1-06-9466\5

(5)1-06-9466 -ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -saama eelnevalt kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja töökoha vahetamiseks; Tuginedes KarS § 74 lg 2, paneb kohus A Pile kohustuseks: -heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 07.12.

1. a.; -otsima endale töökoha hiljemalt 01.02.
2. a.; -mitte tarvitama narkootikume. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise kolmeks aastaks. Välja mõista A Pilt riigituludesse sundraha 4500 krooni, ekspertiisitasu 7285 krooni, riigi poolt T A K H ja S M M väljamakstava päevaraha ja reisikulude katteks 23352,38 krooni, s.o. kogusummas 35137,38 krooni. Menetluskulude nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui need on tasutud alljärgneva perioodi vältel järgmiselt: 08.01.2007 2928,10.- 08.07.2007 2928,10.- 08.02.2007 2928,10.- 08.08.2007 2928,10.- 08.03.2007 2928,10.- 08.09.2007 2928,10.- 08.04.2007 2928,10.- 08.10.2007 2928,10.- 08.05.2007 2928,10.- 08.11.2007 2928,10.- 08.06.2007 2928,10.- 08.12.2007 2928,10.- Saajaks Rahandusministeerium, a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049696, selgitusse märkida: A P, 1-06-9466, menetluskulud. Välja mõista temalt S M M kasuks matustega seotud kulud summas 16426,38 krooni. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik A Pit süüdistatakse selles, et tema, juhtides 02.09.
3. a. kella 18.30 paiku Pärnumaal Halinga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 101 kilomeetril Pärnu Jaagupi teeristis sõiduautot Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx, lähenedes ristmikule kõrvalteelt, rikkudes ettevaatamatusest Liikluseeskirja § 91 nõudeid, mille kohaselt juht peab enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja Liikluseeskirja § 159 nõudeid, mille kohaselt reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, ei andnud vasakpöörde sooritamisel teed peateel, Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, liikunud mootorrattale Suzuki registreerimisnumbriga 2

(5)1-06-9466 xxx, mida juhtis N U H, vaid sõitis peateele mootorrattale ette. N U H suri toimunud kokkupõrke tagajärjel saadud vigastustesse samal õhtul haiglas. Sellega A P, mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdistatav end kuriteos otsesõnu süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et sel päeval, külastanud koos sõbratariga Pärnu-Jaagupit, alustas ta sõiduautoga sõitmist Tallinna poole. Jõudnud asulast väljasõiduteel Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ristmikule, peatus ta enne peateele väljasõitu, et lasta läbi peateel liikunud sõidukid. Vasakult umbes 40-50 m kauguselt lähenes mootorratas, ka paremalt oli tee vaba, siis tundus olevat olukord ohutu, mistõttu alustas ta väljasõitu peateele. Saanud mõned meetrid liikuda, kui ootamatult sõitis auto vasakule küljele sisse mootorratas. Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorratas eemale, ise aga sõitis ta üle tee telgjoone paremale maanteeservale. Väljunud autost, nägi ta, et nii mootorratas kui ka mootorrattur lebavad sõiduteel. Süüdistava arvamuse kohaselt võis ta hinnata mootorratta kiirust valesti, s.t see võis liikuda lubatust suurema kiirusega. Samas möönis süüdistatav, et tulevikus sellistes olukordades ei piisa tavapärasest tähelepanelikkusest, vaid temal tulnuks olla 200% tähelepanelik. Ta kinnitas, et on selle tõttu valmis kannatanutele heastama varalise kahju, milline on jäänud kindlustuse poolt neile hüvitamata. Ta palus mõista karistus, mis ei oleks seotud vabaduse võtmisega, samuti mitte temalt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigust Kaitsja toetas süüdistatava seletusi. Tema hinnangul tulnuks asjas teha liiklustehniline ekspertiis, et kindlaks teha mootorratta kiirus ja liiklusõnnetuse tegelik põhjus. Vaatamata sellele toetas ka tema A Pi otsust hüvitada kannatanutele kahjud. Kannatanu S M M andis ütlusi selles, et tema ja tema naine sõitsid sellel kuupäeval mootorratastel Tallinnast Pärnu poole. Ilm oli ilus, nähtavus hea ja päike ei pimestanud. Sõideti kiirusega 80-90 km/h, naine ees ja tema ca 40 m vahega tagant järele. Mõnikümmend kilomeetrit enne Pärnut nägi ta, et kõrvalteel seisab roheline auto, ilmselt ootamas väljasõitu peateele. Kui auto aga ootamatult liikuma hakkas, oli kohe selge, et nüüd juhtub õnnetus: - auto sõitis mõne meetri pealt naise mootorrattale ette, nii et naine ei saanudki pidurdada. Õnnetus juhtus maanteel, otse nende sõidurajal. Kuna tema oli tagapool, õnnestus tal otsasõitu autole vältida ja pidurdada. Õnnetuse toimumise järel lebas naine vigastatuna maanteel ja mootorratas mõned meetrid eemal. Kohalesaabunud kiirabi toimetas naise Pärnu haiglasse, kus ta saadud vigastustesse suri. Kannatanu sõnul oli N väga korrektne juht, lisaks käis ta igal kevadel vabatahtlikult koolitusel, et värskenda liiklus-ja sõidualaseid oskusi. Mootorrattad olid samuti uued ja tehniliselt korras. Liiklusõnnetuse tagajärjel naine suri ja sellega seoses on tekkinud ka materiaalne kahju. Hüvitamata on töötasu nelja töölt puudutud päeva eest 4 x 136 =544 €, seoses kriminaalmenetlusega neljal korral Eestis käimise kulud (laevapiletid) 291,88 €, pärandvara loetelu tegemise maks 550 €, matustega seotud telefoni ja reisikulud 158,68 € ja surmakuulutus 341,60 €. Kannatanu soovib kulutuste hüvitamist. Kannatanu T A K H andis ütlusi selles, et hukkunu on tema õde. Ta kinnitas kohtule, et õde oli väga staažikas ja korralik juht, kes pidevalt täiendas oma sõiduoskusi kursustel osalemisega. Tunnistaja sõnul on temale tekitatud kahju pigem moraalne, kuid siiski palub menetluses osalemisega kaotatud tasu nelja tööpäeva eest, s.o. 4 x 69,23 = 276,92 €, samuti vastavalt kulutused laevapiletitele 635 krooni ja 189 €. 3

(5)1-06-9466 Kohtulikult uuritud tõendid Tunnistaja A A andis ütlusi selle kohta, et tema sõitis nimetatud ajal sõiduautoga Pärnust Tallinna poole, reisijana oli kaasas M T. Liiguti autode kolonnis, kui Pärnu-Jaagupi kandis vaatas ta hetkeks näidukeid armatuuril. Tõstnud pilgu tagasi teele nägi ta, et just oli, ca 100 m eespool, toimunud mingi õnnetus. Peatanud hetke pärast auto, märkas ta, et sõiduauto oli mootorrattale ette sõitnud, mille tagajärjel oli mootorrattur teel pikali ja mootorratas purunenud. Sõiduauto juures aga olid üks mees ja naine. Auto juures oli näha, et sel autol on parem külg purunenud. Kohapeal andis ta kannatanule esmaabi ja kuna ta on ka politseiametnik, tegi ta koheselt sündmuskohast fotod ja skeemi, millised asuvad toimikus. Tunnistaja hinnangul rikkus sõiduauto juht jämedalt liiklusreegleid, sõites kõrvalteelt pealteel liikujale ette. Nähtavus oli suurepärane mõlemas suunas, ka paistis liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukile päike tagant. Tunnistaja M T andis ütlusi selle kohta, et sõitnud reisijana A A juhitud sõiduautos Pärnust Tallinna poole, nägi ta äkki vasaku kätt, et on toimunud liiklusõnnetus. Maanteel lebasid mootorrattur ja mootorratas ning paremal tee ääres oli õnnetuses osalenud auto. Peatanud oma auto, läksid nad koos A A toimunut uurima. Kannatanu oli maas ja korises, kusjuures A püüdis vigastatut aidata, seevastu süüdistatav rääkis üksnes eemal telefoniga. Vormiga LÕ-2 (tl 3-4) ja protokolliga koos fototabelitega (tl 5-10) on tõendatud liiklusõnnetuse aeg ja koht, samuti nähtub sellel olevast skeemist sündmuse osaliste ja sõidukite paiknemine. Protokoll mootorratta ülevaatuse kohta (tl 11-12) tõendab, et hukkunu mootorratta pidurid olid korras ja rehvid heas korras. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga (tl 17-25) on tõendatud, et N U H surm saabus 02.09.2005. a. toimunud liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel. Toimikulehtedel 30-87 dokumendid, aga ka kohtuistungil esitatud täiendavad kuludokumendid kinnitavad kannatanute M ja H poolt tehtud kulutusi. Väljatrükk eesti krooni kursist suhtes euroga (tl 88) kinnitab jätkuvalt , et 1 € = 15,64 EEK. Maakohtu seisukoht Hinnanud tõendeid kogumis leiab kohus, et A Pi süü on täielikult tõendatud. Kohus tegi kindlaks, et mootorrattad liikusid liiklusõnnetuseni kiirusega mitte üle 90 km/h. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja M sellekohastes ütlustes, kuivõrd ka hukkunut iseloomustavatest materjalist nähtub, et N U H oli staažikas ja ettevaatlik liikleja, kes regulaarselt läbis liiklusalast täiendõpet. Samuti ei ole kohtueelne menetlus tuvastanud andmeid selle kohta, et need isikud mootorratastel oleksid teekonnal Tallinnast sündmuskohani silma paistnud liiklusreegleid eirava sõidumaneeriga. Küll aga A P, lähenedes ristmikule kõrvalteelt, rikkudes Liikluseeskirja § 91 nõudeid, mille kohaselt juht peab enne sõidu , manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja Liikluseeskirja § 159 nõudeid, mille kohaselt reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, ei andnud vasakpöörde sooritamisel teed peateel, Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, liikunud mootorrattale Suzuki, mida juhtis N U H, vaid sõitis peateele mootorrattale ette. Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuses tahtlust ning nõustus süüdistuses toodud järeldusega, et tegu on 4

(5)1-06-9466 toime pandud ettevaatamatusest. Tuginedes liiklusõnnetuse skeemile ja teistele tõenditele tuleb järeldada, et kokkupõrge toimus sõidurajal, kus liikusid mootorrattad. Oli valge aeg ja nähtavus väga hea. On ilmne, et A P hindas valesti liiklusolukorda, s.t pigem üldse ei märganud mootorrattaid. Miks ta neid ei märganud, kas selleks oli vestlemine oma autos viibinud naistuttavaga vms. ei õnnestunud kohtulikul uurimisel tuvastada. Pidurdusjälgede puudumine sündmuskohal ja asjaolu, et kokkupõrge toimus sõidutee poolel, kust alustas liikumist süüdistatav, kinnitavad, et süüdistatav alustas vahetult mootorratta ees oma manöövrit ning sulges viimasele tee, nii ootamatult, et N U H ei jõudnud takistusest mööda keerata ega ka pidurdada. Sellega on ümber lükatud süüdistatava väide selles, et tema poolt liikumise alustamisel oli mootorratas 40 m kaugusel. Kui see olnuks nii, olnuks kannatanul olnud võimalus ka pidurada ja teel oleks olnud näha mootorratta pidurdusjälg või siis takistusest ka mööda sõita. Eeltoodud põhjustel jättis kohus rahuldamata kaitsja taotluse õnnetuse suhtes liiklustehnilise ekspertiisi, kui antud asjas mittevajaliku, teostamiseks. Kohus leidis, et süüdistava seletus kuriteo asjaolude kohta on ennastõigustav ja kantud soovist pisendada oma rolli liiklusõnnetuse tekkes ja kannatanu surmas. Vaatamata sellele, mis kiirusega ükskõik, milline mootorsõiduk peateel ei liigu, ei vabasta see liiklejat kohustusest järgida süüdistuses toodud Liikluseeskirja § 91 ja § 159 sätteid. Sellega A P, mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leiab, et tegu on koosseisupärane ja puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isik pani uue kuriteo toime katseajal, kuid tegu on toime pandud ettevaatamatusest ning see ei too kaasa kohustust liita varem mõistetud kandmata karistust. Kuna kuriteo tagajärjel hukkus inimene, samuti, et isik on varem korduvalt kuritegusid toime pannud, tuleb karistus mõista sanktsiooni maksimummääras. Arvesse võttes, et isik tunnistas täiel määral tema suhtes esitatud kahjunõuet ja andis lubaduse selle hüvitamiseks, asub kohus seisukohale, et mõistetav karistus tuleb isikul kanda tingimisi kohaldades maksimaalse pikkusega katseaega kriminaalhooldaja järelevalve all. Arvestades saabunud tagajärge ja õiguskorra kaitsmise huve, on eripreventiivsel eesmärgil vajalik lisakaristusena temalt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus seaduses sätestatud ülemmääras. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on kohtuliku uurimise poolt tunnistatud põhjendatuks ja dokumentaalselt tõendatuks. Oluline on, et ka süüdistatav aktsepteeris kannatanute nõudeid. Seega tuleb summad süüdistatavalt sisse nõuda. Kohtukulud tuleb jätta samuti tema kanda. Rubo Kikerpill kohtunik 5