1-07-9929 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-07-9929 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör

§-de 424 ja 121 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 1-aastase vangistusega.

§ 65lg 1 alusel loeti tema liitkaristuseks Pärnu Maakohtu 19.10.2007.

a otsusega mõistetud karistus – 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Pärnu Maakohtu 22.11.

1. a määrusega loeti Pärnu Maakohtu 07.11.
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaks seisuga 22.11.
3. a 4 aastat 5 kuud ja 22 päeva ning karistuse kandmise lõpptähtpäevaks 14.05.
4. a. Tartu Vangla esitas 15.09.
5. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1-07-9929 Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 22.11.
6. a ja peaks eelduslikult lõppema 13.05.
7. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 13.09.
8. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
9. osa, leht 31) kohaselt on kinnipeetav vanglas töötanud majandustöödel alates 23.04.
10. a. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis viitab tema riskivale ja hoolimatule elustiilile. Seisuga 07.08.
11. a on kinnipeetava vastu varalisis nõudeid üle 142 000 krooni. Vangistuse kandmise ajal ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel on tal võimalus elama asuda abikaasa juurde xxx. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
12. osa, lehed 33-34) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega elektroonilise valve kohaldamisega, kuna endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht. Enne vangistusest vabanemist peaks süüdimõistetu läbima ART programmi. Vanglast vabanedes on tal võimalik asuda elama abikaasa juurde üürikorterisse xxx, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on võimalik hakata elama abikaasa juures xxx. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 07.11.2007. a otsusega (vangla toimiku 1. osa, leht 17) tunnistati Ü. N (endine M.) süüdi

§-de 424 ja 121 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 1-aastase vangistusega.

§ 65lg 1 alusel loeti tema liitkaristuseks Pärnu Maakohtu 19.10.2007.

a otsusega mõistetud karistus – 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Pärnu Maakohtu 22.11.

1. a määrusega (vangla toimiku
2. osa, leht 18) loeti Pärnu Maakohtu 07.11.
3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaks seisuga 22.11.
4. a 4 aastat 5 kuud ja 22 päeva ning karistuse kandmise lõpptähtpäevaks 14.05.
5. a. Pärnu Maakohtu 19.10.
6. a otsusega (vangla toimiku
7. osa, lehed 11-16) mõisteti Ü. N süüdi

§-de 184 lg 1; 121; 185 lg 1; 201 lg 2 p 4; 209 lg 2 p 1, 3; 215 lg 2 p 1; 422 lg 1 ja 424 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 5-aasta ja 4-kuulise vangistusega. 2

§ 76

lg 2 p 1 alusel.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku

1. osa, lehed 5-9) nähtub, et süüdimõistetut on alates
2. a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Valdav osa tema kuritegudest on suunatud võõra vara vastu ning paljudel juhtudel on kuriteod seotud ka vägivalla kasutamisega. Samuti on ta korduvalt pannud süütegusid toime alkoholijoobes. Ta on korduvalt kandnud vanglakaristusi, kuid need pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Ka on sooritatud kuriteod oma iseloomult muutunud järjest raskemaks ja ohtlikumaks. Käesoleval ajal kannab ta vangistust seitsmendat korda ning selle eest, et sooritas rahvatervise-, isiku- ja varavastased ning liiklussüüteod. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt. Peale selle nähtub toimepandud kuritegudest, et süüdimõistetul on kalduvus varavastaste, rahva tervise vastu ja vägivallaga seotud kuritegude toimepanemisele. Vangla ja kriminaalhooldusosakonna arvates eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu sõltuvusainete tarvitamise järgselt panna toime uue kuriteo. Kuigi süüdimõistetu ei ole vangistuse kandmise ajal distsipliini rikkunud ja olnud tööga hõivatud ning tal on olemas kindel elukoht ja soov oma eluviisi muutmiseks, ei ole kohtul vaatamata sellele tekkinud praegu kindlat veendumust, et ta ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve all. Süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik, kuna suure tõenäosusega võib ta jätkata õigusvastast käitumist ega suuda katseaega edukalt läbida ja alluda kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Peale selle on tal läbimata individuaalses täitmiskavas (vangla toimiku
3. osa, leht 28) märgitud sotsiaalprogramm ART. Antud sotsiaalprogrammi läbimine on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise puhul üheks vajalikuks eeltingimuseks ka kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt. Järelikult on tal vaja jätkata vangistuse kandmist. 3