§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kohustades teda: 2.1 elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX külas XXX vallas XXX maakonnas, 2.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning eelneva loa elu- ja töökoha vahetamiseks; 2.5 mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume; 2.6 otsima endale töökoha hiljemalt 1 kuu jooksul vanglast vabanemisest; 2.7 alluma alkoholismivastasele ravile; 2.8 mitte suhtlema vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. 3. M. O. katseaja algust arvestada alates kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord 1-06-10425 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Tartu Maakohtu 27.09.2006. a otsusega mõisteti M. O. süüdi
§-de 424 ja 329 järgi ning teda karistati 5-kuulise vangistusega.
Tartu Vangla esitas 16.05.
a, kuna viimasel on vangistusest ärakantud vähemalt 6 kuud. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna viimast ei saa pidada agressiivseks ning hoiab kõrvale konfliktsituatsioonidest. Teda ei ole vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras. Samas võib käituda ta alkoholijoobes impulsiivselt ja ei arvesta tagajärgedega ning võib sõltuda kaaslastest. Tema ohtlikkust ja riskikäitumise tõenäosust võib suurendada alkoholi ja narkootikumi mõju ning materiaalsete vajaduste tekkimine. Riskide maandamiseks katseajal oleks vaja, et süüdimõistetu osaleks alkoholi võõrutusravil. Kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt võib süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Süüdimõistetul on võimalik elada vanemate juures ning tal on ka võimalus tööle asuda. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ta on nõus alluma ka alkoholismivastasele ravile. Prokurör leiab, et süüdimõistetu võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. M. O. on ära kandnud II astme kuriteo eest mõistetud liitkaristusest (1-aasta ja 20 päevasest vangistusest) üle 6 kuu (seisuga 28.05.2007. a – 6 kuud ja 22 päeva). 2
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Süüdimõistetut on karistatud II astme kuritegude eest 6-l korral, s.o varguste, teadvalt kuritegelikul teel saadud vara edasitoimetamise, ähvardamise, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiste ja jõustunud kohtuotsuse mittetäitmise eest. Vangistust kannab ta mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiste ja jõustunud kohtuotsuse mittetäitmise eest. Seega ei ole süüdimõistetu toime pannud raskeid vara- ega isikuvastaseid kuritegusid. Ka ei ole ta rikkunud vangla sisekorda ega karistatud distsiplinaarkorras. Kuna süüdimõistetu on parandanud oma käitumist ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt ning tal on võimalik elada peale vanglast vabanemist vanemate juures XXX külas XXX vallas ja asuda tööle, siis leiab kohus, et teda võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Arvestades asjaolu, et toimepandud kuritegudest pooled on süüdimõistetu varem toime pannud alkoholijoobes ning ta võib käituda alkoholijoobes impulsiivselt, sõltuda kaaslastest ja materiaalsetest vajadustest, siis leiab kohus, et edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on otstarbekas panna süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks ka veel
lg 2 p-des 2, 4, 5 ja 7 sätestatud kohustused: s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht hiljemalt 1 kuu jooksul vanglast vabanemisest, alluma alkoholismivastasele ravile ning mitte suhelda vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuna ärakandmata vangistusaeg süüdimõistetul jääb alla ühe aasta, siis tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.