Obsah (5)

§ 199§ 64§ 68§ 201§ 25

1-06-8698 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2007 Jõhvi Kohtukoosseis eesistuja Eeva Levina, liikmed Mihhail Komtšatnikov, Maarika Kuusk Kohtu

§ 199lg 2 p 4,7,8; § 201 lg 2 p 1 ; § 25 lg 1,2 - § 266 lg 2 p 3 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 18.12.2006.a. kohtuotsus Apellatsiooni esitaja N K apellatsioon Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav N K - isikukood xxx, kodakondsuseta, emakeel – vene keel, haridus 9 klassi, ei tööta, elukoht: xxx, kohtulikult karistatud 7 korral, vahi all alates 08.08.2006.a. teises kriminaalasjas Kaitsja Artur Umuršadjants Resolutsioon Tühistada kohtuotsus N Ki süüdimõistmises

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi, liitkaristuse mõistmise osas , tsiviilhagide väljamõistmises S V ja L B kasuks ning karistusaja alguse kuupäeva osas. Mõista N K süüdistuses

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi õigeks.

Tühistada N Kilt tsiviilhagide kannatanu S Vi kasuks väljamõistmises summas 12 050 krooni ning L B kasuks väljamõistmises summas 1312.50 krooni.

§ 64

lg 1 kohaselt mõista liitkaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata N Ki karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.07.2005 kuni 05.01.2006, seega lugeda antud kriminaalasjas mõistetud karistus kantuks. N K lugeda kinnipeetavaks Viru Maakohtu 08.08.2006 vahistamismääruse järgi. 1-06-8698 Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1. N K tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistati süüdi

§ 201lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust.

Tunnistati süüdi

§ 25

lg 1,2 - § 266 lg 2 p 3 järgi 1 ning karistuseks mõisteti (üks) kuu vangistust.

§ 64

lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati N Ki karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.07.200505.01.2006 s.o 5 kuud 28 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 loeti (kümme) kuud 2 (kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaja alguseks loeti 18.12.2006.a. 2. N K tunnistati süüdi:

§199

lg 2 p 4,7,8 järgi: Selles, et koos V A, ajaperioodil 27.03.2005 kella 21.00 kuni 28.03.2005.a. kella 10.00, aknaraami lõhkumise teel, varastasid xxx asuvast korterist S V kuuluvat vara, tekitades materiaalse kahju kogusummas 33 200 krooni. Peale selle, N K koos V A, 04.04.2005.a. kella 23.40 kuni 23.50, ukselukkude lõhkumise teel, püüdsid varastada xxx asuvast korterist L B kuuluvat vara, tekitades materiaalse kahju kogusummas 4237 krooni. Vargust toime panna ei jõudnud, kuna korteri perenaine tuli koju.

§ 201lg 2 p 1 järgi: Selles, et ta koos tuvastamata noormehega, 30.06.2005.a.

kell 23.30, Kohtla-Järvel, Järveküla tee 58 ja 56 asuvate majade vahel, omastas V B jalgratta „Raptor-100“, maksumusega 2000 krooni .

§ 25lg 1,2 - § 266 lg 2 p 3 järgi: Selles, et N K, 13.05.2005.a.

kell 10.20, koos tuvastamata isikuga, püüdis köögiakna avamise teel tungida A M korterisse aadressil xxx, kuid temast sõltumata põhjustel jäi kuritegu lõpule viimata. 2 1-06-8698 Menetlus Viru Ringkonnakohtus

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N K.
2. N.K oma apellatsioonis ei tunnista ennast süüdi üheski neljas kuriteos. Antud kriminaalasjas on süüdi mõistetud veel V A, kes andis tema osaluse kohta kohtueelsel uurimisel valeütlusi ning kohtus selgitas, miks andis tema kohta valeütlusi. Eeluurimise ajal N. K keegi üle ei kuulanud. Kohtus aga avaldati toimiku leheküljed tema ülekuulamisega, mis olid seotud B episoodiga. Seda vargust tema aga sooritanud ei ole. B kohtus selgitas, et lugu sellest kuidas talt võeti ära jalgratas, on väljamõeldis. K jääb arusamatuks, kuidas selliste tõendite alusel sai teda selles kuriteos süüdi mõista. Samuti soovib K kutsuda kohtusse ja üle kuulata tunnistaja I T, kes väitis, et K müüs talle 1000 krooni eest Sony muusikakeskuse, mis oli varastatud V korterist. Seega ei saa K aru, miks kohus mõistis ta süüdi vargustes, mis pani toime A. Samuti ei sooritanud ta vargust korterist xxx. Selles episoodis mõisteti ta süüdi samuti A ütluste alusel ning milles ta palub end nüüd õigeks mõista. Ka viimases episoodis, kus ta püüdis sooritada vargust xxx ei tunnista K end süüdi. Kui maja juurde sõitis politseiauto, läks tema just sealt mööda. Tänaval peale tema rohkem kedagi ei olnud. Majast tuli välja kannatanu. Politseipatrull palus temal istuda autosse asjade väljaselgitamiseks. Nii sattus K politseisse. Arusaamatuks jääb asjaolu, miks siis kohe ei tehtud äratundmist. Hiljem tehti äratundmine fotode järgi. Järeldudes eeltoodust palub N. K end kõigis episoodides, mis on temaga pisutki seotud – õigeks mõista. Kohtuistungil jäi apellant oma kaebuse juurde. Kaitsja A.Umuršadjants toetas oma kaitsealuse kaebust ning leidis samuti, et N.K osaluse kohta talle süükspandavates kuritegudes puuduvad objektiivsed tõendid ning N.K tuleb õigeks mõista. Ringkonnaprokurör L.Prokopenko palus otsuse kui seadusliku jätta muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. N. K süüd tõendavad varguste osas kaassüüdistatava V.A kohtueelsel uurimisel antud ütlused, samuti kannatanu L. B ütlused, kes nägi kaht noormeest oma korteri aknast alla hüppamas. Samuti on jalgratta omastamine tõendatud kannatanu ütlustega. Antud kriminaalasjas on süüdi mõistetud veel VA, O S ja A K, kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud kohtuistungi protokolliga ning sellele lisatud avaldustega, leidis, et N. Ki kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus ei leia antud kriminaalasjas ühtki tõendit, mis objektiivselt kinnitaksid N.Ki osavõttu vargustest 27.03.2005 xxx asuvast S.V korterist ja 04.04.2005 xxx asuvast L.B korterist. S.Vi korterivarguses osalemises on kohus märkinud N.Ki süü tõenditena kaassüüdistava V.A kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ning tunnistaja I.T kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, kes kinnitas, et ostis N.Ki käest 2005 aasta veebruaris või märtsis muusikakeskuse, mis hiljem osutus S.Vi korterist varastatuks. 3 1-06-8698 Antud tõendite kohta märgib ringkonnakohus, et maakohtu istungil S.V loobus oma kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ning kinnitas, et ta rõõnas N. K ning tegelikult pani ta toime varguse üksinda. Seega ei ole S.Vi muutlikud ütlused usaldusväärsed ning neid ei saa kasutada tõendina N.Ki vastu. Tunnistaja I.T kohtuistungil ei viibinud, kohus ega prokurör ei võtnud midagi ette tunnistaja asukoha väljaselgitamiseks, seega ei olnud kohtul alust avaldada ning tõendina kasutada tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. I.T ütlused ei tõenda N.Ki poolt S.Vi vara vargust. Kui tunnistaja oleks kohtus viibinud ning kinnitanud oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, siis oleks neist võinud järeldada vaid varastatud muusikakeskuse müügi fakti N.Ki poolt, mitte aga vargust ennast. Seega ei saa I.T ütlusi käsitada N.Ki süüd varguse toimepanemise tõendina ning N.K tuleb selles varguses õigeks mõista ning tühistada ka temalt tsiviilkahju sissenõudmine S.Vi kasuks. Mingeid tõendeid ei ole kogutud ka N.Ki osaluse kohta xxx L.B korterist vara varguses. Ka siin on maakohus toonud N.Ki süü tõendina kaassüüdistatava V.A kohtueelsel uurimisel antud ütlused, millest ta kohtuistungil loobus, seega ei ole tema ütlused tõendina kasutatavad. Tunnistaja L.B nägi vaid kaht meest aknast alla hüppavat. Nägusid ta ei näinud, kedagi ära tunne. Seega tema ütlused ei kinnita kuidagi, et üks meestest oli N.K. Rohkem objektiivseid tõendeid asjas kogutud ei ole. Maakohus on mõlema varguse puhul kirjutanud, et kohtu siseveendumuse kohaselt osales N.K mõlemas varguses. Milliste aktsepteeritavate tõendite alusel aga kohtul selline siseveendumus kujunes, ei ole lahti kirjutatud. Otsus tuleb jätta muutmata N.Ki süüditunnistamises V.B jalgratta omastamises. Kuigi kannatanu V.B on osaliselt oma ütlusi muutnud tarvitatud vägivalla osas, on tema kohtueelsel uurimisel ning kohtus antud ütlused kindlad ühes faktis, et ratta võttis ära N.K ning ratast ei ole talle tagastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud väidetega N.K süü tõendatuses V.B ratta omastamises ning ei hakka neid kordama. Otsus tuleb jätta muutmata ka N.Ki süüditunnistamises 13.05.2005 xxx A.M korterisse sissetungimise katses. Ka siin nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendustega, sealhulgas kohtuistungil viibinud tunnistaja H. F ütlustega, äratundmiseks esitamise protokolliga ning kannatanu ütlustega.

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi õigeksmõistmisega väheneb oluliselt N.Ki karistus, mis tuleb lugeda kantuks kohtueelsel uurimisel vahi all oldud ajaga alates 07.07.2005 kuni 05.01.

1. Seega antud kriminaalasjas tuleb N.K vahi alt vabastada. N.K võeti vahi alla teises kriminaalasjas Viru Maakohtu määrusega 08.08.2006, seega tuleb ta lugeda kinnipeetavaks selle vahistamise aluseks oleva asja järgi. Kohus juhindub KrMS §-dest 337 lg 1 p 4 ; 338 p 1 ; 340 lg 2lg 2 p 2 ; 1; 344;
2. 342 lg 2, 3 ; 343 lg E.Levina M.Komtšatnikov M.Kuusk 4