ja § 329 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav MN Elukoht: xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel-vene keel, töökoht: AS YYY, xxx, kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 11.12.2001a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel vabaduskaotus 3 kuud 1 aastase katseajaga; KrK § 27 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks, 2) 29.09.2003a Tallinna Linnakohtu poolt
alusel vangistus 45 päeva;
lg1 alusel üldkasulik töö 180 tundi tähtajaga 6 kuud ;mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, 3) 10.01.2007a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 alusel;
alusel vangistus 6 kuud 3 aastase katseajaga, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks, väärteokorras karistatud, tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja Danil Lipatov RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M N
ja 329 järgi ning karistuseks mõista
lg 1 alusel 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M Nilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) aastaks.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Sisse nõuda M Nilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) toimiku paljunduskulu 33 (kolmkümmend kolm) krooni 70 senti; 3) postikulu 34 (kolmkümmend neli) krooni 50 senti. Menetluskulude vabatahtliku hüvitamise tähtaeg on üks kuu kohtuotsuse jõustumisest. menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber
järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks, 18.juulil 2007a kella 11.45 paiku Jõgevamaal Jõgeva linnas Põik tänaval hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, s.o juhtis sõidukit Nissan Almera reg. märgiga xxx. Seega, tema, pannes toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, pani toime
Peale selle, tema, isikuna, keda on karistatud 10.01.2007a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks, 18.juulil 2007a kella 11.45 paiku Jõgevamaal Jõgeva linnas Põik tänaval, olles alkoholijoobes juhtis sõidukit Nissan Almera reg märgiga xxx. Seega tema, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud selle teo eest, pani toime
Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuste juurde, palus M Ni vastavalt süüdi tunnistada ja karistada vangistusega. Süüdistatav tunnistas enda süüd täielikult, kuid palus kergemat karistust. Kaitsja leidis samuti, et süüdistus on täielikult tõendatud, kuid ei pidanud põhjendatuks M Nile karistuseks vangistuse mõistmist. Kohus leidis, et M Nile esitatud süüdistused
MS § 238 lg 2 alusel on vähendatud 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks on mõistetud kuus kuud vangistust.
lg 1 alusel on ta vangistusest tingimuslikult vabastatud, katseajaks on määratud kolm aastat. Eeltoodust nähtub, et M N on isik, kes on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, s.o
Peale selle nähtub samast otsusest, et M Nil oli 10.01.2007.a lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks, otsus jõustus 26.01.2007.a. Selle kohta, et M N oli 18.07.2007.a kella 11.45 paiku Jõgevamaal Jõgeva linnas Põik tänaval asuvas parklas sõidukit juhtides alkoholijoobes, on kohtule esitatud joobe tuvastamise protokoll (t.l 6 I kd), millest nähtub, et M Nil tuvastati alkoholijoove 1,01 mg/l kohta, s.o 2,02 promilli, mille alusel koostati väärteoprotokoll (t. l 5 I kd). Kuivõrd isik oli ka varem karistatud joobes juhtimise eest ja temalt oli lisakaristusena ära võetud ka mootorsõiduki juhtimise õigus, siis lõpetati väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlust (t. l 1, 2, 3, 4 I kd). Eeltoodud kirjalike tõenditega on kooskõlas ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja K O ütlused selle kohta, et 18.07.2007.a oli ta politseipatrullis koos G. P ja teostas süüdistuses märgitud ajal liiklusjärelevalvet Jõgeva linnas Põik tn-l asuva Säästumarketi parkla juures. Parklas olid parkimiskohad autosid täis ja politseinikele jäi silma, et üks auto oli parkinud ennast risti teiste autode taha. Auto roolis istus süüdistatav. Politsei andmebaasist kontrollides selgus, et nimetatud auto omanikul on juhtimisõigus karistusena kohtu poolt ära võetud. Sel ajal, kui politseinikud andmebaasist andmeid kontrollisid, hakkas auto sõitma ja parkis vabanenud parkimiskohale. Seejärel läksid nad juhti kontrollima. Samal ajal, kui politseinikud jõudsid autoni, väljus süüdistatav autost juhi kohalt. Tal paluti esitada sõidudokumendid, ta vastas, et tal pole lube kaasas. Vesteldes süüdistatavaga oli tema suust tunda tugevat alkoholilõhna ja ka muud välised tunnused viitasid alkoholijoobele. Süüdistatav selgitas, et tegelikult ta ei juhtinudki autot, vaid ainult parkis selle, tegelik juht olevat poes. Samas tuvastati ka autot juhtinud isikul joove alkomeetriga. M N tunnistas ka ise kohtuistungil ütlusi andes, et on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja oli ka süüdistuses märgitud ajal alkoholijoobes ning juhtis süüdistuses märgitud sõiduautot. Samuti ei vaidlustanud ta asjaolu, et juhtis autot ajal, mil tal juhtimisõigus on ära võetud. Samas selgitas ta, et ei juhtinud sõidukit teel, vaid ainult kaupluse parklas, et vabastada parkimiskoht teisele sõidukile. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on kohtuistungil leidnud täielikult tõendamist, et M N, olles isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas jälle mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Süüdistatava poolt toimepandu on kohtueelselt õigesti kvalifitseeritud
Peale selle on eelloetletud tõenditega täielikult tõendamist leidnud ka asjaolu, et süüdistuses märgitud ajal kehtis M Ni suhtes 10.01.2007. a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega
järgi temale lisakaristuseks määratud mootorsõiduki juhtimise keeld (juhtimisõigus ära võetud üheks aastaks) ja vaatamata sellele juhtis süüdistatav mootorsõidukit. Nimetatud tegu on kohtueelselt õigesti kvalifitseeritud täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisena, s.o
M N on süüvõimeline, samuti ei ole kohus tuvastanud ühtegi tema süüd välistavat asjaolu. Seega on M N süüdi talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
. Karistuste määramisel arvestab kohus eelkõige M Ni süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. M N pani talle süüks arvatavad kuriteod toime tahtlikult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud M Ni suhtes puuduvad. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel asjaoluga, et kohtuistungil uuritud tõendite põhjal on alust väita, et M N juhtis sõidukit vaid parkla piires. Nimetatud, kohtus tuvastatud asjaolu põhjal saab kohus asuda 3
Kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmist. Karistuse mõistmisel tuleb peale isiku süü arvestada ka teisi asjaolusid, s.h ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjutamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M Ni varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral alates 2001.a-st ja kõik karistused on olnud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Viimati karistati teda 10.01.2007.a
järgi kahe kuriteoepisoodi eest ja käesolevas kriminaalasjas talle süüksarvatavad teod on ta toime pannud vaid poole aasta möödudes viimasest kohtuotsusest, katseajal. Kohtu arvates näitab eeltoodu, et M N on liikluseeskirjade rikkuja, kes kangekaelselt ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on teda joobes juhtimise eest karistatud nii rahatrahvi (väärteokorras) kui ka vangistusega, mille kandmisest on teda kahel korral tingimuslikult vabastatud ja ühel korral on asendatud vangistus
Vaatamata kõigile määratud karistustele ja antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, vangistust kandmata, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud õigusvastast käitumist. Süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et M Ni ei saa karistada vangistusega, kuna see tooks kaasa tema perekonnale raske olukorra, kuna kaks poega õpivad, perel on võetud pangalaen ja süüdistatav on perekonna pea, s.o põhiline sissetuleku allikas peres. Samas nähtub süüdistatava ütlustest, et ka tema abikaasa töötab, mõne aja on tööl käinud ka vanem poeg ning viimane on õpinguteks võtnud pangalaenu, mida peab hakkama tasuma alles peale õpingute lõppu. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud – ülalpeetavate olemasolu ja võetud kohustused on küll olulised, kuid ei saa üksi olla aluseks kergema karistuse kohaldamisel, vaid neid asjaolusid saab arvestada kogumis muu tuvastatuga. Kui perel peakski tekkima raskused pangast võetud eluasemelaenu tasumisel, on olemas mitmed võimalused maksete suuruse ja tähtaja muutmiseks (näiteks maksepuhkuseks). Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et M Ni tuleb karistada vangistusega, kuid arvestades tema süü suurust, tuleb karistus mõista sanktsioonis ettenähtud miinimumi lähedal.
lg 1 alusel tuleb M N süüdi tunnistada
Kuna tegu on toime pandud katseajal, siis tuleb mõistetavat karistust suurendada
lg 2 alusel 10.01.2007.a Harju Maakohtu poolt M N mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on kuus kuud vangistust, võrra. Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu nii sõiduki juhile, kui ka ümbruskonnale, mistõttu peab kohus vajalikuks
lg 1 p 1 kohaldamist ja M Nilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades rikkumiste järjekindlust, süüdimõistetu enda hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ning talle määratud karistustesse, peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust maksimummääras. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse menetluskuludena sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 kr, toimiku paljunduskulu 33.70 kr ja kohtu poolt kutsete kättetoimetamiseks tehtud postikulu 34.50 kr. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.