lg 2 p 4,7 ja 8 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 04.09.-05.09.2007.a., s.o. 2 päeva ja loeti V.K.-u karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
Tartu Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra, mõistes V.K.-ule liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust.
Tartu Maakohtu otsusega mõistetud 1-07-14814 liitkaristus 11 kuud ja 28 päeva vangistust ja mõisteti V.K.-ule lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust.
§-de 69 lg 1 ja 3 alusel asendati V.K.-ule mõistetud vangistus 1 aasta 2 kuud 26 päeva üldkasuliku tööga 892 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati V.K.-ut üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus on jõustunud 30.11.2007.a. ja saadetud 05.12.2007.a. täitmiseks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Valga talitusele. Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldusametnik on kohtule 05.05.2009.a. esitanud erakorralise ettekande. Ettekande kohaselt arvestades üldkasuliku töö tundide arvu ja soorituseks antud aega ei olnud see põhikooli 9. klassis õppivale V.K.-ule jõukohane. V.K. on tegemata jätnud 892-st ÜKT-tunnist 757 ÜKTtundi. Tehtud on 135 ÜKT-tundi arvel olles Valga kriminaalhooldustalituses. Katseaeg lõpeb 29.05.2009.a. Põlva talituses arvel oldud aja jooksul ei ole V.K. sooritanud ühtegi ÜKT-tundi. 24.09.2008.a oli V.K. broneeritud tööle XXX. Kokkusaamine juhendaja Ü.T.-ga oli kokku lepitud 17.novembriks, kuid V.K. ei läinud tunde sooritama. Uus kohtumine oli kokku lepitud 21.11.2008.a, V.K. tunde sooritama ei läinud. Telefonivestluses Ü.T.-ga 3.detsembril 2008.a. selgus, et V.K. oli käinud Ü.T. juures 28.novembril ja pidi minema ÜKT-tunde sooritama 1.detsembrist, kuid Ü.T. sõnul 1.detsembril V.K. välja ei ilmunud ja ei olnud ka 3.detsembriks tööle asunud. 17.12.2008.a registreerimisel ütles V.K., et tal on kokkulepe Ü.T.-ga, et terve talvise koolivaheaja teeb ta ÜKT-tunde, kuid vaheajal tunde sooritama ei asunud. Uuesti võttis V.K.ühendust Ü.T.-ga 23.jaanuaril 2009.a., kuid tööle ei asunud. V.K.ule on koostatud kolm ÜKT rikkumise akti, kus on andnud kirjaliku seletuse ÜKTtundide mittesooritamise kohta. Esimene rikkumise akt on koostatud Valga kriminaalhooldustalituses, kus V.K. põhjendab tundide mittesooritamist sellega, et ei viitsinud ega tahtnud ÜKT-tunde teha. 21.01.2009.a seletuses kirjutab ta, et ÜKT-tunde ei saanud novembris tegema hakata tervislikel põhjustel. Detsembris ÜKT-tundide mittetegemist põhjendab V.K. sellega, et lihtsalt ei tahtnud tööd tegema minna. Koolivaheajal ÜKT-tundide mittesooritamist põhjendab V.K. külmade ilmade ja transpordi puudumisega. Oma kolmandas seletuses toob V.K. ÜKT-tundide mittesooritamise põhjuseks, et koolis on palju tunde ja on ka perekondlikud põhjused. Kriminaalhooldaja ettepanek on peatada ÜKT tähtaja kulgemine, pikendada üldkasuliku töö sooritamise tähtaega 18 kuu võrra. XXX ÜKT juhendaja andmetel on vajalikul määral tööd pakkuda ja V.K. enda initsiatiivil oleks võimalik ÜKT-tunnid sooritada. V.K. on kriminaalhooldusametnikule andnud omapoolse kirjaliku seletuse, et alates suvevaheajast hakkab ta ÜKT-tunde vastavalt temale koostatud ajakavale sooritama. Suvel saab tööl käia jalgrattaga. Viimastel registreerimistel on V.K. muutunud avatumaks ja rääkinud oma halvast tervisest. V.K. klassijuhataja M.S. iseloomustusest nähtub, et V.K. ei ole võimeline koolipäeva lõpuni tundides olema, kuna väsib kiiresti, on närviline ja ei suuda keskenduda. Kogutud materjalide põhjal on selgunud, et V.K.-u ÜKT-tundide sooritamist on takistanud põhikooli lõpuklassis õppimine, tervislikud põhjused ja bussiliikluse puudumine. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Käesolevat asja on KrMs §-st 432 lg 1 tulenevalt võimalik lahendada kirjalikus menetluses. 1-07-14814 Erakorralises ettekandes toodu ja lisatud tõendid kinnitavad, et V.K.-ul on Tartu Maakohtu 23.11.2007.a. kohtuotsusega mõistetud üldkasulikust tööst tehtud 135 tundi ja tegemata 757 tundi. Arvestades kohtuotsusega määratud tähtaega ( so 18 kuud alates otsuse jõustumisest), on tõenäoline, et määratud tähtajaks so 30.05.2009.a. jääb V.K.-ul suurem osa karistust kandmata.
§-st 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Seega on seaduses ette nähtud konkreetsed alused, mis võivad üldse olla üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamisele. Erakorralises ettekandes näidatud põhikooli lõpuklassis õppimine ja bussiliikluse puudumine ei saa
Kohtu hinnangul erakorralise ettekande põhjendavas osas kirjeldatu ja ettekandele lisatud V.K. enda seletused selle kohta, et ei viitsinud tööd teha, viitavad pigem üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisele. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks, miks sellises olukorras kriminaalhooldusametnik on viivitanud karistuse täitmisele pööramise ettepaneku tegemisega. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetul kandmata suurem osa mõistetud karistusest. Asjaolu, et üldkasuliku töö tegemist võisid takistada ka tervislikud põhjused, on kohtu hinnangul kriminaalhooldusametnikule teatavaks saanud alles 2009.a. kevadel. Psühhiaater K.R. tõendist nähtuvalt on V.K. pöördunud psühhiaatri poole esmakordselt 29.04.2009.a. ja siis on diagnoositud stressist tingitud ärev-depressiivset häiret. Perearst I.O. 27.04.2009.a. tõendist nähtuvalt on V.K. viibinud arsti vastuvõtul 27.04.2009.a. Samas on märgitud, et juba käesoleva aasta jaanuaris on diagnoositud V.K. depressiooni ja üldärevushäiret. XXX 24.03.2009.a. iseloomustuses on muuhulgas märgitud, et V.K.-ul on nõrk tervis, ta kurdab närvipinge üle, väsib kiiresti. Perearsti ja psühhiaatri tõendites toodu võimaldab asuda seisukohale, et üldkasuliku töö tegemine võis V.K.-ul olla osaliselt takistatud ka tervislikel põhjustel ja seda alates käesoleva aasta jaanuarist. Seetõttu peab kohus võimalikuks peatada
lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja tagasiulatuvalt alates 01.01.2009.a. Tähtaega saab peatada üksnes selleks ajaks, mille jooksul
§-s 69 lg 3 loetletud põhjustel üldkasuliku töö tegemine on takistatud. Erakorralises ettekandes on esitatud taotlus pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega 18 kuu võrra. Sellest järeldub, et kriminaalhooldusametniku arvates on peaaegu kogu senise karistuse kandmise aja jooksul ( kohtuotsusega kohaselt oligi tähtajaks määratud 18 kuud) üldkasuliku töö tegemine mõnel seaduses ettenähtud alusel olnud takistatud. Sellise arvamusega ei saa kindlasti nõustuda. Tervislike põhjuste olemasolu kohta on tõendid üksnes ajavahemiku kohta alates 2009.a. jaanuarist. Nagu kohus juba eespool märkis, ei saa mõjuvateks põhjusteks lugeda bussiliikluse puudumist või koolis käimist. Olemasolevad tõendid ei võimalda täpselt hinnata seda, millal V.K.-u tervislikust seisundist tulenev takistus üldkasuliku töö tegemiseks võiks mööduda. Kohtu arvates on mõistlik eeldada, et peale põhikooli lõpetamist peaksid V.K.-u stressist tulenevad vaevused tunduvalt vähenema. Seetõttu peatab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtaja kuni 30.06.2009.a. Arvestades asjaolusid, et V.K.-u üldkasuliku töö tegemise tähtaja kohus loeb peatunuks ajavahemikul 01.01.-30.06.2009.a. ja 01.01.2009.a. seisuga oli tähtaja lõpuni jäänud 5 kuud, pikeneb ka üldkasuliku töö tegemise tähtaeg selle 5 kuu 1-07-14814 võrra. Pikeneda saab tähtaeg üksnes selle aja võrra, mille jooksul üldkasuliku töö tegemine on peatunud. Kohtunik Rita Kulberg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.