varguse summas 19 323,34 krooni. Tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: A.A. kuriteoteatise protokoll ( kd,1 t.lk.169-170), sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabelid ( kd.1 t.lk.171-180), tunnistajate A.A. ja I.P. ütlused, mis kinnitavad varguse toimepanemise fakti ja osalist varastatud vara tagastamist ( kd.1 t.lk.181-183, 186-188, 194195), avaldus ja volikiri ( kd.1 t.lk.184-185), tunnistaja I.P. ütlused ( kd.1 t.lk.186-188), raport ( kd.1 t.lk.190), asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel ( kd.1 t.lk.191-193). YYY esitas tsiviilhagi summas 9927,34 krooni, varastatud asjad on osaliselt tagastatud. Esitatud tsiviilhagi summas 9927.34 krooni on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavalt V. A.-lt. 23.03.2005.a. kella 07.20 kuni 24.03.2005.a. kella 09.00-ni, ukseluku lõhkuimise teel, varastas XXX asuvast korterist kannatanu A.J.-i vara, tekitades kannatanule varalise kahju summas 16 700 krooni. Tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: A.J.-i suulise kuriteoteate protokoll ( kd.1 t.lk.199-200), kannatanu J. ütlused, mis kinnitavad varguse toimepanemise fakti ja varalise kahju tekitamist summas 16 700 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ( kd.1 t.lk.203-205), kviitungi koopia ( kd.1 t.lk.206), arve väljavõte ja vastus järelepärimisele ( kd.1 t.lk.208-209), kahtlustatava A. ütluste ja olustiku seostamise protokoll kuriteo toimepanemise kohal, koos fototabelitega ( kd.1 t.lk.241-256), tunnistaja I.P. ütlused selle kohta, et A. võttis temalt tema arveldusarve numbri, et raha arvele kanda ja pärast võttis raha arvelt välja. Kannatanu J. tsiviilhagi summas 16 700 krooni on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavalt V. A.-lt. Peale selle V.A., ajavahemikul 20.04.2005.a. kella 16.40 kuni 21.04.2005.a kella 07.40-ni, XXX asuva ja YYY kuuluva korteri aknaklaasi lõhkumise teel, pani toime vara varguse. Tekitas kahju summas 13 632 krooni. Tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: P.F. avaldus toimepandud kuriteo kohta (kd.2 t.lk.146-147), kannatanu YYY esindaja, P.F. ütlused, mis kinnitavad varguse toimepanemise fakti ja varalise kahju summat, volikiri ( kd.2 t.lk.152), sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeemid, fototabelid ( kd.2 t.lk.153-159). Kannatanu, YYY esitatud tsiviilhagi summas 13 632 krooni, on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt V. A.-lt. Nimetatud süüdistusepisoodides tuleb V.A.-i süüteod kvalifitseerida KarS § 199 lg.2 p.4,8 järgi. 7 Süüdistatav V.A. ja O.S. tunnistasid ennast süüdi varguse toimepanemises 13.04.2005.a. kella 07.00-17.00 ukseluku lõhkumise teel XXX asuvast korterist. Varastasid sealt televiisori „LG“ maksumusega 4000 krooni, mikrolaineahju – 1500 krooni, magnetofoni „Panasonic“ – 1000 krooni, mobiiltelefoni – 500 krooni, mobiiltelefoni laadimisseadme – 200 krooni, raadio – 200 krooni, kütteseadme „Nordic“ – 300 krooni, halli värvi jope – 280 krooni. Arvestades tekitatud vigastusi moodustas N.A.-le tekitatud varaline kahju 8160 krooni. Kohtueelse uurimise käigus andis V.A. ütlusi, et nimetatud varguse pani toime koos O. S.-ga. Kohtuistungi käigus avaldas, et pani varguse toime üksi. Vastutab ainult oma tegude eest. Mitte kellelegi osutada ei soovi. O. S. andis nii kohtueelse uurimise käigus kui ka kohtuistungil ütlusi, et pani varguse toime koos V. A.-ga. Miks V. A. oma ütlusi muutis, seda selgitada ei oska. Mõlemad kohtualused rääkisid kohtueelse uurimise käigus ja kohtuistungil üksikasjalikult ja põhjalikult sellest, kuidas ja mis asjaoludel vargus toime pandud oli, mis oli varastatud, sellepärast puuduvad kohtul kahtlused, et varguse panid toime süüdistatavad V. A. ja O. S. koos. Süüdistatav O. S. ei ole nõus varastatud magnetofoni „Panasonic“ maksumusega – 1000 krooni ja mikrolaineahju maksumusega – 1500 krooni, laadimisseadme maksumusega – 200 krooni. Andis ütlusi, et kõik need asjad olid vanad ja kasutatud ja ei saa nii palju maksta. Kannatanu A. kinnitas varguse fakti ja esitas tsiviilhagi summas 8160 krooni. Kinnitas, et varastatud esemete maksumus vastab nende süüdistusaktis näidatud maksumusele. Kohus arvab, et süüdistatavad panid toime asjade varguse, varastades seda, mis neile huvi pakkus ja omas kaubanduslikku väärtust. Kannatanu poolt näidatud hind ei ületa varastatu turuväärtust. Keegi ei sundinud O. S.-i ja V. A.-it korterisse tungima, varastama ja kannatanu A.. asju maha müüma. Seoses sellega on kannatanu N.A. tsiviilhagi summas 8160 krooni põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavatelt O. S.-ilt ja V. A.-ilt solidaarselt. Nende süü on tõendatud ka järgmiste tõenditega: N.A.-i kuriteoteate protokoll ( kd.2 t.lk.87-88), sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabelid ( kd.2 t.lk.92-101), O.S. ütluste ja olustiku seostamise protokoll kuriteo toimepanemise kohal ( kd.2 t.lk.205-208). V.A. ja O.S. tunnistasid ennast süüdi varguse toimepanemises 25.04.2005.a ööl vastu 26.04.2005.a., XXX asuva korteri aknaklaasi lõhkumise teel. Varastasid O.H.-ile ja G.K.-ile kuuluva elektridrelli „Skil“, maksumusega 4000 krooni, elektridrelli „Horse“ – 500 krooni, elektrisae „Makita“ – 1500 krooni, ehitusfööni – 300 krooni, elektrisae „Bosh“ – 800 krooni, kolm karpi keraamilisi plaate kokku summas 420 krooni, laservesiloodi koos statiiviga summas 720 krooni, 150 cm pikkuse vesiloodi – 100 krooni, puuride komplekti – 200 krooni, õhupuhasti „Hardi“ – 180 krooni, stepleri – 150 krooni, puidutöötlemise noa – 180 krooni, stepleri – 150 krooni, kokkupandava noa „Zepter“ – 200 krooni, kruvikeerajate komplekti, 3 tk – kokku 100 krooni, meisli – 200 krooni, valamu – 400 krooni, lühtri – 100 krooni, ühe pudeli vahtu „Makroflex“ – 50 krooni, 045 mm freesi – 250 krooni, võtme – 60 krooni, keraamiliste plaatide paigaldamise vasara – 150 krooni ja muid ehitusesemeid kogusummas 20 000 krooni. Kohtueelse uurimise käigus andis V.A. ütlusi, et nimetatud varguse pani ta toime koos O. S.ga ja et korterisse tungisid ka tollel ööl kahel korral – kd.4 t.lk.

1. Kohtuistungi käigus andis 8 ütlusi, et pani varguse toime üksi. Soovib vastutada ainult oma tegude eest. Esitatud tsiviilhagidega on nõus. O. S. andis nii kohtueelse uurimise käigus kui ka kohtuistungil ütlusi, et pani varguse toime koos V. A.-ga. Miks A. ütlusi muutis, selgitada ei oska. O. S. ei ole nõus varastatu kogusega, samuti andis ütlusi, et korterisse aadressiga XXX tungis koos A.-ga ühel korral. Kõik, mis nad sealt võtsid, pakkisid kottidesse ja viisid minema. Teel nägid neile vähetuttavat noormeest, palusid tal aidata varastatud asjad kohale viia. Neid märkasid politseitöötajad. Nad viskasid varastatu maha ja põgenesid. Mitte midagi varastatust endale ei jätnud. Ei ole nõus sellega, et ta peab solidaarselt A.-ga kandma vastutust tsiviilhagi osas. V. A. rääkis oma kohtueelse uurimise käigus antud ütlustes, et nimetatud korterisse tungis ta koos O. S.-ga ühe öö jooksul kahel korral. Ja teisel korral märkas neid politsei ja nad põgenesid, visanud asjad maha. Mõlemad kohtualused rääkisid kohtueelse uurimise käigus ja ka kohtuistungil üksikasjalikult sellest, kuidas ja mis asjaoludel vargus toime pandud oli, mis oli varastatud, sellepärast ei kahtle kohus, et varguse panid V. A. ja O. S. toime kahekesi. Seejuures, osa varastaud asju oli hiljem O. S. poolt politseitöötajatele välja antud, mis näitab, et ta ei visanud kõiki varastatud asju maha, kui politsei neid märkas. Seda tõendavad samuti V.A. ütlused, et nad tungisid korterisse aadressiga XXX kahel korral. Osa asju oli avastatud politseitöötajate poolt ja tagastatud omanikele, seetõttu oli varastatu esialgne maksumus 20 000 krooni, vähendatud 11 700 kroonile. Nende süü on tõendatud samuti järgmiste tõenditega: O.H.-i suulise teate protokoll kuriteo kohta ( kd.2 t.lk.162-162a), kannatanu H. ütlused, kes tõendas toimepandud varguse fakti ja loetles temalt varastatud asjad ( kd.2 t.lk.164-165, 193194), kannatanu K. allkiri osa varastatud asjade kättesaamise kohta politseitöötajate käest (kd.2 t.lk.167), kannatanu K. ütlused, kes kinnitas kohtuistungil varguse fakti ja seda, et talle oli tekitatud varaline kahju summas 8070 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabelid ( kd.2 t.lk.174-184), asitõendite vaatlusprotokoll, asjad, mis süüdistatavad maha viskasid ( kd.2 t.lk.188-189), kannatanutele tagastatud esemete nimekiri ( kd.2 t.lk.167-169), O.S.-i (O.R.) puhtsüdamlik ülestunnistus ( kd.2 t.lk.197), kahtlustatava O.S.-i (R.) ütlused ( kd.2 t.lk.199-201) – 28-06-2005.a tunnistas ta ennast süüdi varguse toimepanemises XXX asuvast korterist, andis välja sealt varastatud ja tema juures asuvad asjad, S. (R.) ütluste ja olustiku seostamise protokoll kuriteo toimepanemise kohal ja fototabelid ( kd.1 t.lk.205-209), O. S. puhtsüdamlik ülestunnistus 28.06.2005.a. ( kd.1 t.lk.197). Kannatanu K. poolt esitatud tsiviilhagi summas 8070 krooni ja H. poolt esitatud tsiviilhagi summas 3630 krooni on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavatelt V. A.-lt ja O. S.-lt. Seega panid V.A. ja O.S. toime KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ettenähtud kuriteod. V.A. tunnistas ennast süüdi varguse toimepanemises 27.03.2005.a. ööl vastu 28.03.2005.a. kella 10.00-ni, aknaklaasi lõhkumise teel korterist aadressiga XXX. Varastas arvuti „Pentium 4“ maksumusega 13 700 krooni, külmkapi „Snaige“ – 5200 krooni, muusikakeskuse „Sony“ – 4200 krooni, kullast abielusõrmuse – 600 krooni, kaks lühtrit – kokku 600 krooni, teksapüksid, mis ei oma materiaalset väärtust, kolm sviitrit ja kaks paari meeste kingi – 1600 krooni, firma „Adidas“ valget värvi jope – 800 krooni, sussid ja meeste särgid kogusummas 300 krooni, kodu võtmete komplekti – 500 krooni, sõiduauto „Audi-80“ varuvõtmete komplekti – 200 krooni, signalisatsioonipuldi – 300 krooni, kella – 300 krooni, kaks mobiiltelefoni „Nokia 3200“ ja „Nokia 3300“ kogumaksumusega 2400 krooni, automagnetoola „Sony“ paneeli koos puldiga – kokku 2500 krooni ja dokumendid. 9 On nõus sellega, et tema tegudega oli kannatanule S.V.-ile tekitatud materiaalne kahju summas 33 200 krooni. Arvestades tagastatud asjade maksumust summas 24 100 krooni. Kogu kohtueelse uurimise käigus andis ütlusi, et pani varguse toime koos N.K.-iga. Kirjeldas üksikasjalikult asjaolusid, kuidas ta nimetatud varguse toime pani ja mida varastatud asjadega ette võtsid. Akna kaudu korterisse tungis üksinda. Tõi välja arvuti ja muusikakeskuse. Kohtas N. K.-i, viis varastatu tema juurde koju. Tulid koos temaga kuriteo kohale tagasi ja panid korterist toime ülejäänud asjade varguse – kd.1 t.lk.212, kd.4 t.lk.
2. Kohtusaalis andis ütlusi, et pani varguse toime üksi. Muutis oma ütlusi seoses N. K. ütlustega. Vastutab ise oma tegude eest. Ei soovi rohkem kellelegi osutada. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga on nõus. V. A.-il pole mingit vajadust N. K. rõõnata. Pole alust arvata, et nimetatud tõend on saadud seadust rikkudes. N. K. andis ütlusi, et politsei soovis tema aresti ja sellepärast sundis V. A. andma ütlusi tema vastu. Mitte mingeid objektiivseid tõendeid, mis kinnitaksid seda süüdistatava N. K. versiooni, kohtule esitatud ei ole. Kohtuliku uurimise käigus V. A., tunnistades ennast süüdi, keeldus ütluste andmisest teiste isikute vastu ja see on tema õigus. Süüdistatava V. A. kohtueelse uurimise käigus antud ütlused kirjeldavad üksikasjalikult toimepandud kuriteo käiku ja asjaolusid, mis on tõendatud ka teiste tõenditega: S.V.-i suulise kuriteoteate protokolliga – 27.03.2005.a. ( kd.2 t.lk.1-2), kannatanu S. V. ütlustega, mis kinnitavad toimepandud kuriteo fakti ja asjaolusid, ta toetas esitatud tsiviilhagi. Kinnitas, et temalt varastatud muusikakeskus „Sony“ ja külmkapp „Snaige“ olid talle tagastatud politsei poolt. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabelid, mis kinnitavad V. A. poolt viidatava varguse toimepanemise asjaolusid ( kd.2 t.lk.9-16), tunnistaja I.T. ütlused, kellele N. K. 2005.a. veebruari või märtsi kuus müüs 1000 krooni eest muusikakeskuse „Sony“ koos kahe kõlariga, kaugjuhtimispuldi ja kasutamisjuhendiga. Hiljem andis T. nimetatud muusikakeskuse politseitöötajatele välja ( kd.2 t.lk.52-53). Äravõetud muusikakeskuse „Sony“ ja külmkapi „Snaige“ vaatlusprotokoll – kd.2 t.lk.139-
3. Kõik need tõendid kogumis annavad kohtule aluse lugeda süüdistatava V. A. kohtueelse uurimise käigus ja kohtuistungi alguses antud ütlusi usaldusväärseteks. Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis, oma siseveendumuse järgi. Kohtul pole alust kahelda süüdistatava N. K. süüs - varguse toimepanemises koos süüdistatava V. A.-ga 27.03.2005.a. ööl vastu 28.03.2005.a., aknaklaasi lõhkumise teel, korterist aadressiga XXX. V. poolt esitatud tsiviilhagu summas 24 100 krooni kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavatelt A.-lt ja K.-lt. Peale selle, V. A. tunnistas ennast süüdi selles, et 04.04.2005.a. kella 23.40 ja 23.50 vahel, monteerimisvahendiga ukse lukkude lõhkumise teel, püüdis ta varastada XXX asuvast korterist järgmist vara: arvuti „Pentium 2“, televiisor „LG“ koos puldiga, kuus videokassetti, dušikardin, kaks dušigeeli, lauakell, pudel šampooni, köhasiirup, korteri dokumendid, nuga, tekikott, telefoni nahkvutlar, šokolaadide komplekt, kosmeetikakomplekt, mobiiltelefoni „Samsung“ laadimisseade, tulemasin ja raha. Korjas kõik ülalnimetatud asjad kokku ja valmistas need väljaviimiseks. Vargust lõpule viia ei jõudnud, kuna korteri omanik tuli koju. Hüppas korterist akna kaudu välja. Monteerimisvahendi kaotas kuriteo toimepanemise kohal. Kohtueelse uurimise käigus andis V.A. ütlusi, et pani nimetatud vargused toime koos N.K.iga – kd.4 t.lk.117, kd.1 t.lk.
4. Kohtuistungi käigus ütles ta nendest ütlustest lahti, avaldas, et tahab vastutada ainult enda eest ja sellepärast andis ütlusi, et pani vargused toime üksi. N.K. andis ütlusi, et nimetatud vargust tema toime ei pannud. V. A. ja N. K. andsid kohtuistungil ütlusi, et alust teineteise rõõnamiseks neil ei ole. N. K. andis ütlusi, et politsei tahtis teda vahi alla võtta ja sellepärast sundis V. A. andma ütlusi tema 10 vastu. Mingeid objaktiivseid tõendeid, mis kinnitaksid süüdistatava N. K. seda versiooni, esitatud ei ole. Pole alust arvata, et V. A. ütlused olid saadud seadust rikkudes. Kohtuliku uurimise käigus V. A., tunnistades ennast süüdi, keeldus ütluste andmisest teiste isikute vastu ja see on tema õigus. Süüdistatava V. A. kohtueelse uurimise käigus antud ütlused kirjeldavad üksikasjalikult toimepandud kuriteo käiku ja asjaolusid, mis on tõendatud ka teiste tõenditega: Kannatanu L. B. ütlustest nähtub, et 04.04.2005.a. kella 24 paiku tuli ta oma maja juurde. Korteri aknas põles tuli. Uks oli lahti ja lõhutud. Ta püüdis ust avada, kuid tal ei lastud seda teha. Kuulis müra. Korteris sees oli mitu inimest. Helistas kohe politseisse. Keegi avas akna. Kiirustas välja tänavale ja nägi, kuidas kaks meesterahvast hüppasid tema aknast välja ja jooksid kõrvalasuva maja suunas. Nende nägusid ta ei näinud. Käes ei olnud neil midagi. Kodus oli terve rida asju valmistatud väljaviimiseks: arvuti „Pentium-2“ – 1500 krooni, televiisor LG koos puldiga, kokku 1000 krooni, kuus videokassetti kogusummas 480 krooni, dušikardin – 10 krooni, kaks dušigeeli – 100 krooni, lauakell – 50 krooni, šampoon „Herbal Care“ – 50 krooni, köhasiirup – 70 krooni, korteridokumendid, mis ei oma materiaalset väärtust, nuga – 50 krooni, tekikott – 50 krooni, telefoni nahkvutlar – 80 krooni, šokolaadikomplekt – 22 krooni, kosmeetikakomplekt – 150 krooni, mobiiltelefoni „Samsung“ laadimisseade – 100 krooni. Kõik need asjad olid varguseks ette valmistatud, kuid jäid kohale, kuna ta hirmutas vargad ära. Hiljem avastas, et kadunud oli tulemasin „Zippo“, maksumusega 525 krooni ja sularaha summas 900 krooni. Samuti tekitati talle ukseluku ja aknaraami lõhkumisega kahju summas 1200 krooni. Varastatud ja rikutud vara kogumaksumus moodustas 2625 krooni. Sellele summale esitab tsiviilhagi. Kannatanu ütlused kinnitavad süüdistatava V. A. kohtueelse uurimise käigus antud ütlusi. Nende süü on samuti tõendatud järgmiste tõenditega: L.B.-i suulise avalduse protokoll kuriteo toimepanemise kohta – kd.2 t.lk.56-57, sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et uste lukud on lõhutud, vara on väljaviimiseks valmis pandud; skeem ja fototabelid (kd.2 t.lk. 6477), asitõendite vaatlusprotkoll – monteerimisvahend ja must müts, mis olid kuriteo toimepanemiskohalt ära võetud, fototabelid ( t.lk.81-83). Kõik need tõendid kogumis annavad aluse lugeda süüdistatava V. A. kohtueelse uurimise käigus antud ütlused usaldusväärseteks. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis, oma siseveendumuse järgi. Kohus ei kahtle süüdistatava N. K. süüs varguse toimepanemises koos süüdistatava V. A.-ga 04.04.2005.a. kella 23.40 kuni 23.50-ni, monteerimisvahendi abil uste lukkude lahtimurdmise teel korterist, asukohaga XXX. L.B. esitatud tsiviilhagi summas 2625 krooni kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavatelt A.-lt ja K.-lt, solidaarselt. Seega panid V.A. ja N.K. toime KarS § 199 lg.2 p.7,8 järgi ettenähtud kuriteod. V.A. tunnistas ennast süüdi varguse toimepanemises 14.04.2005.a. ööl vastu 15.04.2005.a., XXX asuva korteri aknaklaasi ja ukseluku lõhkumise teel. Korterist varastas vaiba 2x3 m hinnaga 300 krooni, gaasipliidi „Hansa“ – 4000 krooni, gaasiboileri „Niva“ – 2200 krooni, 40 l piimamannergu, mis ei oma materiaalset väärtust, meeste jope, mis ei oma materiaalset väärtust, kaks täispuhutavat madratsit – 300 krooni, mis kuulusid S.V.-ile, millega tekitas materiaalse kahju kogusummas 6800 krooni. Andis ütlusi, et pani varguse toime üksi. Kohtueelse uurimise käigus andis ütlusi, et nimetatud vargust tema toime ei pannud, vaid aitas O. S.-il ja N. K.-il varastatud asjad kohale viia. Sellest vargusest ei saanud ta endale midagi – kd.4 t.lk.
5. O.S. andis ütlusi, et pani varguse toime koos V.A.-ga. Seejuures ütles A. talle, et juba pani toime varguse sellest korterist. O. S. lõi aknaklaasi katki. Nad viisid välja vaiba, demonteerisid gaasipliidi ja gaasiboileri. Ta helistas Z.-le ja too aitas neil need asjad Z. 11 korterisse viia. Hiljem müüs A. kõik varastatu maha. Eitab, et selles osales N. K.. Ütlusi oma osalusest selles varguses andis N. K. uurijate surve all. Varem, ülekuulamisel 28.06.2005.a. andis ütlusi, et pani selle varguse toime A. ettepanekul, koos N. K.-ga. Seejuures, N. K. ja A. sõnadest sai aru, et nad panid juba varem sellest korterist toime varguse – kd.2 t.lk.
6. Kinnitas oma ütlusi 29.06.2005.a. ütluste ja olustiku võrdlemisel kuriteo toimepanemise kohal. Andis ütlusi, kuidas ta koos N. K. ja V. A.-ga, tunginud akna kaudu korterisse aadressiga XXX, panid toime varguse, varastades vaiba, gaasipliidi ja gaasiboileri – kd.2 t.lk.206,
7. Oli vahi alla võetud 27.06.2005.a., vahi alt vabastatud 29.06.2005.a. Ülekuulamisel 06.12.2005.a. andis ütlusi, et pani varguse toime koos V. A.-ga, kes oli juba varem sellest korterist varguse toime pannud. N. K. varguses ei osalenud. N. K. eitab oma seost toimepandud vargusega. Selgitas, et V. A. ja O. S. andsid tema peale ütlusi uurijate surve all. Kohtu poolt olid uuritud samuti järgmised tõendid: S.V.-i suulise kuriteoteate protokoll – 14.04.2005.a. – kd.2 t.lk.119-121, kannatanu S.V.-i ütlused. 15.04.2005.a. avastas, et tema korteris, aadressiga XXX, on katki löödud aknaklaas ja uks on avatud. Korterist olid varastatud vaip, hinnaga 300 krooni, gaasiboiler „Niva“ – 2200 krooni, gaasipliit „Hansa“ – 4000 krooni, kaks laste täispuhutavat madratsit – 300 krooni, laste jalgratas – 300 krooni, piimamannerg, jope, millel materiaalne väärtus puudub, vara vargusega tekitatud kogukahju moodustas 7100 krooni. Lõhutud akna taastamistööd läksid maksma 800 krooni. Kogukahju 7900 krooni. Tagastatud oli varastatud vaip. Esitab tsiviilhagi summas 7600 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabelid ( kd.2 t.lk.126134), asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel ( kd.2 t.lk.139-142). Süüdistatavate ütlused, mis olid antud nii kohtueelse uurimise kui ka kohtuistungi käigus, on vastuolulised ja ebajärjekindlad. Ühes osas langevad V. A. ja O. S. ütlused kokku, et nad osalesid varguse toimepanemises korterist aadressiga XXX koos. Süüdistatavate ebajärjekindlate ja vastuoluliste ütluste alusel ei saa N. K. selle varguse toimepanemises süüdi tunnistada. Nimetatud süüdistuse episoodis tuleb N. K. õigeks mõista tema süü tõendamatuse tõttu. Süüdistatavad V. A. ja O. S. tuleb süüdi tunnistada varguse toimepanemises 14.04.2005.a. ööl vastu 15.04.2005.a. XXX asuva korteri aknaklaasi lõhkumise teel. Kannatanu S.V.-i poolt esitatud tsiviilhagi summas 7100 krooni kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavatelt V. A-lt ja O. S.-lt. O.S. tunnistas ennast täielikult süüdi ja nõustus esitatud tsiviilhagidega järgmistes toimepandud varguste episoodides: 31.05.2005.a. kella 20.30 kuni 01.06.2005.a. kella 06.45-ni XXX asuvast korterist, välisukse lukkude lõhkumise teel, varastas televiisori „Vestel“ koos puldiga – 2800 krooni, mikrolaineahju „Samsung“ – 1500 krooni, triikraua „Hobby“ – 250 krooni, seinalambi – 100 krooni, talvejope – 4800 krooni, millega tekitas V.R.-ile materiaalse kahju summas 9450 krooni. Tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: V.R.-i suulise avalduse protokoll ( kd.1 t.lk.2-3), kannatanu R. kinnitas oma ütlustes, et ukse lõhkumise teel varastati tema korterist asjad. Osa varastatust tagastati. Esitab tsiviilhagi summas 6400 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja skeem, fototabelid ( kd.1 t.lk.10-19), tunnistaja J.K. ( kd.1 t.lk.20-22), asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid ( kd.1 t.lk.25-29). Kannatanu V.R.-i tsiviilhagi summas 6400 krooni on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele O. S.-lt. 12 Peale selle, O. S. andis ütlusi, et 14.03.2005.a. kell 22.25, koos talle tundmatu meesterahvaga, varastas ta XXX asuvast korterist ukselukkude lõhkumise teel televiisori LG, hinnaga 3000 krooni, videomagnetofoni „Daewoo“ koos puldiga– kokku 2500 krooni, videomagnetofoni juhtme – 50 krooni, millega tekitas kannatanule G.B.-le materiaalse kahju summas 5550 krooni. Kui ta varastatud esemetega korterist minema läks, nägi teda kannatanu T. B. Tema süü on samuti tõendatud järgmiste tõenditega: T.B. suulise kuriteoteate protokoll ( kd.1 t.lk.137-138), kannatanu T. B. ütlused: ta läks koju. Sisenes trepikotta, trepist tuli alla noormees, kes kandis televiisorit. Hakkas trepist üles minema ja nägi O. S., kellel oli videomagnetofon. Ta hüüdis, et tundis ta ära ja et ta tagastaks varastatu. Sisenes korterisse, seal oli kõik laiali pillutud. Esitab tsiviilhagi – arvestades talle tagastatud vara maksumust – 3880 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja skeem, fototabelid ja skeem ( kd.1 t.lk.145-152), R. (S.) puhtsüdamlik ülestunnistus ( kd.1 t.lk.153), kahtlustatava R. (S.) ütlused ( kd.1 t.lk.155-157), kus ta annab välja videomagnetofoni, R.(S.) ütluste ja olustiku võrdlemise protokoll kuriteo toimepanemise kohal, fototabelid ( kd.1 t.lk.159-162), asitõendi vaatlusprotokoll ( kd.1 t.lk.) Kannatanu T.B. esitatud tsiviilhagi summas 3880 krooni on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavalt S.-lt. Samuti andis O.S. ütlusi, et 02.10.2005.a. ööl, varastatud eelnevalt A. K. võtmed, tungis XXX asuvasse korterisse, kust varastas muusikakeskuse „Sony“ koos puldiga, maksumusega 2000 krooni, protsessori – 10 000 krooni, arvuti klaviatuuri – 150 krooni, arvuti UPS – 500 krooni, videopleieri „Luxor“ – 500 krooni, televiisori puldi – 250 krooni, sulejope – 1500 krooni, nahkpintsaku – 1000 krooni, teksajope „Reebok“ – 500 krooni, teksajope „Red Star“ – 900 krooni, nokatsi „Adidas“ – 150 krooni, „Adidas“ spordipüksid – 1000 krooni, rahakoti – 350 krooni, ID kaardi A.K.-i nimele – 140 krooni, Hansapanga kaardi – 30 krooni, millega samal päeval, kell 05.19, oli välja võetud sularaha summas 1650 krooni, millega tekitas A.K.-ile materiaalse kahju summas 20 630 krooni. Tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: A.K.-i kuriteoteate protokoll ( kd.2 t.lk.82-83), kannatanu A.K.-i ütlused. Ta palus O. S. ronida akna kaudu tema korterisse ja teha talle uks lahti. Ta tegi seda ja arvatavasti, viibides korteris, varastas korteri võtmed. Seejärel tungis korterisse ja varastas tehnika. Esitab tsiviilhagi, arvestades tagastatud vara maksumust, summas 19 780 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabelid ja skeem ( kd.3 t.lk.84-91), kahtlustatava R. ütlused ( kd.2 t.lk.92-94 – andis välja asjad), kahtlustatava R. ütluste ja olustiku võrdlemise protokoll ( kd.3 t.lk.96-100), asitõendite vaatlusprotokoll ja fototabelid ( kd.3 t.lk.101-105), arve väljavõte ( kd.3 t.lk.108). Kannatanu A.K.-i tsiviilhagi summas 19 780 krooni on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavalt O. S.-lt. N. K. ei tunnistanud ennast süüdi 30.06.2005.a. XXX juures toimepandud V. B.-le kuuluva jalgratta „Raptor“ äravõtmises. Andis ütlusi, et kohtas V. B., küsis temalt jalgratast, et tema tuttav saaks ta koju viia. Ta sõitis kohale ja läks minema. Jalgratast ei võtnud. Mingit vägivalda B. suhtes ei kasutanud. Raha temalt ära ei võtnud. Oma kohtueelse uurimise käigus antud ütlustes andis kannatanu V. B. ütlusi, et N.K. lõi talle rusikaga näkku ja koos tundmatu noormehega, võtsid ära jalgratta „Raptor-100“, hinnaga 2000 krooni ja sularaha 20 krooni, tekitades materiaalse kahju kogusummas 2020 krooni. Kohtuistungi käigus andis ta juba ütlusi, et andis ise ratta N. K.-le, et teda koju viidaks. K. viis koduni V. B. tuttav, kelle nime ta ei tea. Teel lükkas N. K. tolle rattalt maha ja sõitis rattaga 13 minema. Tema pöördus politseisse. Sõitis koos politseipatrulliga mööda linna. Nägid tema rattaga ringisõitvat N. K., kuid ei saanud teda kätte. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu pöördus kohe oma jalgratta varguse faktis politseisse. Näitas N. K.-le kui isikule, kes selle ära võttis. Kuigi kannatanu muutis osaliselt oma ütlusi, jääb ta selle juurde, et N. K. võttis omavoliliselt ära tema jalgratta ja ei tagastanud seda talle. Seega loeb kohus tõendatuks, et N. K. pööras ebaseaduslikult oma kasuks temale usaldatud ja kannatanule V. B.-le kuuluva jalgratta „Raptor“, hinnaga 2000 krooni, mis asus 30.06.2005.a. N. K. valduses. Ei ole tõendatud, et antud juhul pani N. K. toime kuriteo kellegagi grupis. Tema süüd on tõendatud samuti järgmiste tõenditega: V.B. suulise kuriteoteate protokoll ( kd.3 t.lk.1-2), jalgratta „Raptor“ dokumendid ( kd.3 t.lk.9-11). Seoses sellega, N.K.-i ebaseaduslikud teod tuleb KarS § 200 lg.2 p.4,7 – röövimine – ümber kvalifitseerida KarS § 201 lg.2 p.1 järgi – omastamine. Kannatanu V. B. poolt esitatud tsiviilhagi summas 2000 krooni kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele N. K.-lt. N.K. ei tunnistanud ennast süüdi süüdistusepisoodis 13.05.2005.a. kell 10.20 A.M. aadressil XXX asuvasse korterisse sissetungimise katses. Andis ütlusi, et sattus juhuslikult sellesse kohta, otsis oma tuttavat. Korterisse sisse tungida ei püüdnud. Oli seal üksi. Kui läks XXX maja juurest minema, pidas politseipatrull ta kinni. Majast väljus tundmatu naisterahvas ja näitas tema kui isiku peale, kes justkui oleks üritanud tungida tema korterisse. A. M. näitab otseselt N. K.-le kui isikule, kes püüdis köögiakna kaudu tungida tema korterisse. Ta nägi teda hästi. Temaga koos oli veel üks meesterahvas. Ta helistas politseisse ja kui nad akna lahti tegid, hakkas A. M. karjuma ja nad jooksid minema. Ühe neist pidas politsei tema maja läheduses kinni. Hiljem tundis ta selle mehe foto järgi ära, selleks osutus N. K. t.lk.219-220, 229-230 köide
8. Tunnistaja, politseitöötaja H.F. andis ütlusi, et sõites teate peale sündmuskohale, pidasid XXX maja juures kinni N. K. Naine, kes politsei välja kutsus, väljus majast ja näitas tema kui isiku peale, kes püüdis tungida tema korterisse. Tema süü on samuti tõendatud järgmiste tõenditega: A.M. suulise teate protokoll ( kd.2 t.lk.218), sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ( kd.2 t.lk.226-228), N. K. äratundmiseks esitamise protokoll ( kd.2 t.lk.231-234). Kohus arvab, et N. K. süü KarS § 25 lg.1,2 - § 266 lg.2 p.3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o. omavolilise, omaniku tahte vastase sissetungimise katses võõrasse ruumi, isikute grupis, on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning äratundmise protokolliga. N.K. ei tunnistanud ennast süüdi 23.06.
9. ööl vastu 24.06.2005, XXX neljanda korruse korteri lukustamata rõdult toimepandud jalgratta „Peugeot“ varguses. Andis ütlusi, et nimetatud vargust toime ei pannud ja kuidas see ratas tema koju sattus, selgitada ei oska. Ei välista, et jalgratta võis tuua tema juurde koju keegi tema tuttavatest. Kohtus uuris järgmisi tõendeid: Kannatanu K.A. suulise kuriteoteate protokoll. 23 juuni ööl vastu 24 juunit 2005.a. varastati vaba juurdepääsu teel, ühiselt rõdult, halli värvi jalgratas „Peugeot“, hinnaga 500 krooni ( kd.3 t.lk.65-66), sündmuskoha vaatlusprotokoll ja skeem, toimepandud kuriteo jälgi avastatud ei ole ( kd.3 t.lk.71-74), läbiotsimise protokoll 07.07.2005.a. XXX asuvas korteris. Läbiotsimise käigus oli ära võetud halli värvi jalgratas „Peugeot“ ja triikraud Team ( kd.4 t.lk.54-55), tunnistaja T.Z. ütlused 07.07.2005.a., et jalgratta tõi tema poeg N. K. nädal aega tagasi kella 10 paiku õhtul, samuti tõi ta triikraua Team ( kd.4 t.lk.57-58), asitõendi – halli 14 värvi jalgratta „Peugeot“ vaatlusprotokoll ja fototabel ( kd.3 t.lk.75-77), kannatanu K.A. allkiri oma halli värvi jalgratta kättesaamise kohta politseilt ( kd.3 t.lk.78). Kohtu poolt uuritud tõenditest nähtub, et korteris, kus elab N. K., oli 07.07.2005.a. avastatud jalgratas, mis oli varastatud kannatanult K. A.-lt 23.06 ööl vastu 24.06.2005.a. N. K. eitab, et tema pani toime jalgratta varguse. T. Z. ütlustest 07.07.2005.a. nähtub, et poeg tõi jalgratta nädala tagasi kella 22 paiku õhtu, koos triikrauaga. Samuti andis ta ütlusi, et poeg ütles talle, et see on sõbra jalgratas ja et see seisab nende juures natuke aega. Vargus oli toime pandud 23.06 ööl vastu 24.06.2005.a. See on rohkem kui kaks nädalat enne läbiotsimist ja seejuures triikrauda varastatud ei olnud. Kohtu poolt uuritud tõendite põhjal ei saa tulla järeldusele, mil moel halli värvi jalgratas „Peugeot“ N. K. valdusesse sattus. Seoses sellega, N. K. ei saa süüdistada jalgratta „Peugeot“ varguses 23.06 ööl vastu 24.06.2005.a., neljanda korruse lukustamata rõdult aadressiga XXX. Nimetatud süüdistusepisoodis tuleb N.K. õigeks mõista tema süü tõendamatuse tõttu. N.K. süüdistuses oma ema T.Z. peksmises 22.05.2005.a. kell 20.00 ja 10.06.2005.a. kell 15.00 ema korteris aadressiga XXX, ennast süüdi ei tunnistanud. Andis ütlusi, et 22.05.2005.a. ta oma ema ei peksnud. 10.06.2005.a. läks koju ja tema korterist tulid talle vastu kaks noormeest. N. K. sisenes tuppa ja nägi, et ema on läbi pekstud. Samal momendil sõitsid kohale politseitöötajad. Tema – eesmärgiga jõuda järgi noormeestele, kes ta ema olid läbi peksnud – hüppas aknast välja. Kuid neile järele ta ei jõudnud. Tema emal on probleemid peaga, sellel põhjusel on ta mitmel korral ravil olnud. Ta ei mäleta tihti, mis toimub ja võib rääkida igasuguseid mõttetusi. Tunnistajad, politseitöötajad N.P. ja V.G. andsid ütlusi, et neid kutsuti sündmuskohale aadressil XXX. Kutsus naabrinaine, teatades, et pekstakse korteri perenaist. Jõudnud kohale, avastasid T. Z., kellel olid peksmise jäljed. Huul oli katki löödud ja näol oli hematoom. Selgitas, et teda peksis poeg N. K., nõudes raha narkootikumide jaoks. Korteris viibis N. K., kellel olid välised narkootilise joobe tunnused. Nad tegid N. K.-le ettepaneku riidesse panna ja tulla koos nendega. N. K. läks kõrvaltuppa riidesse panema ja kasutades ära momenti, hüppas aknast välja ja jooksis minema. Kohtu poolt olid uuritud järgmised materjalid: Protokoll: väljakutse perekonfliktile – kd.2 t.lk.239-240, kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akt ( kd.2 t.lk.253-256). T. Z. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Avaldas, et pöördus varem politseisse, et kriminaalasi tema poja suhtes lõpetataks. Poeg teda ei peksnud, ta ise kukkus maha. Andis varem poja vastu ütlusi, kuna nendevahelise suhted olid halvad. Peale politseitöötajate ütluste pole kohtule esitatud mingeid tõendeid N. K. poolt T. Z.-le kehavigastuste tekitamise kohta. Kohus loeb, et N. K. süü füüsilise vägivalla kasutamises ja valu tekitamises oma emale T. Z.le tema korteris aadressiga XXX 10.06.2005.a., ei ole tõendatud. Süüdistuses kuriteo toimepanemises KarS § 121 järgi tuleb N. K. õigeks mõista tema süü tõendamatuse tõttu. N.K. ei tunnistanud ennast süüdi V. A. poolt varastatud televiisori omandamises ja müügis. Ta ei võtnud A.-lt televiisorit ja ei müünud seda. V. A. andis ütlusi, et ei andnud N. K.-le müümiseks televiisorit, mille ta varastas 23.03.2005 ööl vastu 24.03.2005.a. XXX asuvast korterist. Kohtueelse uurimise käigus rõõnas N. K. peale. Kohtulike vaidluste käigus, juhindudes KrMK § 301, loobus prokurör süüdistusest N.K.-i suhtes KarS § 202 lg.1 järgi. Nimetatud süüdistusepisoodis, KarS § 202 lg.1 järgi, tuleb N. K. õigeks mõista. 15 O.S. tunnistas ennast täielikult süüdi süüdistusepisoodis 05.10.2004.a. XXX, A.K.-le kuuluva sinist värvi ja 5000 krooni maksva sõiduauto „Opel Kadett“, omandamises. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: A.K. suulise kuriteoteate protokoll ( kd.3 t.lk.111-112), sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ( kd.3 t.lk.115-118). Seega pani O.S. toime omastamise, s.o. juhuslikult oma valdusesse sattunud võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o.

§ 201lg.2 p.1 järgi ettenähtud kuriteo.

O.S. ei tunnistanud ennast süüdi röövkallaletungis kannatanule T. A.-le 26.01.2005.a. kell 03.00 XXX asuva maja juures ja tema vara äravõtmises. Andis ütlusi, et kohtas sellel ajal kannatanut ja tema ema, kes väljusid baarist YYY, nad olid alkoholijoobe seisundis. Tema ema kukkus maha, S. püüdis aidata teda üles tõsta. Seepeale solvas kannatanu A. teda ebatsensuurse sõimuga, ta vastas talle samaga. Pärast seda läksid lahku. Mingit vägivalda tema suhtes ei kasutanud, asju ära ei võtnud. Sellel ajal elas majas aadressiga XXX. Linnas on inimene, kes on temaga väga sarnane ja ta arvab, et kannatanu A. lihtsalt eksis äratundmisega. Kannatanu A. näitas O. S.-le kui isikule, kes pani tema suhtes toime röövkallaletungi. Sellel õhtul viibisid nad koos emaga baaris YYY. Tarvitasid alkohoolseid jooke, kuid purjus ei olnud. O. S. viibis samuti selles baaris, ta mängis piljardit. Pärast läksid nemad emaga ära, ta saatis ema koduni ja läks ise ka koju. 26.01.2005.a. kell 03.00 XXX maja juures jõudis O. S. talle järele, lõi tagantpoolt vastu vasakut jalga, ta kukkus maha. Samal ajal haaras S. tema paremal õlal asuva seljakoti ja jooksis minema. Ta läks koju ja läksid koos mehega tagasi baari YYY. Kirjeldas baarimehele kallaletungijat. Ta ütles, et see on tema pidev klient. Ta oli näinud, kuidas ta väljus kannatanu ja ta ema järel. Baari ta tagasi ei tulnud. See oli O. S.. Samuti läksid nad kallaletungimise kohast jälgi pidi kuni majani aadressil XXX. Seal temale kallaletunginud isiku jäljed katkesid. Vargusega oli talle tekitatud varaline kahjus summas 2877 krooni. Kannatanu ütlused on tõendatud järgmiste tõenditega: T.A. suulise kuriteoteate protokoll ( kd.1 t.lk.87-88), tõendid mobiiltelefoni maksumuse kohta ( kd.1 t.lk.104), isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabelid ( kd.1 t.lk.100-107). Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, need olid kogu aeg järjepidevad. Ta näitas koheselt just O. S.-le kui isikule, kes pani tema suhtes toime röövkallaletungi. T. A. poolt esitatud tsiviilhagi summas 2877 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega pani O.S. toime röövimise, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, s.o.

§ 200lg.2 p.4 järgi ettenähtud kuriteo.

Süüdistuseepisoodis kelmuse toimepanemises A.S. suhtes, mis leidis aset 03.11.2004.a. tunnistas O.S. ennast süüdi selles, et võttes kannatanult mobiiltelefoni, et see ära müüa, tahtiski selle ära müüa, kuid ei saanud seda teha. Viibis baaris YYY ja kusagil väljas ei käinud. Kui välja läks, siis kannatanut ei olnud ja ta ei saanud talle telefoni tagasi anda. Otsustas selle endale jätta. Järgmisel päeval otsustas telefoni kannatanule tagasi anda, pöördus ise politseisse ja tagastas telefoni vabatahtlikult. Tunnistab ennast süüdi nimetatud telefoni omastamises, kuid mitte kelmuses. Tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: 16 Kannatanu A. S. tahtis oma telefoni ära müüa. Tuli sellel eesmärgil XXX asuvasse poodi. Hind ei rahuldanud teda. Juurde tuli O.S. ja tegi talle ettepaneku, et aitab tal telefoni ära müüa. Sõitsid taksoga mööda linna, nendega koos oli veel üks talle tundmatu noormees. S. väljus, kuid telefoni ära müüa ei saanud. Seejärel sõitsid baari YYY juurde. S. võttis tema telefoni ja läks baari. Ta ootas teda taksos. S.-i ei olnud kaua aega. Taksojuht väljus, läks baari. Tuli tagasi ja ütles, et nad läheksid autost välja ja sõitis minema. Tundmatu noormees läks ära, tema jäi baari juurde seisma. Tema juurde tulid ta sõbrad R. H., K. ja N.. Otsustasid politsei välja kuitsuda. Sisenesid koos politseinikuga baari, kuid S. seal ei olnud. Ta kirjutas politseisse avalduse. Mõne päeva pärast tagastati telefon. Tsiviilhagi ei esita – t.lk.3 kd.

1. J.Š. töötab taksojuhina. Kohtla-Järvel, Vabaduse väljakul istusid tema autosse kolm noormeest. Ühte nendest tunneb ta O. nime all. Üks noormeestest tahtis oma mobiiltelefoni ära müüa. Sõitsid mööda linna ringi. Seejärel sõitsid baari YYY juurde. O. võttis telefoni ja läks baari. Telefoni omanik jäi koos kolmanda noormehega taksosse. Möödus hulga aega, kuid O. tagasi ei tulnud . Ta läks ise baari. Käskis O.-l sõidu eest ära maksta, too andis talle 200 krooni. Tuli tagasi, palus noormeestel taksost väljuda ja sõitis minema – t.lk.6 kd.
2. R.H. – tema sõber A. S. tahtis telefoni maha müüa. O. S. pakkus selleks oma abi, nad läksid ära. A. S. oli ära kaua aega. Ta helistas K.-le ja N.-le, nad hakkasid S. otsima. Leidsid ta baari YYY juurest. Ta seisis üksi ja ootas O. S.. Too oli läinud baari tema telefoni müüma. Nad kutsusid politsei. Koos politseiga kontrollisid YYY-it, kuid O. S. seal ei olnud. Tunnistajad K. ja N. kinnitasid R. H. ütlusi. Kohus loeb, et ei ole tõendatud see, et O. S. võttis telefoni ära kelmuse teel. Ta teostas reaalseid toiminguid eesmärgiga nimetatud telefon maha müüa ja tegi seda kannatanu nõusolekul. Hiljem omastas kannatanu S. telefoni. Seega tuleb O.S. süütegu kvalifitseerida KarS § 209 lg.2 p.1-lt (kelmus) KarS § 201 lg.2 p.1le (omastamine), s.o. juhuslikult oma valdusesse sattunud võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistusepisoodis väljapressimise toimepanemises 03.11.2004.a. S.A. suhtes andsid kohtualused järgmisi ütlusi: A.K.. Ärandasid koos S. A.-ga A. isa auto. A. lõhkus auto ära ja tema nõusolekul panid nad autost toime isa rahakoti varguse, milles oli 1000 krooni. Nad pidid raha ära jagama, kuid A. võttis selle endale. Eesmärgiga saada A.-lt raha, pöördus ta abi saamiseks oma sõbra O. Spoole. Nad kohtusid kolmekesi Kohtla-Järvel asuvas „Dünamo“ bussipeatuses. S. palvel sõitis A. nendega koos S. korterisse. Seal leppisid kokku, et A. annab neile võla katteks oma arvuti. S. lubas K.-le anda 1000 krooni, tema isa jaoks. S. korteris viibis talle varem tundmatu N.. Tema nende jutuajamisest osa ei võtnud. See N. ei ole N. K.. Tema juuresolekul A. suhtes mingeid ähvardusi ei olnud. Jõuga ei hoidunud teda keegi korteris kinni. A. sõitis koos nendega oma koju. K. kontrollis, et A. korteris ei ole kedagi. Siis läksid A. koos S. ja N.-ga trepist üles A. korterisse ja tõid sealt välja arvuti ja magnetofoni. Panid kõik taksosse ja viisid S. korterisse. Pärast seda viibis A. veel mõne aja S. juures, niikaua, kui too organiseeris arvuti müüki. S. leppis kellegagi kokku ja müüs arvuti maha. S. andis talle 500 krooni. Ta läks korterist ära, A. jäi veel sinna. Isale ta mingit raha ei andnud. Ei tema ega S. ei kasutanud A. suhtes mingeid ähvardusi ega vägivalda. O.S. andis ütlusi, et kohtus A.-ga K. palvel, koos K. ja talle varem tundmatu N.-ga. Tõid A. tema korterisse aadressiga XXX ja ta nõudis, et too annaks tagasi 2000 krooni, mille too oli varastanud K. isalt. Selle summa ütles talle K. ise. Autost juttu ei olnud. A. tunnistas, et pani toime K. isa raha varguse ja oli nõus selle summa välja maksma. Kahju hüvitamise katteks tegi ettepaneku võtta tema arvuti. Jutuajamise käigus ei kasutanud ta A. suhtes mingeid 17 ähvardusi ega vägivalda. Noaga teda ei ähvardanud. Jõuga ei hoidnud A. keegi korteris kinni. N. oli temaga koos juhuslikult ja vestlusest osa ei võtnud, ta ei teadnud üldse, miks ta koos A.-ga tulnud oli. Seejärel sõitsid nad A. juurde koju, kodus ei olnud kedagi. Korterisse sisenes A., nad võtsid arvuti ja magnetofoni. Viisid käik tema juurde koju. Ta hakkas ostjat otsima. Kasutas sellel eesmärgil A. telefoni. Sõitis taksoga ostjate juurde ja pillas A. telefoni taksosse maha. Leidis ostja, kes oli nõus ostma arvuti 6500 krooni eest. See oli B.. Ta sõitis kohale koos pojaga. A., K. ja N. juuresolekul kontrollisid nad arvutit ja ostsid selle ära. Ta andis A.le 500 krooni ja K.-le 2000 krooni, ülejäänud raha jättis endale. Varem, kohtueelse uurimise käigus andis ütlusi, et koos nendega oli N. K.. Kohtuistungil avaldas, et andis K. peale ütlusi uurija surve all. Pärast nende ütluste andmist vabastati teda vahi alt. N.K. andis ütlusi, et tema sellest kuriteost osa ei võtnud ja peale O. S. ta kedagi ei tunne ega ole varem näinud. Kohtualuste ütlused on ümber lükatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. A. andis ütlusi, et võttis K. nõusolekul tema isa autost rahakoti koos rahaga, summas 1000 krooni. Selle raha raiskasid nad koos ära. Peale juhtunut hakkas K. talle esitama pretensioone isa auto pärast, mis oli ära lõhutud. Nõudis raha. Teda peksti selle eest paaril korral. S. kutsus teda kohtumisele K. palvel. Nad tulid S. korterisse. Seal olid S., K. ja talle varem tundmatu noormees nimega N., kuid see ei olnud K. Oma esialgsetes ütles rääkis hoopiski, et oli talle tundmatu inimene. N. jutuajamisest osa ei võtnud, temaga rääkis S. S. sulges ta korterisse ja lubamata väljuda ähvardas, et kui ta raha ei leia, siis jääb korterisse kauaks. O. S.-l oli käes väljaviskuva teraga nuga ja ta ütles, et talle väga meeldib inimesi peksta. Hakkas nõudma 3000 krooni raha. K. tegi ettepaneku võtta ära tema venna auto, ta keeldus, siis tegi K. ettepaneku võtta ära tema arvuti. Ta ei tahtnud arvutit ära anda, kui tunnetades S. ja K. poolt tulevat ähvardust, nõustus ära andma oma arvuti, maksumusega 20 000 krooni. Noaga ähvardades võttis O. S. temalt ära mobiiltelefoni. Ta kartis, et kui ta nende nõudmistele järele ei anna, siis võidakse ta tappa. Ta oli sellel ajal 16 aastat vana ja ta hakkas toimuva pärast reaalselt kartma. Pärast seda sõitsid nad neljakesi tema juurde koju. K. sisenes trepikotta, kontrollis, kas tal on kedagi kodus. Seejärel läksid kolmekesi trepist üles. A.-l oli ainult ühe ukse luku võti. Teise luku muukis noa abil lahti S. ja nad tungisid korterisse aadressiga XXX. Võtsid sealt arvuti komplektis, koos dokumentide ja programmiga, hinnaga 20 000 krooni, kaks kõlarit – 800 krooni, muusikakeskuse „Philips“ – 2500 krooni, 50 CD plaati kokku 1000 krooni. Läksid nende asjadega alla auto juurde, panid asjad peale ja sõitsid S. juurde. N. tema juures korteris ei käinud ja asju ei võtnud. Korteris võttis S. temalt ära mobiiltelefoni „Siemens MC-6“ hinnaga 2800 krooni. Pärast seda hakkas S. helistama, leppides kokku müügi asjus. Ta viibis korteris umbes kaks tundi, S. ei lasknud tal minna. Seejärel lubas S. tal minna, hoiatades, et kui ta pöördub politseisse, siis tulevad tal ebameeldivused. Ta tuli koju ja rääkis juhtunust emale. Ülejärgmisel päeval helistas talle K. ja teatas selle mehe aadressi, kes temalt arvuti ostis. Käisid koos emaga selle mehe juures ja püüdsid arvutit välja osta, kuid nendega ei hakatud rääkima ja aeti vägivalda kasutades välja. Siis pöördusid nad politseisse. A. ütlusi kinnitas tema ema. Ta andis ütlusi, et poeg rääkis talle, et teda ähvardati arveteõiendamisega selle eest, et ta oli lõhkunud K. isa auto ja kahju hüvitamise arvel oli ta sunnitud ära andma arvuti. Kuna neil ei õnnestunud poja arvutit selle ostja käest kätte saada, pöördusid nad politseisse. Samuti selgitas ta, et poeg peksti mitmel korral K. auto lõhkumise eest läbi. Toimepandud kuriteoga oli talle tekitatud kahju, ukseluku rikkumist arvestades, summas 27 350 krooni. Ta toetab oma hagi. Tunnistaja A.B. andis ütlusi, et tööl pöördus tema poole tuttav A.U., pakkudes talle arvutit. Kodus rääkis ta naise ja võõraspojaga ja nad otsustasid selle ära osta. Järgmisel päeval kohtus 18 oma tuttava kaudu müüja, O. S.-ga. Tulid neljakesi O. S. korterisse. See kõik toimus päeva teisel poolel, kuid mitte õhtul. Korteris ei olnud peale O. S. kedagi. Arvuti dokumendid olid korras. Poeg vaatas arvuti üle, kontrollis seda ja nad ostsid selle ära, makstes 6000 krooni. Raha andis ta O. S.-le. Viisid arvuti koju. Hiljem tulid nende juurde naisterahvas koos noormehega ja nõudsid arvuti tagastamist. Väitsid, et see kuulub neile. Tema arvutit ära ei andnud. A.R. andis ütlusi, et isa tuttav tegi talle ettepaneku osta arvuti. Järgmisel päeval sõitsid nad seda ostma. See oli umbes kella 18 paiku. Isa sõber näitas neile, kuhu sõita. Korteris viibisid tema, isa, isa sõber ja S.. Arvutit müüs S. ja tal olid olemas kõik arvuti dokumendid. A.U. andis ütlusi, et S. pöördus tema poole ja tegi ettepaneku osta arvuti. See oli hommikul. Päeva jooksul leppis ta B.-ga kokku. Nad sõitsid koos tema pojaga S. juurde ja ostsid arvuti S. korteris. Peale nende ja S. ei olnud korteris kedagi. Tunnistajate ütlustest nähtub, et arvuti müüdi kas hommikust õhtuni, ühel päeval või siis kahe päeva jooksul. Kuid igal juhul, müümise juures ei olnud kedagi peale S. ja müük toimus sellel ajavahemikul, millal S. ja K. ütluste järgi, nad veel arvutit A. korterist ära viisid. See lükkab ümber S. ja K. versiooni ja kinnitab A. versiooni. Kohtul puudub alus kahelda selles, et just vägivalla kasutamise ja vabaduse äravõtmise ähvardusel, viibides psüühilise surve all ja võttes reaalselt O. S.-lt ja K.-lt tulevaid ähvardusi, oli A. sunnitud andma S.-le ja K.-le temale ja tema vanematele kuuluva arvuti ja magnetofoni. S.-il ja K.-il ei olnud mingit õigust selle vara äravõtmiseks. Kellegi N. isikut ei õnnestunud kohtuliku uurimise käigus välja selgitada. Ta ei tegutsenud aktiivselt ja tema osa selles kuriteos jääb välja selgitamata. Kannatanu ja kohtualused väidavad, et too N. ei olnud K.. Samuti on nende süü tõendatud järgmiste tõenditega: S.A. kuriteoteate protokoll ( kd.3 t.lk.17-18), politseitöötaja raport ( kd.3 t.lk.20). Seega pani O.S. toime väljapressimise, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, vägivalla kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja varguse, isikute grupis, isikult vabaduse võtmisega, s.o.

§ 214lg.2 p.1,4,5 järgi ettenähtud kuriteo.

Seega pani A.K. toime väljapressimise, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, vägivalla kasutamisega, isikute grupis, isikult vabaduse võtmisega, s.o.

§ 214lg.2 p.4,5 järgi ettenähtud kuriteo.

J.A. poolt esitatud tsiviilhagi summas 27 350 krooni on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele kohtualustelt K.-lt ja S.-lt, solidaarselt. Kohtulike vaidluste käigus, juhindudes KrMK § 301, loobus prokurör süüdistusest N.K.-i suhtes KarS § 214 lg.2 p.1,4,5 järgi. Seoses sellega tuleb N.K. süüdistuses KarS § 214 lg.2 p.1,4,5 järgi ettenähtud kuritegude toimepannemises õigeks mõista. O.S. andis ütlusi, et müüs maha V.A.-i käest saadud asjad. Ta ei teadnud, et need on varastatud, V. A. ei rääkinud talle sellest midagi. V. A. kinnitas, et ei rääkinud O.S.-ile, et palub tal maha müüa N.K.-i XXX asuvast korterist varastatud asjad ja YYY-le kuuluvad tööriistad, mis olid varastatud XXX asuvast korterist. Kohtulike vaidluste käigus, juhindudes KrMK § 301, loobus prokurör süüdistusest O.S.-i suhtes KarS § 202 lg.2 järgi. Seoses sellega tuleb O. S. KarS § 202 lg.2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise süüdistuses õigeks mõista. 19 O. S. andis ütlusi, et ei pannud võtmete sobitamise teel toime XXX asuvast korterist tolmuimeja „Hiitatsi“ ja veeboileri vargust. Ta rentis seda korterit S. M.-lt. Andis talle võtmed tagasi ja mingeid pretensioone tema suhtes ei olnud. Kes nimetatud varguse toime võis panna, ei tea. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid O. S. süü kohta selles varguses. Kohtulike vaidluste käigus, juhindudes KrMK § 301, loobus prokurör süüdistusest O.S.-i suhtes, süüdistusepisoodis S.M.-le kuuluva vara varguse ( summa 2000 krooni) toimepanemises ajaperioodil 01.03.2006 – 02.03.2006 kella 08.00 korterist aadressiga XXX. Seoses sellega, nimetatud süüdistusepisoodis tuleb süüdistatav O.S. õigeks mõista. N.K., V.A., O.S. ja A.K. panid süüteod toime otsese tahtlusega. Süüd raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. V.A. süüd kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja aktiivne kaasaaitamine süütegude avastamisele. O.S.-i süüd kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Juhindudes KrMK § 306, 311-313, 315, 318, kohus OTSUSTAS: N.K. süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. N.K. süüdi tunnistada KarS § 201 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. N.K. süüdi tunnistada KarS § 25 lg.1,2 - § 266 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg.1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, mõista N.K.-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvata N.K.-i karistuse hulka eluvangistuses viibitud aeg 07.07.05 – 05.01.2006.a., - 5 kuud 28 päeva ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud 2 (kaks) päeva vangistust. N.K.-i suhtes kohaldatud tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – tühistada ja võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 18 detsembrist 2006.a. KarS § 214 lg.2 p.1,4,5 järgi N.K. õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. KarS § 202 lg.1 järgi N.K. õigeks mõista tema süü tõendamatuse tõttu. Kars § 199 lg.2 p.4 järgi ( varguse episood 24.06.2005.a., kannatanu K.A.) N.K. õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ( varguse episood 14-15.06.2005.a., kannatanu S.V.) N.K. õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. 20 V.A. süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvata V.A.-i karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aeg 25.02 – 28.03.2006.a., s.o. 1 kuu ja 3 päeva. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg.1,3 karistust täitmisele mitte pöörata, kui V.A. ei pane 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja algust arvestada alates 18.12.2006.a. Määrata V.A. katseajaks Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. V.A.-i suhtes kohaldatud tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. O.S. süüdi tunnistada KarS § 214 lg.2 p.1,4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. O.S. süüdi tunnistada KarS § 200 lg. 2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. O.S. süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. O.S. süüdi tunnistada KarS § 201 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg.1 sätete alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista O.S.-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvata O.S.-i karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibimise aeg 27.06 – 29.06.2005, s.o. 3 päeva ja 14.03-18.12.2006.a. s.o. 9 kuud ja 4 päeva, kokku 9 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 23 päeva vangistust. 21 KarS § 65 lg.2 alusel, suurendades mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 10.05.2004.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra – 8 kuud ja 22 päeva vangistust, mõista O.S.-ile liitkaristus, raskeima karistuse suurendamise teel – 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada 18.12.2006.a. O.S.-i suhtes valitud tõkend – vahi alla võtmine – jätta muutmata. KarS § 202 lg.2 p.2 järgi O.S. õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. KarS § 199 lg.2 p.4 järgi (varguseepisood 01.03.2006.a., kannatanu S.M.) õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. A.K. süüdi tunnistada KarS § 214 lg.2 p.4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg.1,3 karistust tingimisi täiemisele mitte pöörata, kui A.K. ei pane 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja algust arvestada alates 18.12.2006.a. Määrata A.K. katseajaks Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. A.K.-i suhtes valitud tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista V.A.-ilt esitatud tsiviilhagid: YYY (XXX) – summas 9645 krooni, Kannatanu N.K. (XXX) – summas 11050 krooni, YYY (XXX) – summas 9927.34 krooni, Kannatanu A.J. (XXX) – summas 16 700 krooni, YYY (XXX) – summas 13 632 krooni. Välja mõista N.K.-ilt esitatud tsiviilhagid: Kannatanu V.B. (XXX) – summas 2000 krooni. Välja mõista O.S.-ilt esitatud tsiviilhagid: Kannatanu V.R. (XXX) – summas 6400 krooni, 22 Kannatanu T.B. ( XXX) – summas 3880 krooni, Kannatanu T.A. ( XXX) – summas 2877 krooni, Kannatanu A.K. (XXX) – summas 19 780 krooni. Välja mõista V.A.-ilt ja N.K.-ilt esitatud tsiviilhagid: Kannatanud S.V. (XXX) – summas 24 100 krooni, seega kumbki on kohustatud hüvitama 12 050 krooni. Kannatanu L.B. (XXX) – summas 2625 krooni, seega kumbki on kohustatud hüvitama 1312.50 krooni. Välja mõista V.A.-ilt ja O.S.-ilt esitatud tsiviilhagid: Kannatanu N.A. (XXX) – summas 8160 krooni, seega kumbki on kohustatud hüvitama 4080 krooni. Kannatanu O.H. (XXX) – summas 3630 krooni, seega kumbki kohustatud hüvitama 1815 krooni. Kannatanu G.K. (XXX) – summas 8070 krooni, seega kumbki on kohustatud hüvitama 4035 krooni. Välja mõista V.A.-ilt ja O.S.-ilt esitatud tsiviilhagid: Kannatanu S.V. (XXX) -summas 7600 krooni, seega kumbki on kohustatud hüvitama 3800 krooni. Välja mõista O.S.-ilt ja A.K.-ilt esitatud tsiviilhagid: Kannatanu J.A. (XXX) – summas 27 350 krooni, seega on kumbki kohustatud hüvitama 13 675 krooni. Välja mõista N.K.-ilt riigituludesse: 4500 krooni sundraha, mis kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega, 916,65 krooni kohtukulud ekspertiisimaksumuse katteks, 16 397.30 krooni kaitsjatasud, 729.60 krooni kaitsja jaoks materjalide koopiate valmistamise kulud. Välja mõista V.A.-ilt riigituludesse: 4500 krooni sundraha, mis kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega, 4666.65 krooni kohtukulud ekspertiisimaksumuse katteks, 13 160 krooni kaitsjatasud, 729.60 krooni kaitsja jaoks materjalide koopiate valmistamise kulud. Välja mõista O.S.-ilt riigituludesse: 7500 krooni sundraha, mis kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega, 2166.60 krooni kohtukulud ekspertiisimaksumuse katteks, 14 273.30 krooni kaitsjatasud, 729.60 krooni kaitsja jaoks materjalide koopiate valmistamise kulud. Välja mõista A.K.-ilt riigituludesse: 7500 krooni sundraha, mis kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega, 13 593.60 krooni kaitsjatasud, 729.60 krooni kaitsja jaoks materjalide koopiate valmistamise kulud. 23 Väljamõistetud kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049900. Asitõendid: sinist värvi laste retuusid pakendis, kaks ballooni ehitusmontaaži vahuga, 750 ml ja 310 ml (balloon Profi lux FOAM-2, balloon Profi lux ACRYL-1), hermeetiline balloon akrüüli 310 ml (ACRYLIC), sanitaarne silikoonhermeetiline balloon SOUDAL 310 ml, monteerimisvahend, musta värvi villane müts, triikraud „Team“, villased sõrmkindad, musta värvi peaga kruvikeraja ja lillat värvi korpusega taskulamp – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Viru Maakohtu otsuse peale võib esitada apellatsiooni korras kaebuse Viru Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, millest tuleb Viru Maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise päevast. Apellatsioon peab olema esitatud Viru Maakohtule kirjalikult, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalus kohtuotsusega tutvuda. Vahi all viibiv süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtumenetluse poolel on õigus peale kohtuotsuse kuulutamist apellatsioonõigusest loobuda. Kohtunik Jüri Sakkart /allkiri/ Rahvakohtunikud Olav Liisveld, Saime Vou Tõlge õige Tõlk L. Nõmmik 24