Toimik nr 1-10-5963 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.novembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-5963 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.Ke tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu S.K, isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta S.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.05.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristus 2 aastat 1 kuu 16 päeva. Karistuse kandmise algus 13.10.2010 ja lõpp 29.11.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.11.2011. Kinnipidamisasutusest S.Ke kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav töötab väljaspool vanglat XXX OÜ-s. Lisaks on kinnipeetav õppinud kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitust, kuid katkestas seoses ümberpaigutusega Viru Vanglasse. Samas isik osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja on töötanud majandustöödel köögitöölise- toidujagajana. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressil XXX, kus elas ka enne vangistust. Isikul on 8.klassi haridust ja eriala puudub. Isik 1
(3)viimastel aastatel töötas firmas XXX OÜ. Vabanemisel on võimalik asuda tööle XXX OÜ-s siseviimistlejana. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid summas 5799,70 ja vabanemisfondis 112,85 eurot. Vabaduses on täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Uue kuriteo pani toime kriminaalhoolduse ajal, väidetavalt joobe tõttu jättis korduvalt vahele registreerimisi. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemise korral elama ema juurde aadressile XXX. Antud elamispind on 2-toaline üürikorter. Kinnipeetaval on vabanemisjärgselt võimalus tööle asuda XXX OÜ-s. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid summas 5861,
- Isikut on korduvalt karistatud nii kriminaal-kui väärteokorras. Kinnipeetava kriminaalset käitumist arvestades võib väita, et tema varasem elustiil on olnud riskiv, varasemalt on korduvalt kasutanud ebaefektiivseid probleemilahendusstrateegiaid. S.K käitumist vabaduses võivad mõjutada ka alkoholi tarbimine ja negatiivsed mõjud kriminaalse taustaga isikute poolt. S.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör toetab kirjalikult kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et S.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude (muuhulgas röövimise) toimepanemise eest, kuid on ka toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, kuid viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab S.K karistust katseajal toimepandud varguse eest. Harju Maakohtu 28.05.2010 kohtuotsusest (kohtu toimik lk 15-16) on näha, et kuriteoga on tekitatud kannatanule märkimisväärset kahju (32000 krooni). Samas Harju Maakohtu 26.08.2010 kohtumäärusest (isiklik toimik lk 4-5) on näha, et isik ei ilmunud vabatahtlikult karistust kandma ja tema suhtes kohaldati vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohtuotsus jõustus 29.06.2010 ja S.K peeti kinni 13.10.
- Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-8) on näha, et S.K on väärteokorras 12 korral karistatud, nendest 7 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest ja 1 korral võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus S.K puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et S.K vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2
(3)Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab väljaspool vanglat XXX OÜ-s. Samas isik osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja on töötanud majandustöödel köögitöölise- toidujagajana. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab XXX tõhusat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 08.07.
- Vabanedes on S.K kindel elukoht ema juures aadressil XXX. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga. Kinnipeetaval on vabanedes kindel töökoht XXX OÜ-s siseviimistlejana. Arvestades S.K poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastsed kuriteod (muuhulgas I astme kuritegu röövimine) ning narkokuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus kuritegu) on kohus seisukohal, et S.Ke tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem kahel korral määratud kriminaalhooldusele viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta S.K piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht ja isegi töökoht XXX OÜ-s, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töö- ja elukoha omamine ei kaalu üle tema varasemat käitumist. Ta on vangistuses viibinud alates 13.10.2010 ja karistusaja lõpp on 29.11.
- Karistusaja lõpuni on veel 1 aasta , mis on pikk aeg. Alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded 5861,98 eurot võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu S.K temale Harju Maakohtu 28.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)