1-09-11198/7

1-09-11198 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.juuni 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru t 12 Kriminaalasja number 1-09-11198 Kohtunik Rita Kulberg Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse erakorraline ettekanne süüdimõistetu K.M.K. katseaja pikendamiseks Süüdimõistetu K.-M.K. (isikukood XXXXXXXX; elukoht XXX) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Pikendada K.-M.K.-le Tartu Maakohtu 22.07.2009.a. otsusega määratud katseaega 7 (seitsme) kuu võrra, lugedes katseaja kogupikkuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu alates 22.07.2009.a. Käesolev määrus kätte toimetada kriminaalhooldusosakonna Põlva talitusele. süüdimõistetule ja Tartu Vangla Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 22.07.2009.a. otsusega on K.-M.K. süüdi mõistetud KarS § 266 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja karistatud 3-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga KarS § 74 ja 75 sätete alusel käitumiskontrollile allutamisega. K.-M.K.-e kohustati katseaja jooksul täitma KarS §-s 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 4 alusel määrati K.-M.K.-le lisakohustused - mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ning jätkata põhihariduse omandamist. Katseaja algust tuli arvata alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 22.07.2009.a. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse poolt kohtule 10.06.2010.a. esitatud erakorralise ettekande kohaselt taotletakse K.-M.K. katseaja pikendamist 7 kuu võrra, kuna K.-M.K. on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldajale 1-09-11198 antud seletuses tunnistab K.-M.K., et jõi 13.03.2010.a. Kanepi alevikus paar lonksu õlut. Enda sõnul kahetseb ta alkoholi tarbimist ja lubab, et enam ta alkoholi ei tarbi. Kriminaalhooldusametniku hinnangul pikema katseaja puhul oleks kontroll K.-M.K. tegemiste üle tagatud kuni tema 18-aastaseks saamiseni 26.07.2011.a. K.-M.K. lubas viimasel registreerimisel, et edaspidi järgib ta kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseaja pikendamine annab võimaluse K.-M.K. lubadust kontrollida. Karistuse täitmisele pööramist ei pea kriminaalhooldusametnik vajalikuks, sest K.-M.K. on alaealine, ta on täitnud kontrollnõudeid ja ta peab kolmes õppeaines läbima suvetöö, et lõpetada XXX. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS §-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et põhjendatud on kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotlus süüdimõistetu K.-M.K. katseaja pikendamiseks. Ettekandele lisatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo 06.04.2010.a. otsusega väärteoasjas nr 265010000409 karistati K.-M.K.e 13.03.2010.a. toime pandud väärteo eest alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 480 krooni. Oma 02.06.2010.a. seletuskirjas kriminaalhooldusametnikule on K.-M.K. kinnitanud, et tarbis 13.03.2010.a. alkoholi. Alkoholitarvitamisega 13.03.2010.a. rikkus K.-M.K. Tartu Maakohtu 22.07.2009.a. otsusega temale pandud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Seega on süüdimõistetu temale pandud kohustust rikkunud ja esineb KarS §-s 74 lg 4 sätestatud alus katseaja pikendamiseks. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel K.-M.K. on muid käitumiskontrolli nõudeid täitnud. Kuigi erakorralise ettekande sisust nähtuvalt on K.M.K.-l probleeme ka põhikooli lõpetamisega, on ennatlik asuda seisukohale, et põhiharidus jääb tal omandamata, sest see on võimalik veel peale suvetöö läbimist. Samas tuleb alkoholitarvitamist lugeda oluliseks käitumiskontrolli tingimuste rikkumiseks. Karistusregistri teatisest nähtub, et K.-M.K.-e on alaealisena alkoholi tarvitamise eest karistatud ka varasemalt. Vaatamata noorele eale on seega tegemist juba isikuga, kellel on kalduvus alkoholi tarvitada. Karistuse eesmärkide tagamiseks on vajalik pikendada süüdimõistetu katseaega, et tagada K.-M.K. kui noore inimese edasine püsimine õiguskuulekal teel. Erakorralises ettekandes esitatud ettepanekud katseaja pikendamise tähtaja osas on esitatud mõnevõrra arusaamatult. Ettekande IV-s osas on esmalt ettepanekuna esitatud pikendada katseaega kuni üks aasta ja edasises tekstis on kriminaalhooldusametnik täpsustanud, et teeb ettepaneku pikendada katseaega seitsme kuu võrra. Arvestades asjaolusid, et K.-M.K. poolt toimepandud käitumiskontrolli nõuete rikkumine on esmakordne, peab kohus põhjendatuks katseaja pikendamist selliselt, et see kestaks süüdimõistetu täisealiseks saamiseni ja veidi üle selle so seitsme kuu võrra. Kohtunik Rita Kulberg