← Eesti

1-10-1960/5

1-09- 1960 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2010 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Kriminaalasja number 1-10-1960

(09260105517)Kohtunik Epp Tombak Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Kriminaalasi J.K süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav J.K–isikukood XXX ,Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega , ei tööta, elukoht XXX ; kriminaalkorras karistatud 30.03.2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS §-de 199 lg 2 p 7,8,9 ning 266 lg 2 p 1 ja 3 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga18 kuud Kaitsja Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON J.K süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus üks
(1)aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada J.Kle mõistetud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 30.03.2009.a.otsuse alusel mõistetud ärakandmata karistuse – vangistuse 1 aasta 2 kuud 27 päeva võrra ning mõista J.Kle lõplikuks karistuseks vangistus kaks
(2)aastat kaks
(2)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva. Kohustada J.Kt ilmuma kohtuotsuse jõustumisel vangistuse kandmisele kohtu poolt saadetud teatises märgitud ajal ja kohta. Vabatahtliku mitteilmumise korral teostada kohtuotsuse täitmise tagamiseks elukohajärgsel politseiprefektuuril J.K sundtoomine karistuse kandmisele. Karistuse kandmise aega arvestada J.K asumisest karistuse kandmisele. Välja mõista J.Klt kuritegudega tekitatud varaliste kahjude katteks: - kaks tuhat kuussada üks
(2601)krooni XXX (XXX ) kasuks ; - neli tuhat kuussada
(4600)krooni XXX (XXX) kasuks. Sisse nõuda J.Klt riigituludesse kohtukulud– 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha katteks; 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni vandeadvokaat Peeter Järve osavõtu eest kriminaalasjas riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva summa katteks. Määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul pärast J.K vabanemist vangistuse kandmiselt Rahandusministeeriumi kontole SEB Pangas, nr.10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-10-1960 sundraha /advokaaditasu ((ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Kui kriminaalmenetluse kulusid ei ole kohtuotsuses märgitud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus sissenõuete teostamiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule (Põlva kohtumajja) kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus ja kokkuleppe sisu J.Kt süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 30.03.2009 a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ning § 266 lg 2 p 1,3 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud 27 päeva tingimisi 18 kuulise katseajaga, XXX oma elukohas, avalikkuse poole pöördumisega, internetilehel www.osta.ee kasutajanime “pieceofheavan” all avaldas 15.11.2009.a. internetioksjonil lauaarvuti HP Compag 6000 müügikuulutuse. Oksjoni enampakkumise võitja XXXga telefoni teel suheldes lõi J.K väärkujutluse, et müüb talle lauaarvuti, mida reaalselt olemas ei olnud, hinnaga 3700 krooni ja raha kättesaamiseks nõudis ettemaksu e-konto arvele, mitte deposiithoiusele. XXX keeldus raha kandma e-arvele ja tehing jäi lõpetamata. 15.11.2009 J.K XXX ,oma elukohas, avalikkuse poole pöördumisega, internetilehel www.osta.ee kasutajanime “pieceofheavan” all avaldas internetioksjonil videokaamera HDR-SR8E müügikuulutuse. Oksjoni enampakkumise võitja XXXga e-kirja teel osta.ee keskkonnas suheldes lõi J.K väärkujutluse, et müüb talle videokaamera, mida aga reaalselt olemas ei olnud, hinnaga 4000 krooni ja raha kättesaamiseks nõudis ettemaksu e-konto arvele, mitte deposiithoiusele. XXX keeldus raha kandma e-arvele ja tehing jäi lõpetamata. 15.11.2009.a. J.K Põlva maakonnas XXX, oma elukohas, avalikkuse poole pöördumisega, internetilehel www.osta.ee kasutajanime „pieceofheavan“ all avaldas teleri LG müügikuulutuse. Oksjoni enampakkumise võitja XXXga 16.11.2009 a. e-kirja teel osta.ee keskkonnas suheldes lõi J.K väärkujutluse, et müüb talle teleri, mida aga reaalselt olemas ei olnud, hinnaga 4830 krooni ja raha kättesaamiseks nõudis ettemaksu e-konto arvele või pangakonto arvele, mitte deposiithoiusele. XXX keeldus raha kandma e-arvele või pangaarvele ja tehing jäi lõpetamata. 15.
  1. - 16.11.2009.a. J.K XXX, oma elukohas, avalikkuse poole pöördumisega, internetilehel www.osta.ee kasutajanime „pieceofheavan“ all avaldas internetioksjonil mobiiltelefoni Nokia 5800 Xpress Music müügikuulutuse. Oksjoni enampakkumise võitja XXXga e-kirjade teel suheldes lõi J.K väärkujutluse, et müüb talle mobiiltelefoni, mida aga reaalselt olemas ei olnud. XXX kandis 16.11.2009 a. oma SEB panga arvelt Consolidated Auctions OÜ kaudu kasutajanime pieceofheavan e-konto arvele nr.1000001350011 2601 krooni. J.K kandis 16.11.2009 a. oma e- kontolt osta.ee –s raha summas 2598 krooni oma pangaarvele nr.221047361714 Swedbank’as. Kelmusega tekitas J.K XXXle varalist kahju summas 2601 krooni. 15.
  2. - 16.11.2009.a J.K XXX, oma elukohas, avalikkuse poole pöördumisega, internetilehel www.osta.ee kasutajanime „pieceofheavan“ all avaldas internetioksjonil mobiiltelefoni Nokia N97 müügikuulutuse. Oksjoni enampakkumise võitja XXXga suheldes lõi J.K väärkujutluse, et müüb talle mobiiltelefoni, mida aga reaalselt olemas ei olnud. XXX kandis 16.11.2009 a. oma SEB panga arvelt Consolidated Auctions OÜ kaudu kasutajanime pieceofheavan e-konto arvele nr.1000001350011 4600 krooni. J.K kandis 17.11.2009 a. oma e- kontolt Osta.ee –s raha summas 4597 krooni oma pangaarvele nr.221047361714 Swedbank’as. Kelmusega tekitas J.K XXXle varalist kahju summas 4600 krooni. Toimepandu on kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi, s.o. varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel avalikkuse poole pöördudes ja isikuna, kes on varem toime pannud vargused. Süüdistatava J.K, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus J.K karistamist KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. Kuna kuritegu on toime pandud süüdistatavale kohtu poolt määratud katseajal, tuleb kokkuleppe kohaselt mõista süüdistatavale liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades temale mõistetud karistust varasema Tartu Maakohtu 30.03.2009.a. otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuste osa –vangistuse 1 aasta 2 kuud 27 päeva võrra. Seega tuleb J.K lõplikuks liitkaristuseks lugeda vangistus 2 aastat 2 kuud 27 päeva. Kohtu järeldused Süüdistatav J.K kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. J.K tuleb süüdi mõista KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. J.K kuritegude tõttu varalist kahju kandnud isikute XXXja XXX tsiviilhagid, vastavalt 2601 ja 4600 krooni, on põhjendatud ja kuuluvad J.Klt väljamõistmisele. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o. 6525 krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu summas 960 krooni. Kuna süüdimõistetul vangistuse tingimustes puuduvad reaalsed võimalused menetluskulude hüvitamiseks, määrab kohus J.K poolt menetluskulude hüvitamise tähtajaks üks kuu pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. Epp Tombak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.