KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.mai 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru t 12 Kriminaalasja number 1-08-5925 Kohtunik Rita Kulberg Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalho

§-de 121 ja 215 lg 2 järgi ja karistati liitkaristusena vangistusega 6 kuud, millist karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määras kohus, et T Kle mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja kohustub täitma

§ 75

lõikes 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati T Kt käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 24.

1. 2008.a.. Käesoleval ajal teostab T K üle kriminaalhooldust Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talitus. Tartu Maakohtu 09.11.2009.a. määrusega pikendati kriminaalhooldusosakonna taotlusel T Kle määratud katseaega kuue kuu võrra, lugedes uue katseaja pikkuseks kaks aastat arvates kohtuotsuse kuulutamisest so 16.
2. 2008.a. Erakorralise ettekande sisu 29.04.2010.a. esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talitus kohtule uue taotluse T K katseaja pikendamiseks. Ettekande kohaselt T K ei hoidunud katseaja jooksul alkoholi tarvitamisest. 02.02.2010.a. viibis T K X linnas x bussipeatuses, kus politseiametniku poolt fikseeriti temal alkoholijoove. Kriminaalhooldajale kriminaalhooldusaluse poolt antud seletuses tunnistab T K, et jõi saunas käies paar õlut. Ettekandes on katseaja möödunud perioodile antud mitterahuldav hinnang, kuna T K on rikkunud korduvalt temale kohtu poolt mõistetud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Registreerimiskohustuse täitmisel on esinenud mõningaid õigeaegselt mitteilmumisi, kuid koostööd kriminaalhooldusalusega on olnud võimalik teha. Erakorralises ettekandes on tehtud ettepanek seoses kriminaalhooldusaluse poolt temale kohtu poolt pandud kohustuse rikkumisega pikendada tema katseaega kuni ühe aasta võrra, et oleks võimalik toetada ja mõjutada noorukit käituma seaduskuulekalt. Seoses alkoholi tarbimisega esineb T Kl risk uute kuritegude sooritamiseks. Määruse põhjendused KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et põhjendatud on kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotlus süüdimõistetu T K katseaja veelkordseks pikendamiseks. Ettekandele lisatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et T Kl on 02.02.2010.a. kella 23.35 ajal tuvastatud alkoholijoove. Indikaatorvahendi näit on olnud 0,66 mg/l. T K on nõustunud tuvastatud tulemusega. Alkoholi tarvitamist ei ole T K kriminaalhooldusametnikule 03.03.2010.a. antud seletuses ka eitanud. Alkoholitarvitamisega 02.02.2010.a. rikkus T K Tartu Maakohtu 16.10.2008.a. otsusega temale pandud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Seega on süüdimõistetu temale pandud kohustust rikkunud ja esineb

§-s 74 lg 4 sätestatud alus katseaja pikendamiseks. Kuigi osundatud säte võimaldab rikkumise korral pöörata ka karistus täitmisele või määrata täiendavaid kohustusi, ei pea kohus T K puhul muude abinõude kohaldamist põhjendatuks. Kuna T K on konkreetselt rikkunud ühte temale pandud täiendavat kohustust so alkoholitarvitamise keeldu, ei ole mingite muude kohustuste temale panemine asjakohane. Arvestades asjaolu, et muid märkimisväärseid rikkumisi pole ettekandes esile toodud, pole ilmselt piisavalt põhjendatud hetkel veel ka karistuse täitmisele pööramine. Seda enam, et seda pole vajalikuks pidanud ka kriminaalhooldusametnik, kelle kinnitusel kontrollnõudeid on T K täitnud üldiselt rahuldavalt Karistuse eesmärkide tagamiseks on vajalik antud rikkumise eest pikendada veelkordselt süüdimõistetu katseaega, et tagada T K kui noore inimese 2 edasine püsimine õiguskuulekal teel. Kuid arvestades asjaolu, et senise katseaja jooksul on T K alkoholitarvitamise keeldu rikkunud kokku juba vähemalt kahel korral, on temal edaspidi vajalik igasugustest rikkumistest hoiduda. Vastasel korral pole karistuse eesmärkide saavutamine enam võimalik karistust täitmisele pööramata. Erakorralises ettekandes esitatud ettepanekud katseaja pikendamise tähtaja osas on esitatud mõnevõrra arusaamatult. Ettekande IV-s osas on esmalt ettepanekuna esitatud pikendada katseaega kuni üks aasta ja hiljem on kriminaalhooldusametnik täpsustanud, et teeb ettepaneku pikendada katseaega kuue võrra. T K katseaeg käesoleval ajal on kaks aastat.

§ 75lg 3 alusel on maksimaalne katseaja pikkus kolm aastat.

Rikkumise raskust arvestades peab kohus põhjendatuks katseaja pikendamist veel kuue kuu võrra. Kohtunik Rita Kulberg 3