← Eesti

1-08-691/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.juuni 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-08-691 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Tõlk Tiina Mõtsar Asi Süüdimõistetu A. U i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu Kaitsja A. U (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX või XXX; käesoleval ajal kannab karistust X Vanglas) Tiia Tafenau Kohtuistungi toimumise aeg 05.juuni 2009.a. RESOLUTSIOON Jätta A. U Harju Maakohtu 30.01.2008.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista A. U ilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni 40 senti riigituludesse. Menetluskulu tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 2800049874 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, Tartu Vanglale ja jõustumisel saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud A. U on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 30.01.2008.a otsusega KarS § 331 järgi ja karistatud 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel on karistust suurendatud Harju Maakohtu 18.10.2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuu ja 2 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks on mõistetud 1 aasta 10 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust hakati lugema 30.01.2008.a. A. U kannab karistust X Vanglas. Tema karistusaja algus on 30.01.2008.a. ja lõpp 01.12.2009. a. 03.04.2009.a. on X Vangla Tartu Maakohtule edastanud materjalid otsustamaks A. U i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. U palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja toetab süüdimõistetu taotlust. Prokurör leiab, et A. U tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A. U tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt A. U i on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Osalenud elektriku ja riigikeele algtaseme kursustel. Narkosõltuvust ei tunnista, kuid alates 09.03.2009.a. läbib võõrutusprogrammi 12 sammu. Kinnipeetav on korduvalt narkootikume tarvitanud, kaasa arvatud vangistuse ajal. Riskiteguriks võib vabanedes osutuda riskiva ja hoolimatu elustiili jätkamine. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta A. U i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetaval ei ole vabanemisel kindlat elukohta ega töökohta. On korduvalt tarvitanud narkootikume, kaasa arvatud vangistuse ajal. Võõrutusprogrammi 12 sammu läbimine on vanglas pooleli. Kinnipeetav ei ole end toimepandud kuriteos süüdi tunnistanud, mis näitab, et ta ei ole asunud paranemise teele. 2

(3)Süüdimõistetu A. U on käesolevaks ajaks muuhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ja tema vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed ei võimalda kohtu arvates A. U i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Isiklikus toimikus olevatest karistusregistri teatisest ja kohtuotsustest nähtuvalt on A. U i kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Seega on A.U olnud kuritegelikult äärmiselt aktiivne. Nii vangla iseloomustuses kui kriminaalhooldusosakonna arvamuses on A. U i puhul peamiseks riskiteguriks loetud tema kalduvust tarvitada narkootikume. A. U i on muuhulgas karistatud narkootikumidega seonduvate kuritegude eest. Märkimisväärne on, et A. U on narkootikume tarvitanud korduvalt ka kinnipidamiskohas viibides. Selline A. U i käitumine viitab suurele riskile, et ta võib narkootikumidega seonduvaid süütegusid toime panna ka edaspidi. Positiivne on see, et käesolevaks ajaks on A. U läbinud alkoholi- ja narkosõltlastele mõeldud programmi „Sinu valik“, kuid seda alles üsna hiljuti. Kohtu arvates on otstarbekas, et A. U karistuse edasise kandmise aja jooksul positiivseid nihkeid oma käitumises saaks kinnistada. Peale selle leiab kohus, et pole usaldusväärselt tõendatud, et A. U il oleks vabanemise korral olemas kindel elukoht. A. U on oma võimalike elukohtadena märkinud aadressid XXX. Samas on ta kinnitanud ja nähtub ka kriminaalhooldusosakonna arvamusest, et XXX korterisse pole võimalik elama asuda, kuna see on antud üürile teistele isikutele. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel XXX aadressil asub suvila, milles pole võimalik aastaringselt elada. Kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt, mida on kinnitanud ka A. U ise, ei ole temal ennetähtaegse vabanemise korral töökohta. A. U ise kohtule avaldas, et soovib hoopis asuda õppima mõnes kõrgkoolis ja elatuda sealjuures korteri üürimisest saadavast sissetulekust. Kohtu arvates osutab selline süüdimõistetu soov tema ebarealistlikule ellusuhtumisele. Kohtu hinnangul on kindla töökoha ja sellest tulenevalt ka kindla sissetuleku omamine ennetähtaegselt vabaneva süüdimõistetu toimetulekuks hädavajalik eeltingimus. A. U loodab elatuda üürist, kuid tema enda kinnitusel korter kuulub isale. Seega A. U teadlikult soovib luua olukorda, kus hakkab elama isa kulul. Arvestades asjaolu, et A. U i eelnev elukäik on seotud muuhulgas rohkearvuliste varavastaste kuritegude toimepanemisega, esineb kohtu arvates suur risk, et iseseisvate sissetulekute puudumise korral pöördub A. U tagasi endiste kuritegelike harjumuste juurde. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 330,40 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Kohtunik Rita Kulberg 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.