← Eesti

1-08-14109/6

Obsah (5)§ 121§ 65§ 76§ 3312§ 74

1-08-14109 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-14109 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Ev

§ 121

järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

Tartu Vangla esitas 02.04.

  1. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.10.
  2. a ja peaks eelduslikult lõppema 16.07.
  3. a. 1-08-14109 Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
  4. osa, lehed 7-8) kohaselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk, kui kinnipeetaval tarvitab alkoholi. Vanglast vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama ema – XXX juurde XXX. Kriminaalhooldusosakonna arvamuse (vangla toimiku
  5. osa, lehed 10-13) kohaselt ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna süüdimõistetul puudub elukoht ning olemas on uue kuriteo toimepanemise oht. Riskide maandamiseks katseajal oleks vaja, et süüdimõistetu ei tarvitaks alkoholi ega suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega, asuks tööle ning pöörduks nõustamiseks psühholoogi poole. Süüdimõistetu ei soovi, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kuivõrd tal puudub kindel elu- ja töökoht ning ilmselt ta ei ole suuteline alluma kriminaalhooldusele. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tartu Maakohtu 10.12.2008. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-14109) mõisteti S.R süüdi

§ 121

järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 15.10.2007.

a otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust alates 17.10.

  1. a (vangla toimiku
  2. osa, lehed 22-23). Tartu Maakohtu 15.10.
  3. a otsusega karistati S.Rt

§ 3312

järgi 3-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 03.08.2007.

a otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust (vangla toimiku 1. osa, lehed 4-6). Tartu Maakohtu 03.08.2007. a otsusega karistati S.Rt

§ 121

järgi 1-aastase vangistusega, kuid vabastati selle kandmisest

§ 74alusel tingimisi 3-aastase katseajaga.

Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 10.12.

  1. a otsusega mõistetud liitkaristust (9-kuulist vangistust) II astme kuritegude eest ning seisuga 16.04.
  2. a on tal liitkaristusest ära kantud 6 kuud vangistust. Järelikult on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76lg 1 p 2 alusel. 2

(3)1-08-14109

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku

  1. osa, lehed 13-16) nähtub, et süüdimõistetud on varem korduvalt karistatud kuritegude s.o põhiliselt vara- ja isikuvastaste, toimepanemise eest. Vangistuses viibib ta neljandat korda, kusjuures Tartu Maakohtu 15.10.
  2. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastati ta tingimisi enne tähtaega, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt ning tema varasem käitumiskontrollile allutamine on lõppenud uue kuriteo toimepanemisega. Järelikult ei ole süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine andnud soovitud tulemust. Peale selle nähtub toimepandud kuritegudest, et süüdimõistetul on kalduvus ka vägivallaga seotud kuritegude toimepanemisele. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt võib alkoholi tarvitamine suurendada süüdimõistetu ohtlikkust ja riskikäitumist. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise järgselt panna toime uue kuriteo. Arvestades süüdimõistetu varasemat käitumist ning asjaolu, et tal puudub vanglast vabanemisel kindel elukoht, siis ei ole kohtul võimalik teda tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada ega allutada kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st
  3. Lembit Käis kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.