lg 1 alusel kirjalikus menetluses.
lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud 2
§-s 108 nimetatud küsimustes. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on asja lahendanud kiirmenetluses. Kuna väärteo asja materjalidest nähtuvalt E.Ele oli selgitatud
§-s 19 sätestatud õigusi, E.Ele on võimaldatud anda ütlusi ja ta on olnud nõus kiirmenetlusega ning ka süüteo asjaolud on olnud selged, on kiirmenetluse läbiviimine olnud kooskõlas
E.E kohtuvälise menetluse käigus antud ütluste kohaselt tema juhtis 16.01.2010.a. sõidukit Chrysler Stratus. Sõitis töölt tuttava juurde. Kinnipidamise aeg kell 16.30. Juhiluba hetkel puudub, kuid on tegemisel. Oma süüd ebaseaduslikult auto juhtimisel tunnistab. Tunnistaja XXX kohtuvälise menetluse käigus antud ütluste kohaselt teostas tema koos vanemkonstaabel XXXga 16.01.2010.a. kella 16.15 ajal liiklusjärelevalvet Põlva maakonnas Veriora vallas Võru-Räpina mnt 29-l kilomeetril. Üks sõiduk keeras kõrvalteele. Politseiametnikud otsustasid sellele sõidukile järgneda ja juhti kontrollida. Juht esitas kontrollimiseks vaid auto registreerimistunnistuse ja ütles, et tal juhtimisõigust ei ole. Täiendaval kontrollimisel selgus, et juhiks on E.E. Uuritud tõendeid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja kohtuvälise menetluse käigus antud ütlusi) kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et E.E juhtis 16.01.2010.a umbes kella 16.15 ajal Võru-Räpina tee 29.-l kilomeetril mootorsõidukit Chrysler Stratus registrimärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Menetlusalune isik ei ole kohtuvälise menetluse käigus ega ka kohtule esitanud kaebuses eitanud asjaolu, et kaevatavas otsuses märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, kuid juhtimisõigus tal puudus. Menetlusaluse isiku ütlused on kattuvad ka tunnistaja ütlustega, mille kohaselt E.E peeti kinni pärast seda, kui ta 16.01.2010.a kella 16.15 Võru-Räpina tee 29.-l kilomeetril oli juhtinud mootorsõidukit ning kinnipidamisel selgus, et juhil juhtimisõigus puudub. Asjaolu, et kaevatavas otsuses on õiguserikkumise toimepanemise ajana märgitud kell 16.15 ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt peeti ta kinni kell 16.30, ei ole kohtu arvates sisuline vastuolu. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et E.E juhitud sõidukit nähti esmalt liikumas Võru-Räpina maanteel, kust see pööras kõrvalteele. Seejärel politseiametnikud järgnesid sõidukile ja peatasid selle. On eluliselt usutav, et kulus mõningane aeg E.E juhitud sõidukile järgnemiseks ja selle peatamiseks. Rikkudes sõidukijuhina tahtlikult liiklusseaduse § 20 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omav isik, on E.E toime pannud liiklusseaduse § 74-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Toimepandule on kaevatavas otsuses antud õige juriidiline hinnang. E.E süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et E.E süüd saab lugeda küllaltki suureks. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi. Kuid olukorras, kus seadusandja on andnud seaduse kohaldajale karistuse mõistmisel küllaltki suure valikuvõimaluse konkreetse karistusliigi ja määra valikul, ei saa karistuse mõistmist põhjendada üksnes vajadusega ühiskonnale näidata, et iga rikkumine saab rangelt karistatud. Liiklusseaduse §-s 74-1 lg 1 sanktsioonis on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest. E.Et on karistatud rahatrahviga 3
p 2 alusel kohus tühistab kaevatava otsuse osaliselt so E.Ele määratud karistuse osas ja karistab teda rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses so 3000 krooni. Kuna tegemist on kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahviga, mille suurust kohus üksnes muudab, tuleb trahvi tasumiseks vajalikud pangakonto- ja viitenumbrid jätta samadeks, nagu need on kaevatavas otsuses.
§-st 204 lg 3 tulenevalt tuleb trahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul so sisuliselt käesoleva otsuse jõustumise ajaks.
§-st 199 lg 2 tulenevalt käesolev kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.