lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav Kaitsja K.P, elukoht XXX, isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, töötu, kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimati : - 25.04.2006.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt
lg 2 p 7 järgi 3 (kolme) kuulise vangistusega tingimisi 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga; - 18.04.2007.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt
järgi liitkaristusena 5 (viie) kuulise vangistusega, mis asendati 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku tööga; - 14.02.2008.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt
lg 2 p 4 ja 5 järgi 3 (kolme) kuulise vangistusega tingimisi 24 (kahekümne nelja) kuulise katseajaga advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 4, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada K.P
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 (kolme) kuulise vangistuse võrra ja mõista K.P liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.
§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada vangistus 910 (üheksasaja kümne) tunni üldkasuliku tööga töö teostamise tähtajaga 2 (kaks) aastat. Määrata K.P üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldus-osakonna Võru Talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 4 alusel kohustada K.P`it üldkasuliku töö tegemisel järgima
elama oma alalises elukohas aadressil XXX;
Kannatanu OÜ XXXi on esitanud K.P vastu tsiviilhagi summas 14 200.- krooni. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust K.Pile Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt 14.02.2008.a. mõistetud 3 (kolme) kuulise vangistuse võrra ja mõista K.Pile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.
§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada K.Pile mõistetud 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuuline vangistus
lg 1 alusel 910 (üheksasaja kümne) tunnise üldkasuliku tööga, mille K.P on kohustatud ära tegema 2 (kahe) aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai K.P kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et K.P tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. OÜ XXXi tsiviilhagi 14200 krooni hüvitamiseks kuulub VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja § 1045 p 5 , mille kohaselt kahju tekitamine on õigusevastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, rahuldamisele. K.P tsiviilhagi vastu ei vaidle. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuulub K.Plt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kuluna süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 6525 krooni, sest K.P pani toime teise astme kuriteo ning määratud kaitsjale makstava tasu, mis nähtuvalt prokuröri määrusest ( tl 34 ) on 840 krooni ja määratud kaitsja A.Hint`i taotlusest on 600 krooni so kokku 1440 krooni. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et K.P on töötu ja tema kuusissetulek on vaid 1300 krooni, jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda ja mõistab K.Plt riigi kasuks välja 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.