) § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, ja § 424 järgi Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 26.veebruari 2008.a otsus, lühimenetluse korras V.J. (sünniaeg XXX) - isikukood XXX, emakeel - XXXX kriminaalkorras karistatud 4 (neljal) korral. Käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Süüdistatav V.J. Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav Apellatsiooni esitaja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve osakonna prokuröri abi Ave Arnim Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina ( riigi poolt määratud korras) RESOLUTSIOON : Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 26.veebruari 2008.a kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 02.juunist 2008.a. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1-07-10803 1.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 26.veebruari 2008.a otsusega tunnistati V.J. süüdi
lg 2 p-de 4, 7, ja 8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 1.1.Tunnistati süüdi
1.2.
´ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 1.3.Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati V.J. ´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 6 (kuue) kuu võrra. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust. 1.4.
´ile Ida-Viru Maakohtu 08.märtsi 2005.a kohtuotsusega ja Tartu Maakohtu 16.detsembri 2005.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistused 3 (kolm) aastat vangistust ja 8 (kaheksa) kuud vangistust, suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 1 (üks) aasta vangistust eelmiste, 08.märtsi 2005.a ja 16.detsembri 2005.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuste võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1.5.
lg 1 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust Lääne-Viru Maakohtu 20.oktoobri 2004.a kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistuse 8 (kaheksa) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistuse võrra, kohtuotsuste kogumi eest mõisteti liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Lääne-Viru Maakohtu 20.oktoobri 2004.a kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust arvati liitkaristusest maha. Ärakandmisele kuulub 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust. 1.6.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.märtsist 2007 kuni 25.vebruarini 2008.a ja 29.jaanuarist 2006.a kuni 20.märtsini 2006.a, kokku 1 (üks) aasta 24 (kakskümmend neli) päeva. Ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.veebruar 2008.a. Tõkend - vahistamine - jäeti V.J. ´i suhtes muutmata. 1.7.
´ile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse alguseks määrati kohtuotsuse jõustumise kuupäev. 2.V.J. on kohtu alla antud
lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi 13 varguse episoodis ja
3.Antud kohtuotsusega mõisteti süüdi veel V.B. , kes kohtuotsust apellatsiooni korras edasi ei vaidlustanud. 4.V.J. ´ile karistuse mõistmisel märkis maakohus oma otsuse põhjendavas osas (lk.69-71, k.6), et süüdistatav V.J. on süüdi
lg 2 p-de 4,7 ja 8 ja
Et mõlema teo eest näeb
eriosa vastav paragrahv ette rahalise karistuse, tuleb maakohtul kaaluda rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust. 4.1.Maakohus tuvastas, et karistusregistri andmetel (lk.91-94, k.5) on süüdistatav toime pannud 29 (kakskümmend üheks) väärtegu, mille eest on teda karistatud rahatrahvidega. Nendest üksikud on tasutud, tasumata trahve on summale 76 500 (seitsekümmend kuus tuhat viissada) krooni. Süüdistataval puudub kindel sissetulek ja töökoht. 4.2.Maakohus asus järeldusele, et varalist laadi karistus, s.o rahatrahvid väärtegude eest ei ole süüdistatavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Varalist laadi karistuse eesmärgiks on mõjutada süüdistatavat varaliste vahendite vähendamise ja selle kaudu süüdistatava igapäevase tegevusvabaduse piiramisega. Väärtegude eest määratud rahatrahvidele vaatamata ei ole süüdistatav enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ning jätkas süütegude toimepanemist. Seega ei ole varalist laadi karistus täitnud oma eesmärki. Lisaks puudub süüdistataval kindel 2
lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi vangistus tähtajaga 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja
4.4.Eripreventiivsetel kaalutlustel on põhjendatud vangistus, mis ei ole kaugeltki lühiajaline, samas pole tegemist vangistuse niivõrd pikaajalise tähtajaga, mil süüdistataval võiks tekkida lootusetuse tunne. 4.5.V.J. oli varem kohtulikult karistatud 4 (neljal) korral ja alati tingimisi. Maakohus pidi tunnistama, et karistusest vabastamine ei ole talle piisavat mõju avaldanud ja märtsis 2006 oli talle 20.oktoobri 2004.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistus täitmisele pööratud ja V.J. saadetud 8 kuuks 27 päevaks vanglasse karistuse kandmiseks. Olles vabanenud pärast karistuse kandmist detsembris 2006 jätkas V.J. kuritegude toimepanemist. Tema sooritatud kuriteod pani ta toime kahe, Ida-Viru Maakohtu 08.märtsi 2005.a kohtuotsusega ja Tartu Maakohtu 16.detsembri 2005.a kohtuotsusega määratud kehtiva katseaja kestel.
lg 2 alusel, juhul, kui uue kuriteo eest mõistetavaks karistuseks on vangistus, mis ei ole üldkasuliku tööga asendatud, tuleb nimetatud kohtuotsustega mõistetud karistused obligatoorselt täitmisele pöörata ja moodustada liitkaristus. Korduv karistusest vabastamine täielikult või osaliselt ei ole seadusega lubatud. 4.6.
§-s 58 nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 4.7.Maakohus märkis, et karistuste liitmisel on põhjendatud kergema karistuse lugemine kaetuks raskemaga. Arvestades karistuse eesmärki mõjutada süüdlast, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, samuti, et õiguskord oleks kaitstud, võttes arvesse seda, et varasemad karistused, mille kandmisest oli süüdistatav tingimuslikult vabastatud, pööratakse käesoleva kohtuotsusega täitmisele ja isikule moodustatakse liitkaristus, mis võib ületada tähtaega 3 (kolm) aastat, sest Tartu Maakohtu 16.detsembri 2005.a kohtuotsusega mõistetud karistus on 3 (kolm) aastat, tuleb kohaldada süüdistatavale soodsamat
ettenähtud liitkaristuse moodustamise viisi, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 4.8.
lg 1 alusel tuleb mõista süüdistatavale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üks aasta kuus kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 4.9.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse lühimenetluses isikule mõistetud põhikaristused ühe kolmandiku võrra. Järelikult on peale karistuse vähendamist
5.
´ile Ida-Viru Maakohtu 08.märtsi 2005.a kohtuotsusega ja Tartu Maakohtu 16.detsembri 2005.a kohtuotsusega mõistetud ja tingimuslikult kohaldamata jäetud karistuse täitmisele ja suurendas käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust üks aasta vangistust Ida-Viru Maakohtu 08.märtsi 2005.a ja 3
lg 1 alusel arvestas maakohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 1 (üks) aasta 24 (kakskümmend neli) päeva (22.03.2007-25.02.2008 ja 29.01.200620.03.2006). V.J. ´il kuulub kandmisele vangistus tähtajaga kolm aastat kaks kuud ja üheksa päeva. Karistuse kandmise algus on 26.veebruar 2008. 6.Apellatsiooni vastuses (lk.110-111, k.6) taotles Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve osakonna prokuröri abi Ave Arnim maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 7.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 26.veebruari 2008.a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V.J. (lk.76, k.6). 7.1.Esitatud apellatsioonis V.J. kohtuotsust sisuliselt ei vaidlusta. V.J. leiab, et talle mõisteti liiga range karistus ning palub talle mõistetud karistust kergendada. 8.02.juunil 2008.aastal toimunud ringkonnakohtu istungil jäi V.J. ´i kaitsja vandeadvokaat Irina Źurina apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. 8.1.Prokuröri abi Ave Arnim leidis, et apellatsioon on põhjendamatu ja seda ei tuleks rahuldada. Prokuröri abi arvamuse kohaselt on maakohtu otsus seaduslik. Maakohtu järeldused on hästi põhjendatud ja apellatsiooni väited ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. 8.2.Kriminaalasja arutati KrMS § 334 lg 1 p 1 alusel ilma V.J. ´i osavõtuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks apellatsioonis esitatud motiividel puudub alus. 9.1.Kuna V.J. ´i taotlus puudutab üksnes talle mõistetud karistust, siis pole vajalik käesolevas kohtuotsuses käsitleda selle aluseks olevaid tõendeid, need on piisava üksikasjalikkusega kajastatud kaevatud kohtuotsuses ja ei vaja kordamist. 10.Kohus mõistab karistuse
Maakohus on põhjendanud, miks ta ei pea võimalikuks ega seaduslikuks süüdistatava karistamist rahalise karistusega, vaid karistab süüdlast vangistusega ja seda ühe ja teise kuriteo eest sanktsioonide keskmises määras. Apellatsioonis ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid aluse ringkonnakohtul tuvastada, et maakohtu poolt mõistetud karistus oleks ebaseaduslik või et maakohus oleks karistuse mõistmisel jätnud
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on seadusega kooskõlas ja selles osas otsuse tühistamiseks alused puuduvad. 11.Karistamise aluseks on isiku konkreetne süütegu ning ka perspektiiv, kuidas mõistetav karistus võib süüdistatavale preventiivses plaanis toimida (
§-de 74 ja 75 sätteid kohaldades, katseaja pikkuseks määrati kolm aastat algusega 08.märts 2005.a ja teise otsuse kohaselt kaks aastat, algusega 16.detsember 2005.a (lk.86-87, k.5). Seega pani V.J. uued süüteod toime katseajal. 12.1.Vastavalt
lg-le 5 tuleb juhul, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõista talle liitkaristus vastavalt
lg-s 2 sätestatule.
lg 5 teisest lausest tuleneb samaaegselt, et sellisel viisil mõistetud karistuse võib uuesti jätta tingimuslikult kohaldamata vaid juhul, kui uus kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest. Seega situatsioonis, mida praegune on, kui isik paneb katseajal kestel toime uue tahtliku kuriteo ja selle eest mõistetakse talle vabadusekaotuslik karistus, toob see vältimatult kaasa mõistetud karistus(t)e täitmisele pööramise. Korduv karistusest vabastamine täielikult või osaliselt ei ole seadusega lubatud. 13.Riigikohtu kriminaalkolleegium (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-9906, 20.veebruarist 2007.a, p 11) on varem tehtud otsuses asunud seisukohale, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise, s.o mõnekuulise vangistusega. 13.1.Karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomanduste tõttu põhjendatud, lühiajalise, nn šokivangistusega tõsine hoiatus. Sellise sanktsiooni preventiivne toime avaldub vangistuse lühiajalisuses. 13.2.Arutatavas kriminaalasjas oli V.J. eelvangistuses kokku üks aasta ja kakskümmend neli päeva. Peale selle mõisteti V.J. ´ile mitme otsuse kohaselt liitkaristuseks kokku kolm aastat kaks kuud ja üheksa päeva vangistust. Šokivangistuse kohaldamisel oleks pidanud maa (ringkonna) kohus liitkaristusest maha arvama veel paar kuud vangistust, mille V.J. oleks pidanud kandma reaalse vangistusena. Eelvangistuse ja šokivangistuse tähtaegadega tuleb kokku pikk aeg, mille jooksul elas V.J. vangla elu, mis oma korda ei mõju enam šokiefektina. Seega moonutab niisugune kohtupraktika osalise karistuse kandmisest vabastamise mõtet. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-41-04, RT III 2004, 17, 205 ja nr 3-1-121-05, RT III 2005, 13, 132). 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.