← Eesti

1-07-9395\2

1-07-9395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. august 2007. a Põlva Kriminaalasja number 1-07-9395 (06930000135) Kohtunik Lembit Käis Kriminaalasi V.Z s

§-de 226 lg 2 (kuni 15.03.

  1. a kehtinud redaktsioon) ja 392 lg 1 järgi ning karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel rahalise karistusega 100-kordses miinimumpäevamääras, s.o 5 000 (viis tuhat) krooniga, mis kanda riigieelarvesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS §-de 392 lg 4 ja 226 lg 3 alusel konfiskeerida järgmised kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse Valga tollipunktis: 10 T-särki Puma, 98 käekotti Louis Vuitton, 27 käekotti DIOR, 15 käekotti Gucci ja 13 nokamütsi BMW (tl 6-8, 164), mis on pakitud kilekottidesse ja suletud plommidega nr 000543974, 000543975, 000543976, 000543977,
  2. Välja mõista V.Zilt riigieelarvesse: 1) 5400 (viis tuhat nelisada) Eesti krooni sundraha katteks; 2) 3964 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend neli) Eesti krooni ja 80 senti määratud kaitsjale makstava tasu katteks; 3) 184 (ükssada kaheksakümmend neli) Eesti krooni ja 10 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulude katteks. 1-07-9395 Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606 ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda Tartu Maakohtu Põlva kohtumajalt asja arutamist üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusakti sisu Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse V.Zit selles, et ta: 1) kasutades JIi, kes ei olnud teadlik intellektuaalset omandit rikkuva kauba olemasolust, deklarandina ja PVit autojuhina, toimetas 05.06.
  3. a Vene Föderatsioonist läbi Koidula piiritollipunkti (asukohaga Põlvamaa Värska vald Koidula küla) Eesti Vabarüki veoautoga Xnr X ning haagisega, reg nr X, intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa: - 98 käekotti tähistatud kaubamärgiga LOUIS VUITTON samase tähisega, millel olev tekst LOUIS VUITTON ja tähis LV on Louis Vuitton Malletier'le kuuluv kaubamärgid ja mis on registreeritud Patendiametis kaubamärkidena nr 27465 03.11.
  4. a ja nr 27114 20.10.
  5. a; - 27 käekotti tähistatud kaubamärgiga DIOR ja CD samase tähisega, millel olev sõnamärk DIOR ja CD on Christian Dior Couture'le kuuluv kaubamärk ja mis on registreeritud Patendiametis kaubamärgina nr 11766 17.06.
  6. a, nr 28475 19.03.
  7. a, nr 11777 17.06.
  8. a ja nr 21600 27.11.
  9. a; - 15 käekotti tähistatud kaubamärgiga GUCCI sarnase tähisega, millel olev sõnamärk GUCCI on Cuccio Guccf S.p.A.-le kuuluv kaubamärk ja mis on registreeritud Patendiametis kaubamärgina nr 12942 08.09.
  10. a; - 10 T-särki tähistatud kaubamärgiga PUMA sarnase tähisega, millel olev sõnamärk PUMA on Puma AG Rudolf Dassier Sport'le kuuluv kaubamärk ja mis on registreeritud Patendiametis kaubamärgina nr 15668 alates 12.05.
  11. a ja nr 43885 alates 21.05.
  12. a (taotluse esitamise kuupäev 26.08.
  13. a); 13 nokkmütsi tähistatud kaubamärgiga BMW sarnase tähisega, millel olev tähistus BMW on Bayerische Motoren Werke Aktiengesellschaft kuuluv kaubamärk ja mis on registreeritud Patendiametis kaubamärgina nr 763219 alates 26.03.
  14. a, nr 30933 20.05.
  15. a ja nr 30934 02.05.
  16. a. Seega toimetas V.Z kasutades JIi deklarandina ja PVit autojuhina üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri Eesti Vabariiki kaubamärgi omanike loata Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärkidega identseid tähistusi kandvaid kaupu. Kaubamärgiseaduse (edaspidi KaMS) § 5 lg 1 p 2 kohaselt kaitseb riik õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku ainuõigust kaubamärgile alates kaubamärgi kandmisest registrisse ning KaMS § 14 lg 1 p 1, 2 kohaselt ei tohi kolmandad isikud kaubamärgiomaniku loata kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt. 2

(4)1-07-9395 KaMS § 14 lg 2 p 4 kohaselt on keelatud tähisega tähistatud kaupade sisse- ja väljavedu ning mida loetakse kaubamärgi omaniku ainuõiguse rikkumiseks. Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1383/2003 preambula punkti 3 ning artikkel 16 kohaselt on võltsitud ja piraatkaupa ning intellektuaalomandi õigust üldiselt rikkuva kauba sissevedu Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile keelatud. Seega pani V.Z toime KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o keelatud kauba toimetamise üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri. 2) kasutades JIi, kes ei olnud teadlik intellektuaalset omandit rikkuva kauba olemasolust, deklarandina ja PVit autojuhina, toimetas 05.06.
  1. a Vene Föderatsioonist läbi Koidula piiritollipunkti (asukohaga Põlvamaa Värska vald Koidula küla) Eesti Vabarüki veoautoga Xnr X ning haagisega, reg nr X, intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa: - 98 käekotti tähistatud kaubamärgiga LOUIS VUITTON samase tähisega, millel olev tekst LOUIS VUITTON ja tähis LV on Louis Vuitton Malletier'le kuuluv kaubamärgid ja mis on registreeritud Patendiametis kaubamärkidena nr 27465 03.11.
  2. a ja nr 27114 20.10.
  3. a; - 27 käekotti tähistatud kaubamärgiga DIOR ja CD samase tähisega, millel olev sõnamärk DIOR ja CD on Christian Dior Couture'le kuuluv kaubamärk ja mis on registreeritud Patendiametis kaubamärgina nr 11766 17.06.
  4. a, nr 28475 19.03.
  5. a, nr 11777 17.06.
  6. a ja nr 21600 27.11.
  7. a; - 15 käekotti tähistatud kaubamärgiga GUCCI sarnase tähisega, millel olev sõnamärk GUCCI on Cuccio Guccf S.p.A.-le kuuluv kaubamärk ja mis on registreeritud Patendiametis kaubamärgina nr 12942 08.09.
  8. a; - 10 T-särki tähistatud kaubamärgiga PUMA sarnase tähisega, millel olev sõnamärk PUMA on Puma AG Rudolf Dassier Sport'le kuuluv kaubamärk ja mis on registreeritud Patendiametis kaubamärgina nr 15668 alates 12.05.
  9. a ja nr 43885 alates 21.05.
  10. a (taotluse esitamise kuupäev 26.08.
  11. a); 13 nokkmütsi tähistatud kaubamärgiga BMW sarnase tähisega, millel olev tähistus BMW on Bayerische Motoren Werke Aktiengesellschaft kuuluv kaubamärk ja mis on registreeritud Patendiametis kaubamärgina nr 763219 alates 26.03.
  12. a, nr 30933 20.05.
  13. a ja nr 30934 02.05.
  14. a. Seega V.Z, kasutades ära JIi deklarandina ja PV autojuhina, tõi Eesti Vabariiki kaubamärgi omanike loata Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärkidega identseid ja sarnaseid tähistusi kandvaid kaupu. KaMS § 5 lg 1 p 2 kohaselt kaitseb riik õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku ainuõigust kaubamärgile alates kaubamärgi kandmisest registrisse ning KaMS § 14 lg 1 p 1, 2 kohaselt ei tohi kolmandad isikud kaubamärgiomaniku loata kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt. KaMS § 14 lg 2 p 4 kohaselt on keelatud tähisega tähistatud kaupade sisse- ja väljavedu ning mida loetakse kaubamärgi omaniku ainuõiguse rikkumiseks. Seega pani V.Z toime KarS § 226 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaubamärgi omaniku ainuõiguste teadva rikkumise, mis oli toime pandud kaubanduslikul eesmärgil. Tsiviilhagi esitatud ei ole. 3
(4)1-07-9395 Prokuröri ettepanek: V.

§-de 226 lg 2 ja 392 lg 1 järgi ning karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel rahalise karistusega 100-kordses miinimumpäevamääras, s.o 5000 krooniga. Maakohtu järeldused Kohus leiab, et käesolevat kriminaalasja on võimalik lahendada käskmenetluses, sest tegemist on II astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat ei ole varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud, kuid väärtegude toimepanemise eest on teda 1-l korral karistatud Tolliseaduse § 79 lg 1 järgi (tl 178). Süüdistatava karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumiseks ja õiguskorra huvide kaitsmiseks on otstarbekas süüdistatavat karistada rahalise karistusega. Seega tuleb V.

§-de 226 lg 2 (kuni 15.03.

  1. a kehtinud redaktsioon) ja 392 lg 1 järgi ning karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel rahalise karistusega 100-kordses miinimumpäevamääras, s.o 5000 krooniga. Samuti tuleb KarS § 392 lg 4 ja § 226 lg 3 alusel konfiskeerida järgmised kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed - 10 T-särki Puma, 98 käekotti Louis Vuitton, 27 käekotti DIOR, 15 käekotti Gucci ja 13 nokamütsi BMW (tl 6-8, 164), mis on pakitud kilekottidesse ja suletud plommidega nr 000543974, 000543975, 000543976, 000543977,
  2. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – 5400 krooni, määratud kaitsjale makstud tasu – 3964,80 krooni (tl 229) ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 184,10 krooni (tl 218). Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt välja eelmärgitud kriminaalmenetluse kulud täielikult. Lembit Käis kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.