Süüdistatav M.L, isikukood XXX, sünd. XXX a. Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, keskeriharidusega, vabaabielus, ülalpidamisel 2 alaealist last, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.01.04.2003 a. Rapla Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3, § 15 lg 2 ja § 165 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega. 2.25.10.2005 a. Pärnu Maakohtu poolt
kogusummas 10000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. 3.26.05.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt
alusel 2 kuulise vangistusega
Elukoht XXX. Töökoht XXX OÜ, juhatuse liige. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 22.09.2006 a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3, § 315 lg 4 Süüdi tunnistada M.L
ja § 329 järgi ning karistada teda
lg 1 alusel (6 k) kuue kuulise vangistusega.
Pärnu Maakohtu 2 otsusega mõistetud karistus 2 kuud vangistust ning kohaldades
lg 2 alusel liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eeltoodud kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 kuulise vangistuse võrra, mõista liitkaristusena (8 k) kaheksa kuud vangistust.
lg 1 p 1 alusel kohaldada M.L lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist (2 a) kaheks aastaks, . Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta praegu muutmata ning tühistada karistuse kandmisele asumisel. Karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates karistuse kandmiselt vabanemisest. Välja mõista M.L järgmised menetluskulud – kaitsjatasu määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalmenetluses (2076.80) kaks tuhat seitsekümmend kuus krooni 80 senti ja kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulud
10000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ning omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 09.09.2006 a. kella 6.48 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, XXX maakonnas, XXX – XXX – XXX maanteel, liikudes linnapiiril asuva XXX kohviku suunas, mootorsõidukit XXX reg. nr. XXX XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3,4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1,3 nõudeid. Süüdistus on M.L esitatud selles, et tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime
Samuti oli M.L esitatud süüdistus selles, et tema hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest sellega, et olles Pärnu Maakohtu poolt 25.10.2005 a. karistatud
10000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, milline kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud, juhtis 09.09.2006 a. kella 6.48 ajal, olles alkoholijoobe seisundis XXX maakonnas, XXX – XXX – XXX maanteel, liikudes linnapiiril asuva XXX kohviku suunas mootorsõidukit XXX reg. nr. XXX XXX. Süüdistus oli M.L esitatud selles, et tema, täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega pani toime kuriteo, milline on kvalifitseeritav
3 KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS: Asja kohtulikul arutamisel süüdistatav M.L end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades, et tema 09.09.2006 a. sõidukit juhtinud ei ole. Süüdistatava ütluste kohaselt viibis ta küll sõidukis ja sõitis selles, kuid kuna ta oli alkoholijoobes, siis juhtis sõidukit tema isa S.L. Prokurör leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning kuna M.L on ka varem karistatud samasuguse kuriteo toimepanemise eest, siis tuleb teda karistada reaalse vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega pikemaks ajaks. Süüdistatava kaitsja palus oma kaitsealuse õigeksmõistmist, kuna M.L süü ei ole kohtulikul uurimisel vajalikul määral tõendamist leidnud. KOHTU SEISUKOHT: Asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt süüdistatava M.L ning tunnistajate K.I, J.L, H.S, S.L, T.S ja S.P ning teiselt poolt politseitöötajate Kaie Partsi ja Aleksander Treiali ütlustes. Hindamaks M.L esitatud süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata kelle ütlusi lugeda usaldusväärseteks ning ilma vastuoludeta olevateks. Kohus leidis, et tunnistajate, politseitöötajate Kaie Partsi ja Aleksander Treiali ütlused on vastuoludeta ja usutavad. Kohtul puudub alus nendes kahelda ning seda alljärgnevatel põhjustel. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et neile anti korrapidamiskeskusest teada XXX maanteel imelikke manöövreid tegeva halli värvi XXX kohta. Saabunud XXX linna piiril asuva XXX kohviku juurde, nägid politseitöötajad sõidukit seal seismas. Mõne aja pärast kohtasid nad sama sõidukit juba XXX maanteel politseisõidukile linna suunas vastu sõitmas. Politseitöötajad, otsustanud nimetatud sõidukit kontrollida, pöörasid enda sõiduki ringi ning asusid sõidukit jälitama. Politseitöötajad kinnitasid, et sõites sõidukile järgi, andsid nad politseiauto vilkuritega sõidukile märguande peatamiseks, kuid sõiduk ei peatunud, vaid sõitis XXX linna piiril asuva XXX kohviku parklasse. Kohviku parklas väljus sõiduki juht auto juhipoolsest uksest ning sisenes sõiduki parempoolse tagaukse kaudu sõidukisse istudes tagumisele istmele. Mõlemad eeltoodud tunnistajad kinnitasid, et sõidukit jälitades oli neil sõidukiga pidevalt nn. „silmside“, samuti kinnitasid nad kindlalt, et nägid, kes juhtis sõidukit ning seda kuidas sõidukit juhtinud isik istus XXX kohviku parklas sõiduki tagaistmele. Mõlemad tunnistajad kinnitasid ka seda, et sõidukit juhtis süüdistatav M.L, kelle nad tundsid tagaistmele istujas ära nii välimuse kui riietuse järgi. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, kohtus, et M.L on sama isik, kes juhtis sõidukit. Tunnistajad Kaie Parts ja Aleksander Treial välistasid asjaolu, et sõiduki juhikohalt oleks keegi väljunud ja metsa suundunud. Samuti kinnitasid nad, et samal ajal kui politseitöötajad XXX kohviku juurde saabusid, ei viibinud parklas ühtki teist sõidukit. Kaie Partsi kinnitusel sõitis XXX kohviku juurde küll punast värvi sõiduk, kuid see toimus umbes alles 10 minutit peale XXX ja politseiauto kohviku juurde saabumist. Tunnistaja Aleksander Treial kinnitas lisaks eeltoodule veel seda, et kinnipidamisel ja isiku tuvastamisel kinnitas M.L, et sõidukit juhtis „sõber S.L“. Kaie Parts kinnitas lisaks eeltoodule veel seda, et kui ta sõiduki juurde jõudis, istus M.L sõiduki tagaistmel paremal pool ja enne seda kui M.L sõidukisse istus, liikusid teised tagaistmel istunud isikud talle ruumi andes istmel edasi. Kohus pidas tunnistajate Kaie Partsi ja Aleksander Treiali kohtulikul uurimisel antud ütlusi õigeteks ja seda alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et politseitöötajatena oma tööülesandeid täitnud tunnistajad annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, M.L süüstavaid valeütlusi. Mõlema tunnistaja ütlused selle kohta, et nad nägid sõiduki juhti, on usutav, kuivõrd sündmuse toimumise ajal, septembrikuu alguses (9. septembril) on hommikusel ajal, kella 6 ja 7 vahelisel ajal piisavalt valge, märkamaks seda, kes on vastusõitva sõiduki juhikohal. Samuti ei ole usutav, et jälitatavale sõidukile järgisõitnud ning sellega silmsidemes olnud politseitöötajad ei oleks näinud juhikohal viibinud isiku lahkumist sõidukist ning tema suundumist kohviku taha metsa. Hinnates seda, et S.L on M.L isa, kes on sündinud XXX aastal ning seega M.L tunduvalt vanem, ei ole kohtu hinnangul võimalik, et 4 politseitöötajad saaks teda ajada välimuse tõttu M.L segamini. Kohus veendus ka ise asja kohtulikul arutamisel, et M.L ja S.L ei ole välimuselt äravahetamiseni sarnased. Tähelepanuta ei saa kohtu hinnangul jätta ka asjaolu, et politseipatrull saabus XXX kohviku piirkonda politsei korrapidamisteenistuse teate peale, mille kohaselt tehti politseile väljakutse XXX maanteel „kahtlaselt liikleva“ XXX kohta. Sõidukiks, millise kohta tehti väljakutse, oligi sama XXX, milles viibisid süüdistatav ning temaga koos olnud isikud. Kohtu hinnangul viitab eeltoodud asjaolu sellele, et sõidukit juhtis alkoholijoobes isik, kuivõrd kaine isiku juhitud sõiduk ei oleks tähelepanu äratanud ja sellest ei oleks politseile teatatud. Samuti ei ole kohtu hinnangul usutav, et politseitöötajad oleks asunud jälitama korrektselt liiklevat sõidukit. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et politseitöötajad, järgnedes sõidukile, tegid sõidukile peatumismärguandeid. Samas ei ole tõenäoline, et hommikusel, kella 6-7 vahelisel ajal, kui liiklus ei ole veel eriti intensiivne, ei oleks kaine isiku juhitud sõiduk näinud, et talle järgnev politseisõiduk annab märku peatumiseks. Kohus leidis, et tegelikult üritas sõidukit juhtinud isik XXX kohviku juurde sõites politseiauto eest põgeneda ning kiire kohavahetusega vabaneda vastutusest. Samuti ei ole usutav see, et politseitöötaja Kaie Parts, kes esimesena sõiduki juurde läks ja juhi kohta aru päris, oleks asunud alusetult kahtlustama sõiduki tagaistmel istunuid sõiduki juhtimises. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et kuna politseitöötajatel puudub igasugune vajadus ja motiiv anda süüdistatava vastu teadvalt valeütlusi, tuleb nende ütlused lugeda usutavateks ja tõepärasteks. Asja kohtulikul uurimisel andsid omapoolseid ütlusi süüdistatav M.L ning tunnistajad K.I, S.L, T.S, S.P, J.L ja H.S. Hinnates eeltoodud tunnistajate ütlusi, leidis kohus, et kõigi eeltoodud tunnistajate ütluste ühiseks tunnuseks oli kinnitus selle kohta, et sõidukit juhtis mitte M.L vaid S.L. Samas asja kohtulikul arutamisel läbiviidud ristküsitlusel ilmnesid tunnistajate ütlustes vastuolud nii detailides kui ka enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Tunnistaja K.I kinnitas kohtus, et kuna M.L oli alkoholijoobes, juhtis sõidukit kaine olnud S.L. Jõudnud XXX kohviku parklasse, väljus S.L autost ja läks kohviku taha metsa. Tagasi auto juurde tuli S.L alles pärast seda, kui politsei oli juba lahkunud. Tunnistaja K.I ütlused on vastuolus Kaie Partsi ja Aleksander Treiali ütlustega. Lisaks sellele, et K.I nimetas juhiks olnud isikuna S.L, on vastuolu ka selles osas kus viibis politseitöötajate sõiduki juurde saabudes M.L. K.I ütluste kohaselt istus M.L sõiduki juhi kõrval, esiistmel. Politseitöötajate ütluste kohaselt istus ta aga tagaistmel. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et politseitöötajad oleks eksinud ja ei mäleta millisel istmel M.L viibis. Samuti ei välista ka asjaolu, et kui M.L oleks istunud juhiistme kõrvalistmel seda, et ka sinna oleks saanud istuda juhikohalt ümber istudes. Asja kohtulikul arutamisel ei eitanud K.I seda, et ta oli 08.09.2006 a. alkoholijoobes. Nimetatud asjaolu tõttu ei ole välistatud, et ta sündmuse detaile täpselt ei mäleta. Samas on tõenäoline, et olles M.L hea tuttav, ei soovi K.I anda ütlusi tema vastu. Kuivõrd politseitöötajad tööülesannete täitmisel olid vaieldamatult kained, ei ole tõenäoline, et nad sündmusi ei mäleta. Tunnistaja S.L kinnitas, et M.L sõidukit ei juhtinud, vaid S.L ise oli 08.09.2006 a. nn. „kaineks autojuhiks“. Sõitnud XXX kohviku juurde, väljus S.L autost ja läks kohviku taha metsa „loomulikke vajadusi rahuldama“. Tulnud tagasi sõiduki juurde, kuulis ta, et vahepeal oli käinud politsei ja koostanud M.L protokolli joobes sõiduki juhtimise eest. Tunnistaja ütluste kohaselt ta politseiauto järgnemist enda sõidukile ei näinud, samuti ei kuulnud ta seda, teda auto juurde oleks kutsutud. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused tõepärased ning seda alljärgnevatel põhjustel. Ei ole usutav, et enda ütluste kohaselt kaine olnud S.L ei oleks märganud talle järgnevat politsei eraldusvärvide ja tunnustega ning peatumismärguandeid teinud politseisõidukit. Samuti ei ole tõepärane, et S.L ei näinud enda sõiduki kannul XXX kohviku parklasse järgnenud politseisõidukit. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta kohviku taga metsas umbes 40 minutit ja 5 kui ta tagasi tuli, oli politsei juba lahkunud. Samas jääb aga selgusetuks miks pidi S.L enda „loomulike vajaduste rahuldamiseks“ minema kohviku tualettruumi asemel metsa ja viibima seal nii kaua aega. Samuti jääb selgusetuks miks keegi sõidukis viibinutest ei läinud teda metsa otsima ning kohviku juurde kutsuma selgitamaks politseitöötajatele kes tegelikult sõidukit juhtis. Samuti ei lugenud kohus tõepäraseks süüdistatava M.L ütlusi selle kohta, et nad hüüdsid ja kutsusid S.L kohviku juurde kuivõrd ei ole tõenäoline, et S.L oleks lühikese ajaga jõudnud jalgsi metsas liikudes kaugemale kuuldekaugusest. Kuna S.L oli enda ütlustel kaine ning omas juhtimisõigust, ei olnud tal ka põhjust politseitöötajatest eemale hoida. Kuna politseitöötajate ütluste kohaselt nad kedagi sõidukist kohviku taha lahkumas ei näinud, ei ole tõepärane S.L politseile märkamatu sõidukist lahkumine. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et S.L tegelikult sõidukit ei juhtinud ning sündmuskohal ei viibinud. Tema ütlused ei ole tõepärased ning on ajendatud soovist vabastada vastutusest ning karistusest oma poega M.L keda ähvardab tingimusliku katseaja jooksul kuriteo toimepanemise eest reaalne vangistus. Tunnistaja J.L seletas, et sõidukit juhtis S.L ja M.L istus juhi kõrval esiistmel. J.L kinnitas, et väljus XXX kohviku juures autost, käis kohviku tualetis ning alles peale seda tuli kohviku juurde politseiauto. Samas on J.L ütlused vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (t.l. 19), milles ta on kinnitanud, et juhiistme kõrvaistmel istus hoopis K.I. Samuti ei ole tunnistaja üldse sellest rääkinud, et ta tualetis käis ja alles pärast seda politsei saabus, vaid on andnud ütlusi, et magas autos ja ärkas selle peale kui naispolitseinik auto tagaukse lahti tõmbas. Asja kohtulikul arutamisel J.L ütluste muutmist põhjendada ei osanud andes segaseid ja vastuolulisi ütlusi. Samuti kinnitas ta, et enne kohtuistungit aitas tal sündmusi meenutada teine tunnistaja S. Kohus on seisukohal, et J.L, kes on süüdistatava sugulane, kohtus antud ütlused ei ole tõepärased ning on ajendatud soovist mitte anda süüdistatava suhtes süüstavaid ütlusi. Samuti on kohus seisukohal, et viide S ja tema koos sündmuste meenutamisele viitab tunnistajate omavahelisele kokkuleppele mitte anda ütlusi M.L vastu. Tunnistaja M.S kinnitas kohtus, et 08.09.2006 a. viibis ta samas seltskonnas koos M.L, K.I, J.L ja S.L ning tarvitas alkoholi. XXX XXX sõites juhtis sõidukit kaine olnud S.L. XXX kohviku juures tuli nende auto juurde politsei ja hakkas otsima sõiduki juhti. S.L oli selleks ajaks kohviku taha metsa läinud. Samas kinnitas tunnistaja, et ta täpselt toimunud sündmusi ei mäleta, kuna sündmusest on möödas kaua aega, samuti oli ta toimunu ajal tugevas alkoholijoobes. Tunnistaja ei mäletanud asja kohtulikul arutamisel ka seda, kes sõiduki juhi kohalt autost väljus ning seda mida ta oli rääkinud kohtueelsel uurimisel. Kõrvutades H.S kohtus antud ütlusi kohtueelsel uurimisel tunnistajana antud ütlustega, ilmnevad olulised vastuolud. Nii on H.S andnud ütlusi selle kohta, et politseiauto kohviku juurde saabumisel istus M.S tagumisele istmele (t.l. 23). Samuti on ta kinnitanud, et juhiistme kõrval istus J.L. Asja kohtulikul arutamisel ei osanud H.S põhjendada vastuolusid kohtueelsel uurimisel antud ütlusega jäädes prokuröri täpsustavatele küsimustele vastused võlgu vastates nendele, et ta enam ei mäleta. Samuti eitas tunnistaja skeemi joonistamist (t.l. 24) ning ei osanud selgitada selle koostamise asjaolusid. Tunnistaja kinnitas pidevalt seda, et sõidukit juhtis S.L. Samas ei lükanud tunnistaja ka ümber kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selle kohta, et ta sõidukis sõidu ajal magas ja ei tea kinnitada kas sõidu ajal juhid vahetusid. Kohus leidis tunnistaja kohtus antud ütlusi hinnates, et need ei ole tõepärased ning on samuti ajendatud soovist vabastada karistusest süüdistatav, kes on tunnistaja H.S hea tuttav. Tunnistajad T.S ja S.P kinnitasid kohtus, et viibisid XXX kohviku juures ja nägid kui sinna sõitis M.L kuuluv sõiduk ja selle juhiistme kohalt väljus S.L, kes suundus kohviku taha metsa. Seejärel tuli parklasse politseisõiduk ning politseinikud hakkasid otsima sõiduki juhti. S.P hinnangul tuli politseiauto umbes 1-2 minutit pärast M.L sõidukit. Samuti kinnitas T.S, et politsei tuli mõne minuti pärast. S.P ja T.S ütlused on vastuolus J.L ütlustega. J.L kinnitas, et jõudis enne politseiauto saabumist käia ära kohviku tualetis. Kohtu hinnangul ei ole 1- 2 6 minuti jooksul võimalik eemalasuvas tualetis ära käia. Samuti, kui S.L tõepoolest oleks kohviku taha läinud, oleks ta pidanud 1-2 minuti jooksul viibima sealsamas läheduses ning nägema ja kuulma mis kohviku juures parklas toimus. Samuti pidi ta kuulma kui teda oleks hüütud. S.P ütlused on vastuolus ka K.I ütlustega, kuivõrd K.I kinnitas, et politsei saabudes olid nad sõidukist väljunud, S.P aga seda, et sõidukist väljus üksnes J.L. Kohtu hinnangul ei ole ka T.S ja S.P ütlused tõepärased selle kohta, et nad nägid S.L juhtimas. Politseitöötajad kinnitasid kohtus, et eelnimetatud tunnistajaid nad kohviku juures ei näinud. Kuna XXX kohviku näol on tegemist väikese ehitusega, mille juures asuva parkla mahutab vaid mõne sõiduki, ei ole võimalik, et seal viibinud isikud või sõidukid oleks jäänud politseitöötajatele märkamata. Asja kohtueelsest uurimisest ei nähtu üldse, et nende sealviibimine oleks olnud tuvastatud. Ka ei ole süüdistatav asja kohtueelse uurimise lõpetamisel ega eelmisel kohtulikul arutamisel taotlenud eelnimetatud tunnistajate ülekuulamist. Eeltoodud asjaolu viitab sellele, et tunnistajad, kes on süüdistatava tuttavad tegelikult sündmust pealt ei näinud. Lähtudes eeltoodust ja hinnates tunnistajate K.I, J.L, S.L, H.S, T.S ja S.P kohtus antud ütlusi, asus kohus seisukohale, et need ei ole tõesed ning on ajendatud soovist vabastada M.L vastutusest. -09.09.2006 a. konstaabel Aleksander Treiali koostatud väärteoprotokollist nähtub, et M.L juhtis samal kuupäeval kella 6.48 ajal XXX– XXX – XXX maanteel sõiduautot XXX alkoholijoobe seisundis omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust (t.l. 3). Õigusrikkujale on protokolli tutvustatud ning temalt on võetud ka seletus, milles M.L on oma süüd eitanud ja märkinud, et sõidukit juhtis „sõber S.L“. M.L ütlused „sõber S.L“ kohta on viinud kohtueelse uurimise eksiteele kuivõrd 21.09.2006 a. tunnistajana üle kuulatud M.L sugulane S.L osutus isikuks, kes 09.09.2006 a. M.L ja teistega koos ei viibinud (t.l. 15-16). Kohus leidis, et M.L on oma taolise seletusega püüdnud viia kohtueelset uurimist eksiteele nimetades politseile juhina oma sõpra. Kohtu hinnangul ei ole loogiline ja usutav, et oma isa nimetatakse sõbraks. -Süüdistatav M.L eitas sõiduki juhtimist ja kinnitas kohtus, et sõidukit juhtis tema isa S.L. Asja kohtueelsel uurimisel on M.L esimesel ülekuulamisel kinnitanud, et sõitis sõidukis kaasreisijana sõiduki tagaistmel. Samas ei ole ta nimetanud kes sõidukit juhtis (t.l. 6). Asja kohtulikul arutamisel eitas süüdistatav enda ülekuulamist ja taoliste ütluste andmist. Samas on ülekuulamise protokoll tema poolt allkirjastatud. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et ülekuulamise protokoll ja süüdistatava allkiri on politseitöötajate poolt võltsitud. Võrreldes allkirju süüdistatava 09.09.2006 a. ülekuulamise protokollil ja kahtlustatavana ülekuulamisel 22.09.2006 a. (t.l. 53-55), ei pea kohus tõenäoliseks 09.09.2006 a. ülekuulamise protokolli võltsimist. -Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta on tõendatud, et M.L esines 09.09.2006 a. XXX kohviku juures asetleidnud kontrollimisel alkoholijoove 0,95 mg/l kohta (t.l. 4). Asjaolu, et ta oli 09.09.2006 a. alkoholijoobes, M.L vaidlustanud ei ole. -Pärnu Maakohtu 25.10.2005 a. kohtuotsusest nähtub, et M.L on
alusel karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistusega summas 10000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1aastaks. Samuti on M.L karistatud 26.05.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt
40, 41-42). Eeltoodu tõendab, et M.L puhul oli 09.09.2006 a. tegemist isikuga, keda oli varem karistatud sellise teo eest ning see, et M.L, vaatamata kohtuotsusega talle kohaldatud karistusele ja mootorsõiduki juhtimise keelule, juhtis ikkagi mootorsõidukit. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist M.L süü kuriteo toimepanemises. 7 Kuriteo kvalifikatsiooni osas asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist M.L süü kuriteo toimepanemises nii
kui ka § 329 järgi.
objektiivse küljeks on isiku poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ajal kui tal oli kehtiv karistatus samasuguse teo toimepanemise eest. Kriminaalmenetluse ja asja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et M.L juhtis 09.09.2006 a. alkoholijoobe seisundis (0,95 mg/l kohta) mootorsõidukit XXX, reg. nr. XXX XXX ning seda ajal kui talle oli Pärnu Maakohtu 25.10.2005 a. jõustunud kohtuotsusega kohaldatud kriminaalkaristust
alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.
objektiivse külje moodustab täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistusest kõrvalehoidumine. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et M.L oli 25.10.2005 a. Pärnu Maakohtu jõustunud kohtuotsusega kohaldatud rahalist karistust summas 200 päevamäära, s.o. 10000 krooni ühes lisakaristuse, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Eelnimetatud kohtuotsus on täitmisele pööratud. Juhtides 09.09.2006 a. mootorsõidukit alkoholijoobes, selleks õigust omamata, eiras M.L kohtuotsusega talle kohaldatud karistust ja pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Subjektiivsest küljest on M.L käitumine hinnatav kuriteo toimepanemisena otsese tahtlusega. Karistuse kohaldamisel arvestas kohus järgmist: Kohus ei tuvastanud asja kohtuliku uurimisega M.L käitumises karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. M.L on varem kolmel korral kohtulikult kriminaalkorras karistatud, kusjuures iga kord on teda karistatud liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on M.L korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, millest kehtib üks karistus (t.l. 45-47). M.L töötab osaühingus, tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Karistuse kohaldamise aluseks
Samuti peab kohus karistuse mõistmisel arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. M.L käitumist hinnates tuleb arvestada seda, et M.L on varem olnud korduvalt, kokku kolmel korral karistatud samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on M.L karistatud 01.04.2003 a. Rapla Maakohtu poolt altkäemaksu andmise katse eest politseitöötajale. M.L on karistatud nii tingimusliku vangistusega (vabadusekaotusega) kui ka rahalise karistusega. Samuti on talle lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimiseõiguse äravõtmist. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod on M.L poolt toime pandud katseajal. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et M.L ei ole arvestanud talle kohaldatud varasemaid karistusi, vaid on karistustele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist pannes oma käitumise ja ohtliku liiklemisega ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise. Kohus on seisukohal, et M.L puhul ei ole karistuse eesmärke enam võimalik saavutada muul viisil kui talle vangistuse kohaldamisega mõistes talle lühemaajalise vangistuse. Kuna M.L on toime pannud ühe teo, mis vastab kahele erinevale süüteokoosseisule, tuleb talle mõista karistus
Samuti kuulub M.L kohaldamisele liitkaristus ning käesolevale karistusele tuleb liita 26.05.2006 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud vangistust. Samuti tuleb M.L kohaldada lisakaristust ning võtta temalt
Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole. Menetluskuludena kuuluvad M.L riigi tuludesse väljamõistmisele kaitsjatasu 2076.80 krooni määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest kohtueelses kriminaalmenetluses ning kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulud 7 krooni.
lg 1 p 2 alusel tuleb M.L välja mõista sundraha 5400 krooni riigi tuludesse seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. 8 Teet Olvik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.