← Eesti

1-07-8855\21

1-07-8855 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2008, Jõhvi, eelmenetlus Kriminaalasja number 1-07-8855 (07930000027) Kohtukoosseis Eesistuja Maarika Kuusk, liikmed E

§ 392

lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 30.04.2008 otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatava I Še ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini ning Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Innokenti Menšikovi apellatsioonid Prokurör Antti Aitsen Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 30.04.2008 kohtuotsus I Še süüdistusasjas tervikuna tühistada ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates kohtumääruse teatavakssaamisest Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistatav saab kaebuse esitada ainult advokaadi vahendusel. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 30.04.2008 otsusega tunnistati I Š süüdi KarS § 25 lg 1,2- § 392 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 9 kuud vangistust. 1

(4)1-07-8855 Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg alates 14.02.2007 kuni kohtuotsuse avaldamiseni, s.o. 1 aasta 2 kuud ja 15 päeva vangistust. Lõplikuks karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud ja 15 päeva vangistust arvates 30.04.2008. I Š anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 11.02.2007 kella 17.30 paiku ületades sõidukiga X r.m. X Euroopa Ühenduse tollipiiri Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki läbi X piiripunkti aadressil X 1 kavatses Eesti Vabariigi territooriumile toimetada ilma loata ja tollikontrolli eest varjatuna tagumise istme raamis olevas peidikus kahte kilekotti narkootilise ainega heroiin kaaluga 389,6 gr ja 497,2 gr, mille heroiinhüdrokloriidi (diatsetüülmorfiin) sisaldus oli vastavalt 20 % ja 14 % (kokku 147,528 gr puhast 100 % heroiini) ning tagumise vasaku ratta kohal dekoratiivkatte all peidikus narkootilist ainet heroiini 582,1 gr, mille heroiinhüdrokloriidi sisaldus oli 21 %. Kuriteod jäid lõpuni sooritamata tema tahtest sõltumata, kuna tollikontrolli käigus avastati ja konfiskeeriti nimetatud narkootiline aine. Sellega pani ta toime KarS §25 lg 1,

§ 392lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leidis, et süüdistatava süü on tõendatud täies ulatuses kõikide kohtuistungil uuritud tõendite kogumiga tema enda ütlustega, vaatlus-, läbiotsimise-ja ülekuulamiseprotokollidega, tunnistaja ETe ütlustega, vaneminspektor VS10.12.2007 ettekandega ning DNA-ekspertiisidega. Karistuse määramisel arvestas kohus karistust kergendava asjaoluna kahetsust, süü omaksvõttu, samuti tema suhtumist toimepandusse, tema isikuomadusi, karistuste puudumist ning asjaolu, et kuritegu lõppes katsestaadiumis, mis andis võimaluse KarS § 60 sätete kohaldamiseks. Samas arvestas kohus kuriteo suurt ühiskonnaohtlikkust ning pidas otstarbekaks mõista reaalne karistus. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav I Š ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin ning Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Innokenti Menšikov. Süüdistatav oma apellatsioonis palub mõista karistus tingimisi, kuna vangistuses ei ole võimalik tasuda temalt väljamõistetud summasid, millele aja jooksul lisanduvad protsendid. Tal on töö ja vabaduses saaks kohtu poolt väljamõistetud summad tasuda. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini järelduste kohaselt põhineb vaidlustatav kohtuotsus oletustel. Kaitsja järeldab, et süüdistatava süü oli oletuste alusel kõikides süüdistuse episoodides juba ette otsustatud, mistõttu ei saa vaidlustatavat kohtuotsust lugeda igakülgseks ja objektiivseks uuritud tõendite hindamisel ning vastavalt KrMS § 338 p 1 on kohtu selline lähenemine tõendite hindamisele kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kaitsja leiab, et tulenevalt KrMS § 296 puudus kohtul seaduslik alus vaneminspektor VS10.12.2007 ettekande ( II kd t.l. 3) avaldamiseks, kuna seda ei saa käsitleda dokumentaalse tõendina, samuti puudub kohtuotsuse põhjendus, mis KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi on oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks. Kaitsja palub tühistada kohtuotsus osas, millega I Š tunnistati süüdi katses 11.02.2007 toimetada Vene Föderatsioonist üle Euroopa Ühenduse tollipiiri Eesti Vabariiki sõiduki X tagumise istme raami tühimikus narkootilist ainet kahes plastikkotis kaaluga 389,6 gr ja 497,2 gr, mis sisaldas puhast heroiini vastavalt 20 % ja 14 % (kokku 147,528 gr puhast 100 % 2

(4)1-07-8855 heroiini) ja teha selles osas õigeksmõistev otsus. Samuti palub kaitsja tühistada kohtuotsus mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kergem karistus. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Innokenti Menšikov oma apellatsioonis leiab, et kohtuotsus tuleb apellatsiooni korras täies ulatuses tühistada, kuivõrd kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust – analüüsides kohtus esitatud tõendeid ja uuritud tõendeid valikuliselt, pealiskaudselt, tuvastatud ei ole ka kohtualusele süüks pandava narkootilise aine lõplikku kogust. Samuti ei analüüsinud kohus piisava põhjalikkusega toimepandud kuriteo motiive ning narkootilise aine käitlemise eesmärki puudutavate ütluse usaldusväärsust. Kohtuotsuse põhiosas jättis kohus 01.04.2008 kohtuasja arutamise käigus avaldatud narkootilise aine ekspertiisiakti nr AN-271-07/949 tõendina analüüsimata ja hindamata ega lisanud ka kohtuistungil avaldatud tõendite nimekirja, mis puudutavad süüdistatava autost leitud kõiki heroiinipulbrit sisaldavaid pakke kogumis. Kohtuotsuses on sedastatud üksnes süüdistusaktis sisalduv, loetletud toimikus olevaid tõendeid, märkides osa tõendite kohta lühikokkuvõte, kuid jättes viitamata, milliseid asjaolusid saab konkreetse tõendiga tõendatuks lugeda, mistõttu ei ole nähtav ka kohtu põhjendus mõistetud karistuse suuruse määramisel. Eeltoodu alusel rikkus kohus KrMS § 339 lg 1 p 8 sätestatut. Prokurör märgib, et kohus on piirdunud vaid tõendite lühikokkuvõttega ning kuna kohtuotsuse põhiosa pinnalt ei ole võimalik jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist ja sellest tulenevalt karistust kergendavate asjaolude tuvastamist, ei saa nõustuda kohtu järeldustega, mil süüdistatava karistuse kergendavate asjaoludena luges kohus süü täielikku omaksvõttu ja kahetsust. Prokurör palub tühistada maakohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks või tühistada kohtuotsus I Šele KarS § 25 lg 1,

§ 392lg 1 järgi mõistetud karistuse osas, mõista ta süüdi Kar

S § 25 lg

§ 392lg 1 järgi ning karistada 4 aasta 6 kuu vangistusega.

Eelistungil ringkonnakohtus prokurör toetas kaebuses märgitut, mille kohaselt tuleks maakohtu otsus tervikuna tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttukohtuotsuses puuduvad põhjendused. Kaitsja arvamuse kohaselt on kohtuotsus siiski küllaldaselt põhjendatud ning kriminaalasja on võimalik apellatsioonide alusel läbi vaadata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus on seisukohal, antud kriminaalasja ei ole esitatud apellatsioonide alusel võimalik läbi vaadata, kuna eelmenetluses on tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine maakohtu poolt. Kriminaalmenetluse seadustiku 10.peatüki 6. jaos §-des 311-313 sätestatakse nõuded, millele peab koostatud kohtuotsus vastama. Sealhulgas peab kohtuotsus vastama ka KrMS §-s 312 kohtuotsuse põhiosale seatud nõuetele- s.h kohtuotsus peab sisaldama kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, et oleks võimalik jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldusele jõudmise käiku. Kohus võib jätta kohtuotsuse põhiosa koostamata ning piirduda vaid kohtuotsuse sissejuhatuse ja resolutiivosaga vaid juhul, kui kõik kohtumenetluse pooled on KrMS §-s 315 lg 7 kohaselt loobunud apellatsiooniõiguse kasutamisest. 3

(4)1-07-8855 Käesoleval juhul puudub maakohtu otsuses igasugune tõendite analüüs. Maakohus on olemasolevaid tõendeid üksnes loetlenud ning teinud nendest lühikokkuvõtte. Nende pinnalt ei ole aga võimalik aru saada, millised asjaolud loeb kohus tuvastatuks ning milline tõend millist tuvastatud asjaolu tõendab. Sellisel viisil isiku süü tõendatuks lugemine ei ole kohtuotsuse põhiosa pealiskaudsuse ja puudulikkuse tõttu arusaadav ning sellest tulenevalt ka aktsepteeritav. Seega on tegemist KrMS § 339 lg 1 p 7 sätestatu olulise rikkumisega s.t kohtuotsuses puudub põhjendus. Kuna KrMS § 339 lg 1 rikkumiste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei ole lubatud, peab ringkonnakohus KrMS § 341 lg 1 kohaselt sellise rikkumise tuvastamisel tühistama maakohtu otsuse ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks. Antud kohtumääruse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 328 lg 1 p 2; 386; 387 lg 1. Maarika Kuusk Eeva Levina 4
(4)Vladimir Rozalka

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.