← Eesti

1-08-7459/6

Obsah (4)§ 331§ 65§ 76§ 140

1-08-7459 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-7459 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokur

§ 331

järgi karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Narva Linnakohtu 21.05.2004.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 29.07.

  1. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 18.06.
  2. a ja peaks eelduslikult lõppema 08.10.
  3. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 13.08.
  4. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
  5. osa, leht 207) kohaselt on kinnipeetav vanglas lõpetanud
  6. klassi, läbinud mitmed sotsiaalprogrammid ja ka tööalase nõustamise infotunnid. Enamik kuritegudest on tal toime pandud alkoholijoobes ja alkoholi hankimise ajendil. Vangistuse ajal on ta tarvitanud narkootikume. Vabanedes on tal võimalik asuda elama tuttava – A.K juurde XXX. Ka on tal olemas töökoht OÜ-s Y-Y. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
  7. osa, leht 209) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega elektroonilise valve kohaldamisega, sest endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk, teda on varem korduvalt kuritegude eest karistatud ning puudub ka XXX asuva korteri omaniku, s.o A.K ema, nõusolek süüdimõistetu antud korterisse elama asumiseks ja elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Süüdimõistetu ei oska selgelt väljendad oma seisukohta vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas elektroonilise valve kohaldamisega. Ta seletab, et tal on võimalik elada tuttava A.K juures XXX ja asuda tööle OÜ-s Y-Y Kaitsja arvab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 19.06.2008. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-7459) mõisteti A.S ile

§ 331

järgi karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Narva Linnakohtu 21.05.2004.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust alates 18.06.2008. a iseloomustuse (vangla toimiku 1. osa, leht 48). 2

(4)1-08-7459 Narva Linnakohtu 21.05.2004. a otsusega mõisteti A.S süüdi

§-de 200 lg 2 p 4, 7, 9 ja 214 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 6-aastase vangistusega.

§ 65lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 16.01.2004.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võtta ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat ja 2 kuud vangistust alates 09.05.

  1. a (vangla toimiku
  2. osa, lehed 43-46). Ida-Viru Maakohtu 16.01.
  3. a otsusega mõisteti A.S süüdi

§ 140

lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning teda karistati 1-aasta ja 2-kuulise vangistusega (vangla toimiku

  1. osa, lehed 1416). Seega kannab süüdimõistetu praegu Harju Maakohtu 19.06.
  2. a otsusega mõistetud liitkaristust (2 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust) muu hulgas ka I astme kuritegude eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole. Kuna süüdimõistetu on üldjoontes nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega ning tal on ära kantud üle poole vangistusajast, siis võib asuda seisukohale, et on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76

lg 2 p 1 alusel.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku

  1. osa, lehed 36-39) nähtub, et süüdimõistetut on alates
  2. a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest, sealjuures on need toimepandud alkoholi või narkootilise aine tarvitamisega. Valdav osa tema kuritegudest on suunatud võõra vara vastu ning paljudel juhtudel on need kuriteod seotud ka vägivalla kasutamisega. Ta on korduvalt kandnud vanglakaristusi, kuid need pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Käesoleval ajal kannab ta vangistust selle eest, et tarvitas vanglas kinnipeetavana
  3. a narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel, sealhulgas vanglas, õigusvastaselt. Ka on teda vanglas korduvalt karistatud distsiplinaarkorras (vangla toimiku
  4. osa, lehed 62, 95, 103-104, 119, 125, 132, 144, 157), kuid need karistused on käesolevaks ajaks kustunud. Viimati karistati teda distsiplinaarkorras 05.03.
  5. a (vangla toimiku
  6. osa, leht 157). Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi ja narkootilise aine tarvitamise järgselt panna toime uue kuriteo. Kuigi süüdimõistetu on vanglas osalenud erinevates programmides ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei ole kohtul tekkinud kindlat veendumust selles, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja 3

(4)1-08-7459 võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve all. Isikut, kes on korduvalt toime pannud süütegusid, sealhulgas isegi vanglas narkootilist ainet tarvitades, ning kelle viimasest distsiplinaarkaristusest on möödunud vaid poolteist aastat, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna suure tõenäosusega ei suuda ta katseaega edukalt läbida ega alluda kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Järelikult on tal vaja jätkata vangistuse kandmist. Süüdimõistetule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, advokaat Anu Pärtel (OÜ Advokaadibüroo In Jure) esitas kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 300 krooni ulatuses. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada justiitsministri 26.01.2005. a määrusega nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §-de 1 lg 2 ja 9 lg 1, 3 alusel. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb advokaadibüroole välja mõista taotletud summa. KrMS § 187 lg 2 analoogia alusel tuleb see summa välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3. Lembit Käis Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.