§-de 199 lg 2 p 4,8, 215 lg 2 p 1, 424, 266 lg 2 p 1, 274 lg 1 ja 275 järgi ja mõisteti temale liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Peale
lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 7 kuud 16 päeva vangistust, mille kandmise aja algust tuli arvata alates 10.03.2006.a. Tartu Maakohtu 02.04.2009.a. määrusega vabastati J.I.
otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi üheaastase katseajaga. J.I. allutati katseajal käitumiskontrollile ning määrati, et J.I. peab täitma
§-s 75 lg 1, 2 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tartu Maakohtu 02.04.2009.a. määrus jõustus 13.04.2009.a. ja J.I. vabanes karistuse kandmiselt Tartu Vanglast 14.04.2009.a. Käesoleval ajal teostab kriminaalhooldust J.I. üle Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talitus. Erakorralise ettekande sisu Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talitus on 17.07.2009.a. kohtule esitanud erakorralise ettekande, mille kohaselt on J.I. katseajal käitumiskontrolli nõudeid eiranud. J.I. ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 30.05.2009.a. on J.I. toime pannud väärteo, mille eest teda karistati Lõuna Politseiprefektuuri 14.07.2009.a. otsusega. Väärtegu seisneb selles, et J.I. juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ega valinud oma sõidukogemustele ja teeoludele vastavat ohutut kiirust, mille tagajärjel sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. J.I. tarvitas enda sõnul alkoholi peale liiklusõnnetust. 30.05.2009.a. J.I. lt võetud vereproovis on olnud 2,12 promilli etüülalkoholi. J.I. on oma käitumisega näidanud üles vastutustundetut suhtumist vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabanemisega kaasnevatesse nõuetesse, mistõttu kriminaalhooldusosakond palub J.I. kandmata karistuse pöörata täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad Süüdimõistetu J.I. erakorralisele ettekandele vastu ei vaidle ja võtab õigeks, et tarvitas 30.05.2009.a. peale liiklusõnnetust alkoholi. Kaitsja palub kaaluda võimalust karistust mitte täitmisele pöörata, kuna tegemist on ühekordse rikkumisega ja tingitud oli see liiklusõnnetuse järgselt valude leevendamise soovist. Ka vajavad J.I. tuge tema vanemad ja alaealine laps. Prokurör leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus tuleb rahuldada ja J.I. karistus pöörata täitmisele. Määruse põhjendused Kohus leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus J.I. kandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§-s 76 lg 5 sätestatud, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Vastavalt Tartu Maakohtu 02.04.2009.a. määrusele oli J.I.
lg 1, 2 ja 4 kohaselt käitumiskontrolli ajal kohustatud:1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite 2 kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) asuma tööle mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates vabanemisest või võtma end arvele tööturuametis; 7) alates tööle asumisele järgnevast kuust hüvitama igakuiselt vähemalt 500 krooni tema vastu esitatud nõuetest; 8) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 9) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari 14.07.2009.a. otsusega väärteoasjas 2602,09,009651 ( tl 232) on J.I. süüdi tunnistatud väärteos, mis seisneb selles, et tema 30.05.2009.a. kella 19.30 ajal Põlva maakonnas Mooste vallas Terepi külas Himmaste-Rasina teel juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigustega valinud oma sõidukogemustele, teeoludele vastavat ohutut kiirust, mille tagajärjel sõitis vasakkurvis teelt välja ja rullus üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud varaline kahju. Mootorsõiduk ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust, puudus kohustuslik liikluskindlustuse poliis, juhil turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitas peale liiklusõnnetust alkoholi kuni asjaolude väljaselgitamiseni. J.I. t on karistatud liiklusseaduse § 74-1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut so 6000 krooni. Tartu Ülikooli Kliinikumi bioloogiliste vedelike uuringu aktist ( tl 231) nähtuvalt on J.I. lt 30.05.2009.a. kella 21.20 ajal võetud vereproovis kindlaks tehtud 2,12 promilli alkoholi. Asjaolu, et ta tarvitas 30.05.2009.a. alkoholi, pole eitanud ka J.I. ise. J.I. enda seletus, Lõuna Politseiprefektuuri otsuses tuvastatu ja bioloogiliste vedelike uuringu akt kogumis tõendavad, et J.I. 30.05.2009.a. õhtul tarvitas alkoholi. Alkoholi tarvitamisega 30.05.2009.a. rikkus J.I. Tartu Maakohtu 02.04.2009.a. määrusega temale pandud kohustust katseaja jooksul alkoholi mitte tarvitada. Selline kohustuse rikkumine on
§-st 76 lg 5 tulenevalt aluseks J.I. kandmata karistuse täitmisele pööramisele. J.I. kandmata karistuse osa vastavalt karistusregistri teatisele ( tl 243-246) on 6 kuud 11 päeva vangistust. Asjaolu, et tegemist on ühekordse rikkumisega, ei välista kandmata karistuse täitmisele pööramist.
§-s 76 lg 5 sätestatu erinevalt
§-s 74 lg 4 sätestatust ei anna kohtule võimalust valida, kas pöörata karistus täitmisele või mitte. Kohtu poolt pandud kohustuste rikkumise korral ei näe
Maakohus möönab, et ei saa siiski välistada vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatu suhtes kriminaalhoolduse jätkamist ka kohustuste täitmata jätmise korral. Sellisel juhul peab aga rikkumise põhjustama erakordne ja süüdimõistetust vähesõltuv asjaolu. J.I. puhul kohtu arvates selliseid asjaolusid ei esine. J.I. väitel tingis alkoholi tarvitamise soov leevendada liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastustest tingitud valusid, kuna kiirabi pidi ootama kaua aega. J.I. seletuse kohaselt juhtus liiklusõnnetus tema õe maja lähistel ja õde aitas ta enda poole. Seal tarvitas nii valuvaigistavaid tablette kui jõi ära umbes pool pudelit viina. J.I. on kinnitanud, et alkoholi tarvitamise otsustas ta ise ja tegi seda ka ise. Seega oli alkoholitarvitamine J.I. tahtlik tegevus. Samas oli J.I. teadlik keelust alkoholi tarvitada. Kohtu arvates olukorras, kus J.I. l oli võimalik oma seisundi leevendamiseks kasutada ka muud abi ( ravimite näol), ei saa alkoholi tarvitamist antud juhul lugeda toimunuks hädaseisundis. Kohtu hinnangul ei õigusta antud juhul soov leevendada valusid J.I. le poolt kohtu poolt temale pandud alkoholitarvitamisest hoidumise kohustuse 3 eiramist. Süüdimõistetule oli antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kohtumääruses ette nähtud kohustusi ja kontrollnõudeid. J.I. seda tingimust ei täitnud. Käesolevas asjas on menetluskuluks riigi õigusabi korras J.I. le määratud kaitsjale makstav õigusabi tasu ja kulude hüvitus, mille suurus on 885,60 krooni. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 tuleb J.I. lt menetluskulu katteks 885,60 krooni riigituludesse välja mõista. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.