1-08-4130 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-4130 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Ti

§ 331

järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 08.03.2007.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 20 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 30.07.

1. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1-08-4130 Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 15.04.
2. a ja peaks eelduslikult lõppema 03.08.
3. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 27.10.
4. a. x Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
5. osa, leht 43) kohaselt täidab kinnipeetav individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärke kutseõppes osalemisega ja on motiveeritud muutma varasemaid väärtushinnanguid. Ta põeb kroonilist haigust. Vangistuse kandmise ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel on tal võimalus elama asuda vanemate juurde x. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
6. osa, lehed 46-48) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega, sest on suur risk uueks kuriteoks seoses pikaajalise narkootikumide sõltuvusega, ta ei ole võimeline alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning enne vanglast vabanemist on vaja tal läbida vajalikud sotsiaalprogrammid. Vanglast vabanedes on tal olemas kindel elukoht vanemate juures x, kuid tal puudub garanteeritud töökoht. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik hakata elama vanemate juures x ning saada ka töökoht. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Harju Maakohtu 15.04.2008. a otsusega (vangla toimiku 1. osa, lehed 21-24) mõisteti D A süüdi

§ 331

järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 08.03.2007.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 20 päeva vangistust. Nimetatud karistuse kandmise algust arvestatakse Harju Maakohtu 02.05.

1. a määruse kohaselt alates 15.04.
2. a (vangla toimiku
3. osa, lehed 31-32). Harju Maakohtu 08.03.
4. a otsusega mõisteti D A süüdi

§-de 199 lg 2 p 4, 7; 184 lg 2 p 2 ja 331 järgi.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 14.10.2005.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud vangistust alates 05.09.

1. a (vangla toimiku
2. osa, lehed 10-13). Tallinna Linnakohtu 14.10.
3. a otsusega mõisteti D A süüdi

§ 184

lg 1 järgi ning teda karistati 1-aasta ja 2-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 21.01.2004.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust alates 14.04.2005. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 26-27). 2

§ 76

lg 2 p 2 alusel.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku

1. osa, lehed 5-6) nähtub, et süüdimõistetut on alates
2. a karistatud kuritegude toimepanemise eest 4-l korral, sealjuures on teda karistatud varavastaste ning narkootikumide ebaseadusliku käitlemise ja tarvitamise eest. Käesoleval ajal kannab ta vangistust selle eest, et tarvitas vanglas kinnipeetavana
3. a detsembris ja
4. a veebruaris narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud suhteliselt pika ajavahemiku vältel, sealhulgas vanglas, õigusvastaselt. Samuti on teda vanglas karistatud distsiplinaarkorras (vangla toimiku
5. osa, lehed 28, 34), sealjuures viimati selle aasta suvel. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi või narkootilise aine tarvitamise järgselt panna toime uue kuriteo. Kuigi süüdimõistetu on vanglas hakanud osalema erinevates programmides ja tunnistab sõltuvusprobleemi narkootilisest ainest ning tal olemas elukoht, töökoha saamise võimalus ja lähedaste toetus, ei ole kohtul tekkinud kindlat veendumust selles, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Isikut, kes on korduvalt toime pannud süütegusid, sealhulgas isegi vanglas narkootilist ainet tarvitades ja sisekorra reegleid rikkudes, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui tal on kehtivad distsiplinaarkarised, kuna suure tõenäosusega ei suuda ta katseaega edukalt läbida ega alluda kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Tähelepanu väärib siinjuures asjaolu, et teda on juba ükskord (Harju Maakohtu 17.04.
6. a määrusega) vabastatud vangistusest tingimisi kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamisega, kuid ta pani katseajal toime uued narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja tarvitamisega seotud kuriteod. Järelikult on tal praegu vaja jätkata vangistuse kandmist. 3