1-08-12101 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-12101 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prok
§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8; 202 lg 1 ja 266 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati karistatust Tartu Maakohtu 04.10.
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust, millest loeti alates 02.07.
- a ärakandmisele kuuluvaks 2 aastat 4 kuud 21 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 18.11.
- a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 02.07.
- a ja peaks eelduslikult lõppema 23.11.
- a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 12.09.
- a. 1-08-12101 Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
- osa, leht 48) kohaselt puuduvad kinnipeetaval distsiplinaarkaristused. Ta on suure osa oma elust veetnud vanglas ning kriminaalse mõtteviisiga inimestest ümbritsetuna on tal arusaamine ühiskonna väärtustest puudulik. Tema emotsionaalne seisund on rahuldav, kuid enesehinnang keskmisest madalam. Agressiivset käitumist esineb tal harva. Tegutsedes ta tagajärgi ei arvesta. Ta on soovib tööle asuda ning loobuda alkoholist ja narkootikumidest. Olemas on uue kuriteo toimepanemise risk. Vanglast vabanemisel soovib kinnipeetav hakata elama XXX. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
- osa, lehed 50) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega, kuna eelmisest vangistusest vabastati ta tingimisi enne tähtaega, kuid katseajal sooritas 6 väärtegu, millest kaks olid seotud narkootikumide tarvitamisega ja uued kuriteod. Samuti rikkus ta katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu poolt pandud kohustusi. Tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ega ühiskonna üldise õiglustundega. Vanglast vabanemisel tal kindlat töökohta ei ole ning ta soovib elama asuda endise elukaaslase – I.S – XXX, mille 1-toalises korteris elab ka viimase poeg. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik asuda elama endise elukaaslase – I.S – juurde XXX Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tartu Maakohtu 13.03.
- a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-12101) mõisteti A.
§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8; 202 lg 1 ja 266 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati karistatust Tartu Maakohtu 04.10.
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust, millest loeti alates 02.07.
- a ärakandmisele kuuluvaks 2 aastat 4 kuud 21 päeva vangistust (vangla toimiku
- osa, lehed 38-45). Tartu Maakohtu 04.10.
- a otsusega (kriminaalasi nr 1-06-12561) mõisteti A.
§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 201 lg 2 p 1, 4 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1-aasta vangistust (vangla toimiku
- osa, lehed 25-35). Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 13.03.
- a otsusega mõistetud liitkaristust II astme kuritegude eest ning käesolevaks ajaks on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole. Järelikult on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 alusel. 2
(3)1-08-12101 KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 1 p 2 alusel. Eelkäsitletud kohtuotsustest ja karistusregistri õiendist (vangla toimiku
- osa, lehed 12-15) nähtub, et süüdimõistetut on alates
- a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Valdav osa tema kuritegudest on suunatud võõra vara vastu ning teda on karistatud ka röövimise eest. Ta on korduvalt kandnud vanglakaristusi, kuid need pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Samuti on tal kalduvus narkootikumide tarvitamisele. Peale selle on teda vabastatud Tartu Maakohtu 04.10.
- a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid pani katseajal toime uued kuri- ja väärteod. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt ning oma väljakujunenud ühiskonnaohtlikku käitumisstiili ja – hoiakuid ei ole ta muutnud ka katseajal, mis oli talle määratud seoses vangistusest ennetähtaegse vabastamisega. Kohus loeb usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu väidetel soodustas uute kuritegude toimepanemist ka alkoholi tarvitamine, sõltuvus kaaslastest ja sissetuleku puudumine. Käesoleval juhul on tuvastatud, et süüdimõistetul puudub vanglast vabanemisel töökoht ja kindel sissetulek. Seega on süüdimõistetu endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib jätkata alkoholi või narkootikumide tarvitamist ning toime panna uusi kuritegusid. Eelneva alusel puudub kohtul ka veendumus, et süüdimõistetu oleks oma varasemast käitumisest teinud vajalikud järeldused ja oleks võimeline edaspidi vabaduses elama seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega ning vaatamata sellele, et teda ei ole viimase vangistusaja jooksul vanglas distsiplinaarkorras karistatud ning tal on vabaduses olemas elukoht. Seega peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st
- Lembit Käis Kohtunik 3
(3)