← Eesti

1-06-14906\6

1-06-14906 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a Tartu Kriminaalasja number 1-06-14906 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Margus Lellep Menetlustoiming Süüdimõistetu A.L. (isikukood: XXX) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks RESOLUTSIOON
  3. Vabastada A.L. talle Tartu Maakohtu 21.11.
  4. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
  5. Allutada A.L. katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kohustades teda: 2.1 elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX, 2.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning eelneva loa elu- ja töökoha vahetamiseks; 2.5 mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume; 2.6 otsima endale töökoha hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
  6. A.L. katseaja algust arvestada alates kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. 1-06-14906 Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Tartu Maakohtu 21.11.
  7. a otsusega (kriminaalasi nr 1-06-14906) mõisteti A.L. süüdi KarS § 329 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 7 kuud ja 23 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 08.05.
  8. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.11.
  9. a ja peaks lõppema 14.07.
  10. a. Kohtul on õigus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada KarS § 76 lg 1 p 2 alusel alates 21.05.
  11. a, kuna viimasel on vangistusest ärakantud vähemalt 6 kuud. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna viimane on parandanud oma käitumist ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt, teda ei ole vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras, tal ei ilmne märke impulsiivsest ja agressiivsest käitumisest ega enesekontrolli kaotamisest. Riskide maandamiseks katseajal oleks vaja, et süüdimõistetu ei tarvitaks alkoholi ning omaks kindlat sissetulekut. Kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt võib süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Süüdimõistetul on perekond, kindel elukoht ning võimalus tööle asuda YYY-s. Riskide maandamise eesmärgil ei tohiks süüdimõistetu katseajal tarvitada alkohoolseid jooke ega narkootikume. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Prokurör leiab, et süüdimõistetu võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. A.L. on ära kandnud II astme kuriteo eest mõistetud liitkaristusest (7 kuu ja 23 päevasest vangistusest) üle 6 kuu (seisuga 23.05.
  12. a – 6 kuud ja 2 päeva). Seega on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2

(3)1-06-14906 KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Süüdimõistetut on karistatud II astme kuritegude eest 5-l korral, sealjuures 2-l korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholjoobeseisundis ning 3-l korral KarS § 329 järgi (vt vangla toimiku I osa, leht 23). Süüdimõistetut on varem 2-l korral vangistuse kandmisest KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud. Seega ei ole süüdimõistetu toime pannud vara- ega isikuvastaseid kuritegusid. Ka ei ole ta rikkunud vangla sisekorda ega karistatud distsiplinaarkorras, samuti ei ole tal ilmnenud märke impulsiivsest ja agressiivsest käitumisest ega enesekontrolli kaotamisest. Kuna süüdimõistetu on parandanud oma käitumist ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt ning tal on perekond, kindel elukoht ning võimalus tööle asuda YYY-s, siis leiab kohus, et teda võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Arvestades asjaolu, et toimepandud kuritegudest pooled on süüdimõistetu varem toime pannud alkoholijoobes, siis leiab kohus, et edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on otstarbekas panna süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks ka veel KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustused: mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume ning otsida endale töökoht hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Kuna ärakandmata vangistusaeg süüdimõistetul jääb alla ühe aasta, siis tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata tema katseajaks 1 aasta. Lembit Käis Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.