järgi ja karistati vangistusega 2 kuud.
lg-te 1, 3 alusel vabastati A.V täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega ning määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 18 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§-s 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ja §-s 75 lg 2 p-des 2, 4 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning jätkata põhihariduse omandamist. Katseaja algust tuli arvata alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 23.03.2010.a. Kohtuotsus on jõustunud 30.03.2010.a. Erakorralise ettekande sisu Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talitus on 22.04.2010.a. kohtule esitatud erakorralise ettekande, mille kohaselt ei allu A.V kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei omanda määratud ajaks üldharidust või eriala. Alkoholi tarvitas A.V juba katseaja esimesel nädalal. A.V viibis alkoholijoobes kooli territooriumil. A.Vil tuvastati 29.03.2010.a. kell 09.25 Lõuna Prefektuuri Põlva politseijaoskonnas indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,62 milligrammi liitri kohta. Katseajal ei ole A.V koolikohustust täitma asunud. 06.04.2010.a. arutas alaealiste komisjon A.Vi koolikohustuse mittetäitmist. Alaealiste komisjon tegi hoiatuse koolikohustuse mittetäitmise eest ning kohustas A.Vil kohe õppetööle asuda, kuid seda ta ei teinud. Ajavahemikul 29.03.2010.a. kuni 19.04.2010.a. toimus 100 koolitundi, millest A.V puudus 87 tundi. Kriminaalhooldusametniku hinnang A.Vi katseajale on mitterahuldav. Peale selle kahtlustatakse A.Vi kuriteo toimepanemises. Kriminaalhooldusosakonna ettekandes on esitatud taotlus karistus pöörata täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad Süüdimõistetu A.V ei vaidle erakorralises ettekandes toodule vastu. Kaitsja ei vaidle A.Vi karistuse täitmisele pööramisele vastu. Prokurör leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud karistus tuleb pöörata täitmisele. ja A.Vi Määruse põhjendused Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§-s 74 lg 4 sätestatud, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele.
lg 2 p-de 2, 4 kohaselt oli A.V kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning jätkama põhihariduse omandamist. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt ( tl 90) on A.Vil 29.03.2010.a. kella 9.25 ajal kindlaks tehtud alkoholijoove. Et ta oli 29.03.2010.a. tarvitanud alkoholi, kinnitas A.V ka kohtuistungil. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 8 lg 2 kohaselt õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. XXX Ühisgümnaasiumi 19.04.2010.a. teatise kohaselt ( tl 91) on A.V ajavahemikul 29.03.-19.04.2010.a. olnud 100 tunnist puudunud 87 tundi. Ka A.V kohtuistungil kinnitas, et on koolist palju puudunud. A.Vi kohtuistungil avaldatud väide sellest, et ta ei saanud koolis käia 2 kaasõpilaste tagakiusamise tõttu, on paljasõnaline. Kohtu käsutuses olemasolevatest tõenditest sellise takistuse olemasolu ei nähtu. Seega on A.V rikkunud alates katseaja algusest käesoleva ajani kohustust mitte tarvitada alkoholi ning jätkata põhihariduse omandamist. Kohtu arvates A.V on katseajaks määratud kohustusi rikkunud tahtlikult. Kuna A.V on rikkunud temale kohtuotsusega pandud kohustusi, esineb
§-s 74 lg 4 ettenähtud alus karistuse täitmisele pööramiseks. Märkimisväärne on ka asjas see, et veel enne käesoleva kriminaalasja kohtusse arutamiseks saatmist oli A.Vi suhtes kriminaalmenetlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 21.10.2009.a. määrusega KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetatud ja kohustatud A.Vi tegema 35 tundi üldkasulikku tööd. Kuna A.V kohustust ei täitnud, tuli menetlus uuendada ja XXX mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 23.03.2010.a. otsusega. Seega on A.Vile korduvalt antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidaks talle pandud kohustusi. A.V seda tingimust ei täitnud. A.V on hoopis jätkanud õigusvastast käitumist, sest A.Vi enda kinnitusel teda on alust kahtlustada ka uue kuriteo toimepanemises katseajal. Seetõttu leiab kohus, et karistuse eesmärkide (eelkõige süüdlase mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest) saavutamine ei ole võimalik teiste
§-s 74 lg 4 ettenähtud vahenditega. Kohus peab põhjendatuks A.Vile mõistetud karistuse pöörata täitmisele. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuluks A.Vi kaitsjale väljamakstav riigi õigusabi tasu 450 krooni. Kuna A.V on alaealine ja käesoleval ajal iseseisvaid sissetulekuid ei oma, peab kohus KrMS § 188 alusel põhjendatuks menetluskulu hüvitamise kohustuse panna tema seaduslikule esindajale Aare Virksile. Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.