← Eesti

1-08-12735/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9.oktoober 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-08-12735 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Tõlk Tiina Mõtsar Süüdimõistetu A. L vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Asi Prokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu A. L (isikukood xxx; käesoleval ajal kannab karistust xxx Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg 9.oktoober 2009.a. RESOLUTSIOON Jätta A. L Viru Maakohtu 10.02.2009.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud A. L on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 10.02.2009.a. otsusega KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 järgi ja karistatud 4-aastase vangistusega. Mõistetud karistust on vähendatud 1/3 võrra, seega A. L al tuli ära kanda 2 aastat 8 kuud vangistust alates 07.05.2008.a. 10.02.2009.a. seisuga jäi A. L al kanda 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust. A. L kannab karistust xxx Vanglas. Tema karistusaja algust on arvatud alates 10.02.2009.a. ja karistusaja lõpp on 05.01.2011.a. 10.09.2009.a. on xxx Vangla Tartu Maakohtule edastanud A. L a isikliku toimiku otsustamaks A. L a vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. L palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada ja on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör leiab, et A. L tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. xxx Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. L a karistuse kandmise aja jooksul kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. A. L puudub omandatud eriala ja garanteeritud töökoht. Enne vangistust kuritarvitas ta alkoholi ja tarvitas ka narkootikume. Xxx Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta A. L vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. A. L soovib elama asuda vanaema ja ema juurde aadressile xxx. Käesoleval ajal on sinna võimalik elama asuda, ja korter on ka sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuid eluruumi üürileping on sõlmitud tähtajaga 31.12.2009.a., mistõttu ei ole võimalik määrata elektroonilise valve tähtaega. A. L on isik, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kes on uue kuriteo toime pannud katseajal. A. L on mõjutatav grupi poolt ja kuritarvitas enne vangistust alkoholi. Uue kuriteo toimepanemise riski ei saa välistada. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A. L tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Süüdimõistetu A. L on käesolevaks ajaks esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole ja on nõus elektroonilise valve kohaldamisega Seega on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kriminaalhooldusosakonna arvamusest nähtuvalt on A. L käeoleval ajal võimalik elama asuda aadressile xxx, kus on olemas tingimused elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kuid samas on tegemist tähtajalise üürilepingu alusel kasutatava eluruumiga, mistõttu kohtul ei ole täit veendumust selles, et A. L on ka mõne kuu pärast olemas kindel elukoht. 2

(3)Ka kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda kohtu arvates A. L praegu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. A. L on aastatel 2002-2009 kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on A. L olnud kuritegelikult väga aktiivne. A. L on varem vangistusest tingimisi vabastatud ( Ida-Viru Maakohtu 11.12.2003.a. otsusega), kuid ta pani katseajal toime uusi kuritegusid, mille eest teda karistati Viru Maakohtu 05.09.2006.a. otsusega. Käesoleval ajal kannab A. L karistust väga raske kuriteo toimepanemise so röövimise eest, mille käigus kasutati relvana nuga. Selline A. L varasem käitumine annab alust arvata, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk väga kõrge. Nii vangla iseloomustuses kui kriminaalhooldusosakonna arvamuses on suureks ohuteguriks peetud ka A. L kalduvust alkoholi kuritarvitada. Et ta on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, ei eitanud kohtuistungil ka A. L ise. Kohtu arvates kalduvus alkoholiga liialdada suurendab oluliselt ohtu, et A. L võib käituda õigusvastaselt ka edaspidi. A. L on korrarikkumisi toime pannud ka karistuse kandmise ajal. Selline A. L käitumine viitab asjaolule, et ta ei ole suuteline alluma korrale isegi range järelevalve tingimustes. See teeb kaheldavaks, et A. L oleks suuteline elama õiguskuulekalt käitumiskontrollile allutatuna. Kohtu hinnangul on vajalik, et A. L karistuse edasise kandmise ajal saaks oma käitumisega näidata, et on asunud paranemiseteele, osaledes mõnes programmis või koolituses ja hoidudes korrarikkumistest. Kohtunik Rita Kulberg 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.