järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 07.03.2008 otsus Apellatsiooni esitaja Prokuröri abi Sergei Travnikovi apellatsioon Prokurör Sergei Travnikov Süüdistatav V.K , isikukood XXXXXXXXXXXX, emakeel - XXX, XXX, töökoht YYY, elukoht XXX Varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON: Tühistada Viru Maakohtu 07.03.2008 otsus, millega süüdistatav V.K mõisteti õigeks
Tunnistada V.K süüdi
järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära, arvestades, et keskmine päevasissetulek on süüdistataval 195 krooni ehk 23 400 krooni. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada V.K ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes talle karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära ehk 15 600 / viisteist tuhat kuussada / krooni. 1
lg 1 alusel mõista V.K ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 /kolmeks/ kuuks. Lisakaristuse kandmise algust arvestada alates kohtuotsuse täitmisele pööramisest. Välja mõista V.K ilt ( elukoht XXX ) 6525 krooni sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr.221023778606, viitenumber 2800049900 ) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikovi apellatsioon rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsus on kättesaadav Viru Ringkonnakohtu kantseleis 03.09.2008 peale kella 16.00. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada vandeadvokaadi vahendusel. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 07.03.2008 otsusega mõisteti V.K
V.K it süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ( Ida Politseiprefektuuri 29.12.2003 otsusega LS § 74-19 alusel rahatrahviga 9300 krooni ja vastavalt KRegS § 25 lg 1 ja § 16 lg 5 sätestatule ei ole karistusandmed kustunud) juhtis V.K 13.10.2006 kella 05.35 paiku XXX tänaval maja XX juures, XXX, taas sõiduautot BMW 318 XXX alkoholijoobes. Seega pani V.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, olles isik, keda on varem karistatud sellise teo eest, ehk
Maakohus leidis, et V.K it ei saa lugeda varem karistatud isikuks, sest tema karistusandmed on kustutatud seaduses ettenähtud korras vastutava ja pädeva töötleja poolt ja sellest tulenevalt on isikul õigus esineda karistamata isikuna ja mitte mainida kusagil ja kunagi, et ta on varem karistatud. Isiku jaoks on ootuspärane, et juhul, kui tema karistusandmed on karistusregistrist kustutatud vastutava ja pädeva töötleja poolt, siis selline otsustus on õige ja puudub alus selles kahelda. Maakohus leidis, et ootuspärasuses kehastubki KRegS §-s 3-1 lg 1 sätestatud karistusregistri karistusandmete õiguslik tähendus. Maakohus ei nõustunud prokuröri seisukohaga, et karistusregistri puhul on tegemist peamiselt informatiivse registriga, kuna selle eesmärk on usaldusväärse teabe andmine ja isiku teavitamine tema kohta kantud andmetest. Maakohus ei kahelnud, et isiku erisubjekti staatuses viibimine võib kriminaalmenetluses olla tõendatud ka muude tõenditega, kuid maakohus leidis, et sel juhul tuleb püstitada õiguslik küsimus: kas isikut koheldakse võrdselt samade asjaolude esinemisel erinevate menetluste käigus. Maakohus leidis, et ei saa olla aktsepteeritud ja ei ole millegagi põhjendatud olukord, 2
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 450 päevamäära ehk 22 500 krooni. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada V.K ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 150 päevamäära ehk 7500 krooni, mõistes karistuseks rahalise karistuse 300 päevamäära ehk 15000 krooni.
Prokuröri abi on seisukohal, et maakohtu järeldused ei vasta seadusele ega väljakujunenud Riigikohtu praktikale. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Prokuröri abi leiab, et vaatamata karistusregistri andmete puudulikkusele on V.K endiselt
tähendatud isik, st isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Karistusregister omab pigem informatiivset kui õigusloovat tähendust. Isiku karistusandmete arvestamisel tuleb lähtuda karistusregistri seaduse sätetest, karistusregistri andmetest isiku suhtes, niivõrd kuivõrd nad kattuvad teiste tõenditega, varem tehtud karistamisotsustest ja muudest tõenditest kogumis. Ilmselgelt ebaõiged andmed karistusregistris ei tohi olla kindlaksmääratavateks teguriteks õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel. See järeldub KarRegS § 30, mis näeb ette ebaõigete andmete parandamist kohtu määruse alusel. Tegelikult V.K i karistusandmed ei oleks pidanud olema karistusregistrist kustutatud. See seisukoht põhineb KarRegS § 26 lg 5 sätetel ning Riigikohtu praktikal. Prokuröri abi leiab, et ei ole alust kahelda Ida Politseiprefektuuri 29.12.2003 otsuse pädeva ametiisiku poolt kinnitatud ärakirja (tl 10), mille andmed kattuvad eelnimetatud karistusregistri teatise ( tl 6) ja õiendi (tl 17) andmetega, vastavuses originaalile. 3
Süüdistatava V.Ki kaitsja advokaat Oleg Gorškaljov ei nõustunud prokuröri seisukohaga ja väitis, et registrisse kantu on karistuse mõistmise aluseks korduva väärteo korral ja sellel on õiguslik tähendus. Ei saa nõustuda prokuröri seisukohaga, et kui Karistusregistris andmed puuduvad, siis tuleb lähtuda teistest infoallikatest. Tema karistus 2003 ja 2005 aasta eest on kustutatud õigesti ja neid ei tuleks enam arvestada. Prokuröri viitest Karistusregistri seaduse § 30 – tänaseks seda muudatust veel ei ole ja see asjaolu on aluseks jätta maakohtu otsus muutmata, kaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Viru Maakohtu 07.03.2008 otsus V.K i õigeksmõistmises süüdistuses
järgi tuleb täielikult tühistada ja V.K süüdi mõista antud
-i paragrahvi järgi. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu järeldusega, et maakohtu istungil uuritud tõenditega on kinnitamist leidnud fakt, et 13.10.2006 kella 05.35 paiku , XXXe tänaval, juhtis V.K mootorsõidukit, olles joobeseisundis / lk 56 /. Seda, tuvastatud fakti keegi ei vaidlusta. Õige on maakohtu viide sellele, et Karistusregistri seaduse § 2 lg 1 sätestab, et Karistusregister on riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Samuti on õige maakohtu viide KRegS § 3-1 lg 2-le, kus on öeldud, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse §- des 25-28 sätestatud tähtaegadel / lk 56 / ( KRegS § 3-1 on muudetud ). KRegS §25 lg p 1 on öeldud, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. KRegS § 26 lg 1 p 1 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhikaristuse ja lisakaristuse ärakandmisest. Antud paragrahvi lg 5 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sellisel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi – ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Lähtudes ülaltoodust tegigi maakohus järgmise järelduse – kohtuistungil uuritud karistusregistri teatisest lk 16 nähtub, et seisuga 12.04.2007 ei ole V.K karistusregistrisse kantud isik. Järelikult, ei oma ta KRegS mõttes kehtivaid karistusi. Järelikult, võib tulla järeldusele, et isik ei ole varem karistatud ja seega puudub tema tegevuses
Teiste sõnadega võib öelda, et maakohus nõustub sellega, et 13.10.2006 V.K juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis, samal ajal, kui eelmine karistus sama teo eest on 4
koosseis.
sätestab vastutust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ülaltoodud seisukohaga, kuna maakohus, võttes õigeksmõistmise aluseks Karistusregistri teatise / lk 16 /, jättis tähelepanuta, et antud teatis oli võetud 12.04.2007 / lk 16 / ja ei saanudki kajastada tegelikku olukorda, kuna teatises ei ole ära näidatud, et uue väärteo pani V.K toime juba 13.10.2006, mille alusel alustati hiljem käesolev kriminaalasi
Kui andmed 13.10.2006 toime pandud väärteo kohta oleks kantud Karistusregistrisse kohe peale toimumist, siis ei oleks olnud karistusregistril alus eelmisi väärteo asju kustutada ja arhiveerida, kuna peale viimase väärteo eest karistuse täitmise päevast – 08.12.2005, kuni uue väärteo toimepanemiseni 13.10.2006 ei möödunud üks aasta / lk 16, 17, KRegS § 25 lg 1 p 1 ja 26 lg 5 /. Kokkuvõtteks see tähendab, et V.K pani toime uue väärteo ajal, kui karistused eelmiste väärtegude eest ei olnud veel kustunud. Lähtudes sellest on õige prokuröri abi seisukoht, et käesolevas kriminaalasjas tuleb karistusregistri teatise ( tk 16 ) kande „ Isik ei ole karistusregistrisse kantud “ lugeda ebausaldusväärseks, sest see ei vasta muudele , usaldusväärsematele tõenditele – nimelt , Ida Politseiprefektuuri 29.12.2003 otsusele väärteoasjas nr 244003008955008 pädeva ametiisiku poolt tõestatud ( kinnitatud ) koopiale ( tl 10 ) ja õiendile (tk 17 ) . Samuti on õige prokuröri abi viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-28-04, mille kohaselt „ Juhul kui puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb vastavalt KRegS §-le 3-1 isiku karisuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kuid olukorras, kus registriandmed on siiski mingil põhjusel puudulikud, ei tähenda see, et tegelikkusele mittevastavad registriandmed peaksid igal juhul kehtima ja olema aluseks õiguse mõistmisel. Kriminaalmenetluses saab tõendamise asjaolusid tõendada kõigi kriminaalmenetluse koodeksis lubatud tõendiliikidega “ / lk 68 /. Ringkonnakohus märgib, et ei nõustu prokuröri arvestusega rahalise karistuse mõistmisel. Prokurör lähtub miinimumpäevamäära suurusest, mis on 50 krooni /lk 69,
Prokurör jätab tähelepanuta, et
lg 2 ütleb samuti, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kriminaalasja materjalides / lk 20 / on Ida Maksukeskuse õiend, et V.K -I päevasissetulek on 195 krooni ja sellest tulebki ringkonnakohtul lähtuda rahalise karistuse mõistmisel.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus arvestab süüdistatava V.K i karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist
Karistuse mõistmisel arvestab ringkonnakohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava V.K i isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav V.K ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärtegude eest on ta kahel korral karistatud ja määratud trahvid on tasutud / lk 41 /. Tal on alaline elu- ja töökoht.
Arvestades ülaltoodud asjaolusid, ringkonnakohus leiab, et V.K it tuleb
Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist põhjendab ringkonnakohus asjaoluga, et V.K on juba varem juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes ja teda on selle eest karistatud rahatrahviga, see pole aga mõju avaldanud. Isiku karistamisel mootorsõiduki juhtimise eest 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.