← Eesti

1-07-7524\1

Obsah (4)§ 180§ 423§ 239§ 175

Kriminaalasi nr 1-07-7524 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13 juuni 2007 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-7524 (06260201568) Kohtunik Liivi

§ 180

lg 3 alusel nõuda A.R ilt menetluskulud sisse osaliselt ja kohustada teda tasuma Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874 menetluskulude katteks 12 000 (kaksteist tuhat) krooni. Ülejäänud osas, s.o 15455 (viisteist tuhat nelisada viiskümmend viis) krooni 60 senti, jätta menetluskulud riigi kanda.

§ 423

ja 424 alusel määrata A.R ilt sissenõutud menetluskulud tasumisele ositi ühe aasta jooksul ja kohustada teda tasuma igakuiselt 25-ndaks kuupäevaks alates 2007.a juulikuust menetluskulude katteks 1000 (üks tuhat) krooni kuus kuni kogu summa hüvitamiseni. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. A.R i suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A.R it süüdistatakse selles, et tema, juhtides 02.12.2006 kell 18.10 XXX km-l suunaga Jõhvi poole mootorsõidukit Audi 80 reg märgiga XXX rikkus LE § 123 nõudeid, mis sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees; LE § 107 nõudeid, mis sätestab, et teekattemärgisega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides; LE § 110 nõudeid, mis sätestab, et asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Eelkirjeldatud rikkumiste tagajärjel kaldus sirgel teelõigul vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sealt vastu sõitnud sõidukiga Saab 95 reg märgiga XXX, mida juhtis A.K-K ning lisaks rikkudes LE § 68 p 5 nõudeid, mis sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt kinnitatud, sõidutas kaassõitjaid, kes olid turvavöödega kinnitamata, milliste 2

(4)rikkumiste tagajärjel põhjustas ettevaatamatusest Audi 80 kaasreisijatena viibinud T.KLE eluohtlikud tervisekahjustused – pea ja kehatüve kinnine tömp trauma peaajupõrutuse, traumaatiliste ämblikvõrkkestaaluste verevalumite, koljupõhimikuluude, vasaku rangluu ja roiete hulgimurdudega, mille tagajärjel saabus T.K surm, M.K eluohtlikud tervisekahjustused – parema õlavarreluu killunenud murrud, vasaku abaluu murd, mõlema häbemeluu ülemise ja alumise haru murrud, II ja III nimmelüli vasakpoolsete ristijätkete murrud, vasakpoolsete II-X roide murrud, kõhu piirkonna põrutus, põrutushaavad pea ja lahkliha piirkonnas, vigastuste tüsistusena tekkis vasakpoolne õhkrind, hingamispuudulikkus ning ravi foonil parema kubeme ja lahkliha piirkonnas abstsess, I.R eluohtlikud tervisekahjustused – vahelihase rebend vasakul, peensoolekinnisti vigastus, parema kodarluu murd, lülisamba 5 nimmelüli kompressioonmurd, lülisamba 1-5 nimmelüli ristijätkete murrud paremal ja 4 lüli ogajätke murd, vasakpoolse 8 roide murd, vasaku silmakoopa ja sarnaluu murd, ninaluude murd, põrutushaav näol ja verevalumid kehal ning sõiduki Saab 95 juhile A.K-K kerged tervisekahjustused – parema sääre bimalleolaarne murd ja parema labakäe marrastused, sõidukis Saab 95 kaasreisijatena viibinud I.E kergeid tervisekahjustusi – ülalõualuu murd (Le Ford III), ninaluude killunenud, vasaku sarnaluu ja otsmikuluu murd, haavad otsmikul ja nina piirkonnas, vasaku hüppeliigese sidemete rebend, pehmete kudede turse mõlema jala mõlema pekse piirkonnas, haav parema hüppeliigese piirkonnas, R.K kergeid tervisekahjustusi – parema puusaliigese nihestus, vasaku õlaliigese põrutus, parema sääre ja reie põrutus, nahamarrastused paremal säärel ja labajalgadel. Seega tema, pannes toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest ja põhjustades inimestele raske tervisekahjustuse ja ühe inimese surma, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas- XXX; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg1 p1 alusel võtta ära A.R ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Asja lahendamisel juhindub kohus

§ 239lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 175

, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha 5400 krooni (

§ 175

lg 1 p 9), kaitsetasu 1787.70 krooni (

§ 175

lg 1 p 1), paljunduskulu 142 krooni 90 senti (

§ 175

lg 1 p 5) ja ekspertiisitasud 20125 krooni (

§ 175lg 1 p 3) – kokku 27455 krooni 60 senti.

Kaitsja taotles

§ 180

lg 3 alusel osade menetluskulude jätmist riigi kanda.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et esitatud taotlus on asjakohane ja kuulub rahuldamisele. Arvestades süüdistatavale endale ja tema perele saabunud tagajärgi, on täies ulatuses menetluskulude hüvitamine A.R ile poolt talle selgelt ülejõukäiv. Kohus arvestab ka toimepandud 3

(4)kuriteo asjaolusid ja et tegemist on ettevaatamatusest toime pandud, mitte tahtliku kuriteoga. Arvestades asjaolu, et A.R on 90 % töövõimetu ja tema igakuine sissetulek on vaid invaliidsuspension, mis on 3500 krooni ning tal on vaja lisaks hüvitada ka tekitatud kahju, peab kohus vajalikuks kohaldada

§ 423ja 424 sätteid ja määrata A.R ilt sissenõutavad menetluskulud tasumisele ositi ühe aasta jooksul igakuiste maksetena. Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.