1-08-14941\1

1-08-14941 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-14941 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. septembri 2009 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.K-I ja tema kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebused Tartu Maakohtu
3. septembri 2009 määrusele. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2009 määrus muutmata ja süüdimõistetu M.K-I ning tema kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebused rahuldamata. Välja maksta advokaat Anne Vissakule kaitsjatasuna arvestatud summa 300 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.K-I kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 250 krooni, millele lisandub käibemaks 50 krooni, kokku 300 krooni riigituludesse. M.K-I l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „M.K1-09-9227 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 21.09.2009 määrusega jäeti M.K temale Tartu Maakohtu 12.11.2008 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 12.11.2008 otsusega tunnistati M.K süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 121; § 266 lg 2 p 1; § 331² järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning M.K-I kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algus 14.09.2008 ja lõpp 09.09.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi on käesoleval ajal kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ennatlik ja põhjendamatu. M.K kannab karistust II astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud seaduses ettenähtud osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Positiivsena tuleb märkida, et vabanedes on M.K olemas lähedaste toetus, töökoht vanemate talus ning elukoht. Teda ei ole kinnipidamiskohas distsiplinaarkorras karistatud. Samas pidas maakohus oluliseks arvestada, et M.K on isik, keda on palju kordi varasemalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vägivallaga seotud tegude eest. Samuti on teda mitmel korral väärtegude eest karistatud. Ta on varasemalt määratud katseajal toime pannud uue kuriteo. Enne viimast vangistust oli M.Kvabaduses 3 kuud ning jõudis selle aja jooksul toime panna hulgaliselt uusi kuritegusid. Vabaduses on M.Ktarvitanud palju alkoholi, mida peab ka ise peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks. Samas ei ole M.Kpidanud vajalikuks vangla poolt pakutud programmi läbimist ja leiab, et selline programm ei ole vajalik. M.K-Iennetähtaegse vabastamise korral oleks tema katseaeg 1 aasta. Arvestades tema varasemat elukäiku on ilmne, et rangete kontrollnõuete tingimustes sellise pikkusega katseaega ei suudaks ta rahuldavalt läbida. Maakohus on seisukohal, et eriti suure tähelepanuga tuleb suhtuda selliste isikute ennetähtaegsesse vabastamisse, kes on toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. M.KIteod on juba varasemalt olnud vägivaldsed, sealhulgas ka lähedaste suhtes ja seega puudub igasugune garantii, et ta ei jätka vabaduses sarnast käitumist. Toimiku andmete põhjal on M.K-L piisavalt suures summas rahalisi kohustusi. Kindel ametlik töökoht tal puudub, ta loodab tööd saada vanemate talus ning arvab sealt ka sissetulekut saavat. Seega ei saa öelda, et M.K-L on vabanemisel garanteeritud kindel igakuine sissetulek. Samas arvestades rahaliste kohustuste suurust ning kohustust pidada üleval ka oma alaealisi lapsi, on see ohuks, et isik võib sattuda majanduslikult raskesse olukorda ning võib jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. M.K ei ole oma käitumise ja suhtumisega senini näidanud, et kantud karistused on tema suhtes positiivset mõju avaldanud, ta on vabanemisel jätkanud aina uute kuritegude -2- toimepanemist. Seega ei saa öelda, et ta oleks asunud oma tegudest ning neile järgnenud tagajärgedest järeldusi tegema. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M.Kja tema kaitsja esitasid määruskaebused, milles paluvad tühistada maakohtu määruse ning vabastada M.K tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuste põhjenduste järgi on M.K-L vabanemisel kindel elukoht oma vanemate juures. Samuti on olemas töökoht, mille kohta on esitatud garantiikiri. Maakohtus kinnitas M. K, et tal on võimalus asuda tööle ka oma vanemate tallu XXX. M.K-L on vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ema ja isa ning õdede näol. M.K on valmis võtma ennetähtaegsel vabanemisel lisakohustusi, s.h lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kaitsja rõhutab asjaolu, et M.K-L puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Sellel asjaolule ei ole maakohus omistanud piisavat kaalu. Määruskaebuse esitajad ei ole nõus maakohtu järeldusega, et kogutud tõendid viitavad sellele, et M.K võib vabaduses sattuda raskesse majanduslikku olukorda. M.K-I elatusallikateks on vanemate talu ja OÜ YYY. Kohtuistungil märkis M. K, et tema vanemad on sunnitud kasutama talupidamisel tasustatavat lisatööjõudu ning tema töötamisel langeb ära vajadus täiendava tööjõu järgi. Maakohtu järeldustest nähtub, et M.K ei pidanud vajalikuks osaleda temale pakutud sõltuvusprobleemide programmis. Kaitsja täpsustab, et nähtuvalt kogutud tõenditest puudutas M.K-Ihinnang sotsiaalprogrammi 12 sammu, mitte igasugust sõltuvusprobleemidega tegelevat programmi. M.K selgitas kohtuistungil, et temale ei sobi antud programm, kuna tegemist on kristliku taustaga programmiga. M.K kinnitab, et ta on tegelenud viimasel aastal autotreeningu ja eneseanalüüsiga ning tema isiksuses on toimunud positiivsed muutused. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et M.K-L ei ole juba aastaid kokkupuuteid narkootikumidega, ta sai sellest pahest lahti iseseisvalt ning sama enesekindel ja optimistlik on ta ka alkoholist vabanemise suhtes. Arvestamata on jäetud ka asjaolu, et M.K-Iei ole vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Vanglas on M.Ktöötu ja ümbritsetud üksnes kuritegelikust seltskonnast. Vabaduses aga ootab M.K-I talu, perekond ning päevad täis tööd. M.K-L e jääb arusaamatuks miks annab seadus siis üldse temasuguse minevikuga inimesele ennetähtaegse vabanemise võimaluse, kui seda vaatamata inimese püüdlustele ja käitumisele ei rakendata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et M.K-I karistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal kannab ta karistust eriliigiliste, sealhulgas vägivalla toimepandud kuritegude eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et need kuriteod pani ta toime kolme kuu jooksul pärast vabanemist eelneva karistuse kandmiselt. Kui selle juures arvestada veel, et M.K-Ion varem -3- kuritegude toimepanemise eest karistatud üksteist korda, siis on tema kuritegelik aktiivsus vabaduses olnud suur. Ta on järjekindlalt toime pannud kuritegusid, olenemata ärakantud karistuse liigist ja määrast. Seega on tema varasem elukäik ja isikut iseloomustavad andmed sellised, mis seavad suure kahtluse alla tema suhtes tulemusliku kriminaalhoolduse teostamise. Need on ka asjaolud, mis on kaalukamad tema käitumisest vangistuses ja tagajärgest, mida võib kaasa tuua tema vabastamine. Arvestatavad on ka kriminaalhooldaja arvamuses toodud riskifaktorid, mis kaasneksid M.KIkaristusest vabastamisega. Süüdimõistetul tuleb hüvitada menetluskulud õigusabi eest. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -4- Ago Kutsar