1-08-13613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-13613 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prok
§-de 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi ning teda karistati KrMS § 238 alusel vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistatust Harju Maakohtu 25.01.
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 5 päeva vangistust alates 12.11.
- a. Tartu Vangla esitas 30.07.
- a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 12.11.
- a ja peaks eelduslikult lõppema 16.01.
- a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 25.08.
- a. 1-08-13613 Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
- osa, leht 30) kohaselt puuduvad kinnipeetaval distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud „Spordiprogrammi sõltlastel“ ja osaleb tugigrupitöös „12 sammu“. Ta on seadnud endale reaalsed eesmärgid, mida vabaduses ellu viia. Kinnipeetav ei suuda oma elustiili tõttu alati aktsepteerida kriminaalhooldusega kehtestatud piire. Olemas on uue kuriteo toimepanemise risk. Vanglast vabanemisel soovib kinnipeetav hakata elama ema ja õe juures XXX. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
- osa, lehed 33-34) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega, kuna on oht, et ta jätkab kriminaalset käitumist ning ei pruugi alluda käitumiskontrolli nõuetele. Vanglast vabanemisel tal kindlat töökohta ei ole, kuid saab elada XXX ema ja õe juures. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik asuda elama ema ja õe juurde Tallinnas, XXX ning leida töökoht. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Harju Maakohtu 12.11.
- a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-13613) mõisteti R.
§-de 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi ning teda karistati KrMS § 238 alusel vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistatust Harju Maakohtu 25.01.
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 5 päeva vangistust alates 12.11.
- a (vangla toimiku
- osa, lehed 1718). Harju Maakohtu 25.01.
- a otsusega (kriminaalasi nr 1-06-16360) mõisteti R.
§-de 199 lg 2 p 4, 5 ja 200 lg 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristus ka Harju maakohtu 31.10.
- a järgi (vangla toimiku
- osa, lehed 4-5). Harju maakohtu 31.10.
- a otsusega (vangla toimiku
- osa, leht 23) mõisteti R.
§ 199lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 2-kuulise vangistusega tingimisi Kar
S § 74 alusel 18-kuulise katseajaga. Seega kannab süüdimõistetu praegu Harju Maakohtu 12.11.2008. a otsusega mõistetud liitkaristust ka I astme kuriteo eest ning käesolevaks ajaks on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole. Järelikult on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega KarS § 76 lg 2 p 2 alusel. 2
(3)1-08-13613 KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Eelkäsitletud kohtuotsustest ja karistusregistri õiendist (vangla toimiku
- osa, lehed 7-12) nähtub, et süüdimõistetut on alates
- a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Valdav osa tema kuritegudest on suunatud võõra vara vastu ning ta on toime pannud ka röövimise. Ta on korduvalt kandnud vanglakaristusi, kuid need pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Samuti on tal kalduvus narkootikumide tarvitamisele. Peale selle on teda vabastatud Harju Maakohtu 25.01.
- a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega ja saadetud uuesti vanglasse karistust kandma, sest ta eiras katseajal kohtu poolt pandud alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise keeldu (vangla toimiku
- osa, lehed 2-3). Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt, mistõttu tema käitumisstiili ja – hoiakuid on praktiliselt võimatu muuta. Kohus loeb usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Seega on süüdimõistetu endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib jätkata alkoholi või narkootikumide tarvitamist ning vara ebaseaduslikul hõivamisel kasutada vägivalda. Eelneva alusel puudub kohtul ka veendumus, et süüdimõistetu oleks oma käitumisest teinud vajalikud järeldused ja oleks võimeline edaspidi vabaduses elama seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega vaatamata sellele, et ta on vanglas osalenud mitmes sotsiaalprogrammis, teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning tal on vabaduses olemas elukoht ja lähedaste toetus. Seega peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st
- Lembit Käis Kohtunik 3
(3)