2, 6, § 266 lg. 1 järgi. Kohus tuvastas: 19. detsembril 2005.a. ajavahemikul kell 20.00 – 21.00 S. M. kaupluses XXX XXX linnas XXX algatades tüli müüja E. S.-ga, seejärel ostja D. K.-ga, keda mitu korda lõi vastu nägu. Peale kodanike sekkumist lahkus ta kauplusest. Kuid mõne aja möödudes tuli tagasi ja jätkas D. K. peksmist, millega tekitas talle somaatilisi (kehalisi) vigastusi. Need teod on kvalifitseeritud
10.01.2005.a. kella 22.30 paiku, S. M, viibides alkoholijoobes aadressil XXX, isiklike suhete pinnal lõi A. I.-le rusikatega, aga samuti riigelvõtmega pea piirkonda, tekitades vigastusi vasaku silma ülalaul põrutushaava, põrutushaava vasaku põse ülaosas, pindmise haava vasaku nina-huulevoldi ülaosas ja tungiva vigastuse vasakusse silmamunasse, mis tõi kaasa somaatilise haiguse ja vasaku silma kaotuse. Oma tahtliku tegevusega S. M. pani toime tervisekahjustuse tekitamise, mis tõi kaasas somaatilise haiguse ja elundi kaotuse, s.t.
Samuti tema, 26.01.2008.a. kella 20.00 paiku, olles alkoholijoobe, tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt XXX asuvasse korterisse. Oma tahtliku tegevusega S. M. pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise, s.t.
1 ettenähtud kuriteo. Samuti tema, 26.01.2008.a. kella 20.00 paiku, tungides ebaseaduslikult XXX asuvasse korterisse, kus rikkudes jämedalt avalikku korda, sihtis pneumaatilise püstoliga korteriomanikke – A. L, A. L. ja A. A, ähvardades seejuures neid tappa. Oma tahtliku tegevusega S. M. pani toime avaliku korra rikkumise, pneumaatilise püstoliga ähvardades, s.t.
1 Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav S. M. tunnistas oma süüd kõikides episoodides täies ulatuses, ning keeldus ütluste andmisest. Kannatanud kohtuistungile ei ilmunud. Kohus avaldas kriminaalasja materjalid. I köitest kohus avaldas: Kannatanu D. K. ütlused, kes rääkis, et kaupluses skandaalitses müüjaga meesterahvas. Kui K. tahtis tasuda oma kauba eest, siis see meesterahvas hakkas teda eemale tõukama ja lööma teda rusikaga näkku. Peale seda meesterahvas lahkus kauplusest, seejuures hüüdes, et ootab teda auto juures. Mõne aja möödudes meesterahvas jooksis uuesti kauplusse sisse ja hakkas teda peksma. Analoogseid ütlusi andsid tunnistajad E. T. t.lk. 5-7, L. S. t.lk.9-10, M. T. t.lk. 13-16, E. J. t.lk. 24-26, E. S. t.lk.33-
2 alusel arvestades viimase kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa liita 1 aasta 3 kuud 15 päeva.
Prokurör leiab, et hagi moraalse kahju hüvitamiseks ei saa olla läbi vaadatud kriminaalmenetluses. Kaitsja palus kohut ümber kvalifitseerida süüdistatava teod
§-lt 118 p.6
§-le 119, kui tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest. Kaitsja leiab, et ei ole tõendatud tahtlus silmale kahjustuse tekitamises. Kaitsja ei vaidle kannatanule hagile vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 1051,22 krooni ning õigusabi kulude hüvitamiseks summas 3000 krooni. Hagi moraalse kahju hüvitamiseks summale 300 000 krooni jätta läbi vaatamata, ning anda kannatanule võimalus pöörduda selle hagiga läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluses. Seega uurinud kohtuistungil kogutud tõendeid, kuulates ära prokuröri ja kaitsja, kohus jõuab järeldusele, et süüdistatava süü on tõendatud ja tema teod on
p.1, 3,
1 järgi kvalifitseeritud õigesti. Süü kannatanu K. peksmises on tõendatud tunnistajate E. T. t.lk. 5-7, L. S. t.lk. 9-10, M. T. t.lk. 13-16, J. J. t.lk. 24-26, J. S. t.lk. 33-36 ütlustega. Samuti äratundmise-, vastastamise protokollidega ning arstliku tõendiga. Süü huligaansete tegude toimepanemises A. L, A. L. ja A. A. suhtes ning ebaseaduslikus sissetungimises võõrasse eluruumi on tõendatud kannatanute ütlustega, läbiotsimise protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga, vastastamise protokollidega. Süü A. I. peksmises ja temale raske tervisekahjustuse tekitamises on tõendatud kannatanu enda ütlustega, tunnistajate: I. L, A. I, J. K, V. R, I. S, V. K, N. I, E. M. ütlustega. Samuti äratundmise protokollidega, vastastamise protokollidega, kohtuarstliku ekspertiisi aktiga. Samal ajal kohus jõuab järeldusele, et süüdistusest tuleb välja arvata kvalifitseeritav tunnus „mis kaasas raske somaatilise haiguse“. S. M. teod tuleb kvalifitseerida
tervisekahjustuse tekitamine, mis kaasas endaga elundi kaotuse või selle tegevuse lakkamise. Kohtus oli tuvastatud, et kannatanu vasak silm kaotas nägemise. Kohus peab tõendatuks, et kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Süüdistatav peksis kannatanut, istudes ta peal. Seejuures tekitades talle lööke kättesurutud riigelvõtmega. Ta oleks pidanud mõistma, et lüüakse orgaanilise pinnaga metallist esemega. Lõi vastu nägu, kus on inimese jaoks vajalikud elundid – silmad. Võtmega kahjustas kannatanu silma. Lõpetas peksmise siis, kui nägi purskavat verd. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd kergendavat asjaolu: süü ülestunnistamist. Süüd raskendavaid asjaolusid ei ole. Samal ajal kohus võtab arvesse seda, et süüdistatav pani toime kuriteo
Ta oli tingimisi enne tähtaega vabastatud, ning talle oli määratud katseaeg kuni 13 veebruar 2005.a.
6 alusel tuleb ärakandmata karistus pöörata täitmisele. Sel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt
2 sätestatule, s.t. liitmise teel. Seadus mingeid erandeid antud juhul ei tee.
2 näeb ette, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Arvestades ülaltoodut, S. M. mõjutamise eesmärgil edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti arvestades õiguskorra kaitsmise huve, ning seda, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega S. M. suhtes on võimalik mõista karistuseks ainult vangistus. 3 Kannatanud D. K, A. L, A. L, A. A. haginõudeid ei esitanud. Kannatanu A. I. esitas hagi varalise kahju hüvitamiseks summas 1051.22 krooni, õigusabikulude hüvitamiseks summale 3000 krooni, ning mittevaralise (moraalse) kahju nõudes summas 300 000 krooni (II köide t.lk. 191-192). Vaadates läbi kannatanu A. I. haginõudeid varalise kahju summas 1051.22 krooni hüvitamiseks ja õigusabikulude hüvitamiseks summas 3000 krooni, kohus lähtub sellest, et süüdistatav ja tema kaitsja ei vaidlustanud hagisummasid. Kohus lähtub VÕS § 127, § 128, § 136, § 1043, § 1045 lg. 1 p.5. Seadusest tuleneb, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesolevas asjas kuulub hüvitamisele varaline kahju (VÕS § 128 lg. 2, 3). Kohus lähtub sellest, et kahju võib hüvitada mitte ainult ühekordselt makstava rahasummana, vaid ka perioodiliste maksetena (VÕS § 136). Kohus leiab, et kahju ei tekkinud kannatanu süü tõttu. Seetõttu ei ole alust kahjuhüvituse suuruse vähendamiseks (VÕS § 139). Samuti kohus leiab, et ei ole alust kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks. Kahjuhüvitise suuruse vähendamine oleks olnud kannatanu suhtes ebaõiglane. Samal ajal kahjuhüvitise suurus on süüdistatava jaoks mõistlikes piires (VÕS § 140). VÕS § 1043, § 1045 lg. 1 p.5 teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Lähtudes ülaltoodust kohus jõuab järeldusele, et A. I. haginõuded varalise kahju hüvitamiseks summas 1051.22 krooni, õigusabikulude hüvitamiseks summas 3000 krooni on seaduslikult põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. Haginõuded mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks summas 300 000 krooni tuleb jätta läbi vaatamata, ning selgitada kannatanu A. I.-le, et ta võib pöörduda selle hagiga läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras (VÕS § 134 lg. 2, 3, TsMS § 366). Kohus leiab, et kriminaalmenetluses (antud juhul lühimenetluses) kohus ei saa tuvastada mittevaralise kahju ning tulevikus tekkiva kahju täpset suurust (VÕS § 127 lg.6, TsMS § 233 lg. 1). KrMS § 305-315 alusel kohus, Otsustas: S. M. süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises
1 järgi ning mõista karistuseks: -
p.1, 3 järgi – 1 aasta vangistust -
p.6 järgi – 4 aastat vangistust -
1 järgi – 6 kuud vangistust
MS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.t. kuni 2 aastat 8 kuud vangistust.
3 päeva. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 7 kuud 27 päeva.
6, § 65 lg. 2 alusel arvestades 10.veebruari 1999.a. kohtuotsuse järgi ärakandmata karistust – 1 aasta 3 kuud 15 päeva, mõista karistuseks 3 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. Karistuse algust lugeda alates 26 jaanuar 2008.a. 4 Välja mõista S. M.-lt A. I. kasuks (XXX) – 1051.22 krooni varalise kahju hüvitamiseks ja 3000 krooni õigusabikulude hüvitamiseks. A. I. haginõue mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 000 krooni jätta läbi vaatamata. Hagi võib olla esitatud tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista süüdistatav S. M.-lt riigituludesse menetluskulud: - kaitsjatasu – 6337.42 krooni - ekspertiisikulud – 3059 krooni - kaitsja jaoks toimiku materjalide koopiate tegemine – 137.20 krooni - sundraha – 10 875 krooni KrMS § 180 lg. 3 alusel vabastada osaliselt S. M. sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu, koopiate tegemise tasumisest. Välja mõista süüdistatavalt riigituludesse sundraha summas 7000 krooni, kaitsjatasu 4000 krooni, ekspertiisitasu 2000 krooni, koopiate tegemine 60 krooni. Ülejäänud kohtukulude osa jätta riigi kanda. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Ühispank või nr. 221023778606 Hansapank. Märkida viitenumber 2800049900, ning märkida: nimi, perekonnanimi, kriminaalasja number, kohtukulud. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Rahalise nõude mittetasumisel mõistetakse välja nõuded kohtutäituri kaudu. Asitõendid: pneumaatiline püstol Walther CP99 compact Cal 4,5 mm 177 BB (hoiul politseis) – hävitada. Kui pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest teatama maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikus vormis 15 päeva jooksul alates päevast, mis järgneb päevale, mil kohtumenetluse pool sai võimaluse tutvuda kohtuotsusega. Vahi all viibiv süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmise päevale järgnevast päevast. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsiooniõigusest, siis kohtuotsuse terviktekstiga võib tutvuda kohtukantseleis 15 päeva möödudes kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest alates. Kohtunik R. Minzatov (allkiri) Tõlk on hoiatatud kriminaalvastutusest
ja § 321 järgi 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.