← Eesti

1-06-15559/5

Obsah (6)§ 76§ 266§ 215§ 200§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-06-15559 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretä

§ 76

lg 4 alusel allutada S.V katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on S.V kohustatud täitma

§-s 75 lg 1 ja lg 2 sätestatud kontrollnõuded ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 7) otsida endale töökoht hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest; 8) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; 9) alates tööleasumisest tasuda kuriteoga tekitatud kahjude katteks igakuiselt vähemalt 500 krooni. S.V katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. S.V vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale ning saata jõustumisel täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talitusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud S.V on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 28.03.2007.a. otsusega

§ 266lg 1 järgi ja karistatud 3-kuulise vangistusega.

Sama otsusega on S.V süüdi tunnistatud

§ 215lg 3 p 1 järgi ja karistatud 2-aastase vangistusega.

Sama otsusega on S.V süüdi tunnistatud

§ 200lg 2 p 4, 9 järgi ja karistatud 3-aastase vangistusega.

Liitkaristuseks on S.V on mõistetud 3 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel on mõistetud karistust suurendatud Põlva Maakohtu 08.07.2005.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 3 kuud vangistust - võrra ning mõistetud S.V lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel on karistusaja hulka arvatud eelvangistuses viibitud aeg 30.01.-05.04.2006.a. s.o 2 kuud ja 5 päeva vangistust ning loetud S.V kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat ja 25 päeva vangistust. S.V kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 02.05.2007.a. ja lõpp 26.05.2010.a. Tartu Maakohtu 10.11.2008.a. määrusega asjas 1-08-13193 on keeldutud S.V ennetähtaegselt vabastamast elektroonilise järelevalve alla. Kohtumäärus jõustus 21.11.2008.a. 06.05.2009.a. on Tartu Vangla uuesti Tartu Maakohtule edastanud S.V isikliku toimiku otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S.V palub ennast vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastada. Prokurör leiab, et S.V võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 76 lg 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

§ 76

lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. 2

(3)Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et S.V võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et S. V omab kõrget motivatsiooni vabanedes koheselt tööle asuda ning loodab ehitustöödel rakendust leida. Positiivse asjaoluna võib välja tuua vanglas omandatud kutseoskusi, mis tagavad parema konkurentsivõime tööturul, samuti S. V motiveeritust edaspidi haridusteed jätkata. Seoses väärtushinnangutega uue kuriteo risk minimaalne. Positiivse asjaoluna võib välja tuua S. V motiveeritust elada edaspidi ühiskonnareegleid järgides, lähedaste toetust. S. V töösuhted on valdavalt olnud mitteametlikud. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral loodab leida omale koheselt kindla töö. On motiveeritud oma hagisid maksma. Vangistuse ajal on perioodil 12.05.28.07.2008.a. töötanud xxx abitöölisena. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses nõustutakse S.V vangistusest enne tähtaega vabastamisega. S.V on võimalik elama asuda perele kuuluvasse korterisse xxx Pärast vabanemist kohaldatav käitumiskontroll annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada oma suutlikkust elada seadusekuulekalt. Samuti annaks allutamine käitumiskontrollile võimaluse mõjutada S.V käitumist õiguskuulekas suunas. Samas saab kriminaalhooldusametnik katseajal abistada tekkida võivate probleemidele lahendusvariantide leidmisel. Tegevused ja kohustused riskide maandamiseks oleksid: heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega Ennetähtaegse vabastamise korral ei tohi S.V tarvitada katseajal alkoholi, mis on seaduserikkumiste toimepanekut soodustav asjaolu. Kinnipeetav peab pärast vabanemist asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul. See kindlustaks seadusliku sissetuleku ning aja otstarbeka kasutamise. Kuu aega pärast tööle asumist tuleb alustada temalt välja nõutud kahjude igakuist hüvitamist vähemalt 500 krooni ulatuses. Õiguskuulekale elule asumiseks on S.V vabanemise korral vajalik eemale hoida alkoholi tarvitavatest ja kriminaalse mõtteviisiga tuttavatest. Süüdimõistetu S.V on käesolevaks ajaks muuhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega on olemas

§-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu enda väitel, mida kinnitab ka kriminaalhooldusosakonna arvamus, on S.V peale vabanemist võimalik asuda elama korterisse aadressil xxx Vangla hinnangul on S.V motiveeritud jätkama õiguskuulekat elu.

§ 76

lg 4 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi.

§ 76lg 4 tulenevalt tuleb katseajaks määrata üks aasta. Kohtunik Rita Kulberg 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.