KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2010.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-08-7394 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu A.E vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Jane Pajus Süüdimõistetu Kaitsja A.E (isikukood XXXXXXXXXXX; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas) Advokaat Heiki Kuningas Kohtuistungi toimumise aeg 24.märts 2010.a. RESOLUTSIOON Jätta A.E Tartu Maakohtu 01.07.2008.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista A.E lt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 300 (kolmsada) riigituludesse. Menetluskulu tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 2800049874 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Käesolev määrus kätte toimetada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale ning saata jõustumisel menetluskulu osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud A.E on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 01.07.2008.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p-de
- 7, 8 järgi ja karistatud vangistusega 1 kuu. KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.10.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust - võrra, lugedes liitkaristuseks vangistuse 3 aastat 27 päeva. Karistuse kandmise aega on arvestatud A.E asumisest karistuse kandmisele. A.E kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 21.07.2008.a. ja lõpp 16.08.2011.a. 26.01.2010.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud A.E isikliku toimiku otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A.E palub ennast vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastada. Kaitsja toetab süüdimõistetu taotlust. Prokurör leiab, et A.E tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et A.E d on vangistuse kandmise ajal kahel korral karistatud distsiplinaarkorras. A.E ga on läbi viidud motiveeriv intervjuu väärtushinnangute korrigeerimise eesmärgil ja kuritegelikust käitumisest hoidumiseks. Tööhõives ei ole ta osalenud töökohtade vähesuse tõttu. Hetkel on ootamas kiriklikku rehabilitatsiooniprogrammi 12 sammu. A.E ennast ise alkoholsõltlaseks ei pea, kuid samas on viiteid alkoholi kuritarvitamisele vabaduses. Uue kuriteo toimepanemise ohtu suurendab grupi ja alkoholi mõju. Vangla hinnangul A.E puhul vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27 % ja muu kuriteo toimepanemise tõenäosus 34 %. Vangla toetab A.E ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta A.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. A.E d on karistatud kriminaalkorras korduvalt karistatud sh kahel korral tingimisi vangistusega, mis on hiljem pööratud täitmisele. Vabanedes ei ole A.E l võimalust kohe tööle asuda, sest Kõpu alevikus pole hetkel ühtegi potentsiaalset töökohta. Isikul on vabanedes võimalik elama asuda kahetoalisse korterisse XXX, kus elab tema elukaaslane koos oma kolme pojaga. Elektroonilise valve kohaldamiseks on andnud nõusoleku nii elukaaslane kui ka korteri omanik. Suured probleemid tekivad aga aparaadi paigutamisega, kuna toad on väikesed ja aparaat lastele kättesaadav. Suured probleemid on A.E l ka alkoholi kuritarvitamisega. Süüdimõistetu A.E on käesolevaks ajaks muuhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik on nõustunud 2
(3)karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kriminaalhooldusosakonna kinnitusel on A.E l olemas ka kindel elukoht aadressil XXX, kus on täidetud tingimused valveseadmete paigaldamiseks ja olemas perekonnaliikme ja korteriomaniku nõusolek selleks. Kuigi arvamuses on viidatud probleemidele aparaadi paigutamisega, ei ole kriminaalhooldusosakond sõnaselgelt välistanud valveseadmete paigutamise võimalust. Seega on kohtul alust arvata, et süüdimõistetul on peale vabanemist kindel elukoht olemas, kus on täidetud elektoonilise valve kohaldamise eeldused. Kuid kohtu hinnangul süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda A.E d hetkel vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. A.E isiklikus toimikust olevatest kohtuotsustest ja karistusregistri teatisest nähtuvalt on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud sh Viljandi Maakohtu 27.06.2000.a. otsusega tingimisi vabadusekaotusega, mis hiljem pöörati täitmisele ja Tartu Maakohtu 18.10.2006.a. otsusega tingimisi vangistusega, mis katseajal kuriteo toimepanemise tõttu pöörati samuti hiljem täitmisele. Kuritegude korduv toimepanemine sh katseajal osutab asjaolule, et A.E pole karistustest teinud vajalikke järeldusi ega suuda katseaega edukalt läbida. A.E d on ka karistuse kandmise aja jooksul kahel korral ( viimati 2009.a. detsembris) distsiplinaarkorras karistatud. Distsiplinaarrikkumiste toimepanemine osutab asjaolule, et A.E pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Seega on äärmiselt kaheldav, et A.E oleks võimeline jätkama oma elu seaduskuulekalt tema käitumiskontrollile allutamisega. Kohtu hinnangul ei soosi A.E ennetähtaegset vabastamist ka tema kalduvus alkoholi kuritarvitada. Kuigi A.E ise kohtuistungil alkoholi kuritarvitamist sisuliselt eitas, on temal alkoholiprobleemi olemasolu rõhutatud nii vangla iseloomustuses kui kriminaalhooldusosakonna arvamuses. A.E väitel on käesoleval ajal tal pooleli programm 12 sammu. Programmis osalemine on kahtlemata kiiduväärt ja A.E d positiivselt iseloomustav asjaolu, kuid see ei kaalu üles veel seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Arvestades veel ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkust võimaldavad VangS § 76 sätted arutada A.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust veel edaspidigi. Veenmaks kohut enda asumises paranemisteele on A.E l karistuse edasise kandmise aja jooksul vajalik kindlasti lõpetada pooleliolev programm, läbida võimaluse korral veel mõni vangla pakutav programm, samuti hoiduda korrarikkumistest. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Kohtunik Rita Kulberg 3
(3)