1 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-12-4482 Otsuse kuupäev 30.01.2013 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuasi R.T.’i väärteoasi

§-de 227 lg 2 ja 242 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 06.09.2012 otsus väärteoasjas nr: 2590,12,004302 Kaebuse esitaja menetlusalune isik R.T. Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 30.01.2013, Rakvere kohtumaja Kirjalik menetlus Resolutsioon R.T.’i kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 06.09.2012 otsus väärteoasjas nr: 2590,12,004302, millega määrati R.T.’ile (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXX) KarS § 63 lõikest 3 juhindudes karistuseks

§ 227

lg 2 alusel rahatrahv 63 trahviühiku ulatuses, s.o 252 eurot ja

§ 227

lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks ning

§ 242

lg 1 alusel rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot, osaliselt karistuse määramise osas ja teha selles osas uus otsus. 2 Süüdi tunnistada R.T.

§-de 227 lg 2 ja 242 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades karistuseks mõista

§ 227lg 2 alusel rahatrahv 63 trahviühikut, s.o 252 eurot.

Mõistetud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220125249008 ning selgitus. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Ahti Tiivas koostas menetlusalusele isikule R.T-.ile 09.08.2012 väärteoprotokolli AB 1293574-4302 selle kohta, et R.T. 09.08.2012 kell 07.01 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere-Vägeva maantee
2. kilomeetril, liikudes Rakvere suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 122 +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS005418, taatlustunnistus nr TTRSS-11/
3. Sõidukil puudusid nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 ning LS § 106 lg 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2, LS § 242 lg 1 järgi. Menetlusalune isik R.T. väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 06.09.2012 otsusega väärteoasjas nr: 2590,12,004302 määrati menetlusalusele isikule R.T.-ile

§ 227

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 63 trahviühiku ulatuses, s.o 252 eurot ja

§ 227

lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

§ 242

lg 1 alusel määrati R.T.-ile karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot (karistuse määramisel juhindus kohtuvälise menetleja ametnik KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 3).

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik R.T. Menetlusalune isik tunnistab ja kahetseb toime pandud tegu, kuid ei ole nõus talle määratud karistusega. Menetlusalune isik märgib, et tal ei ole varasemaid rikkumisi ja palub temalt juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna vastasel juhul seaks see ohtu tema töökoha. Menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3
2. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond märgib oma 29.10.2012 vastuskirjas menetlusaluse isiku R.T.-i kaebusele, et kohtueelse menetluse käigus on R.T. andnud ütlused, milles ta tõdeb, et juhtis 09.08.2012.a BMW 523-i reg nr XXX Rakvere-Vägeva maanteel suunaga Rakvere poole ja ületas lubatud sõidukiirust, kuna sõidukil ei tööta juba kuu aega spidomeeter, siis ta ei oska öelda, kui kiiresti ta sõitis. Samuti unustas ta paigaldada autole algaja juhi tunnusmärgid. Kahetseb juhtunut ja lubab olla tulevikus tähelepanelikum. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras ja omas kehtivat taatlust ning kiirust mõõtis pädev mõõtja. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud nõuetekohaselt ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Olukorras, kus igal aastal hukkub ja saab vigastada suur hulk liikluses osalevaid inimesi, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Oma rikkumisega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Sellise vastutustundetu, teadliku ning vähemalt otsese tahtlusega toime pandud kiiruseületamisel oleks halvimal juhul võinud olla katastroofilised tagajärjed, kui sellise mõtlematu käitumise tulemusena oleks juhtunud liiklusõnnetus, mille tagajärjel oleksid võinud hukkuda või saanud vigastada süütud teistes mootorsõidukites ja maanteel viibinud inimesed. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes lisaks põhikaristusele kohaldada lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr: 2590,12,004302 on menetletud vastavalt seadustikule ja karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja, Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on R.T.-i süü. Süü suurust mõjutavaks asjaoluks sai teo objektiivsus (tegu ja tagajärg). Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kohtuväline menetleja palus jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanema Margo Kuke otsus väärteoasjas nr: 2590,12,004302 muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustus vajadusel asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 4 Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 6.

(LS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 106 lg 3 kohaselt autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 242 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214– 219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku R.T.-i poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, milleks on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja ülekuulamise protokollid. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud R.T.-i kui mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine; algaja juhi tunnusmärkide puudumine nähtaval kohal. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl 13) kohaselt juhtis R.T. 09.08.2012 kell 07.01 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere-Vägeva mnt
2. kilomeetril asulavälisel teel mootorsõidukit BMW 523-i reg nr XXX. Seadme lugem 122 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/-4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 28 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mille kohta on viimane omakäeliselt kirjutanud „Näiduga tutvunud“, andes selle kohta allkirja. Menetlusaluse isiku R.T.-i ülekuulamise protokollist (tl 14) nähtub, et 09.08.2012 kella 07.00 paiku juhtis ta isiklikku sõiduautot Rakvere-Vägeva maanteel suunaga Rakvere poole. Kuna autol BMW reg märk XXX spidomeeter ei tööta, ei oska ta öelda, kui kiiresti ta sõitis. Spidomeeter ei tööta umbes kuu aega. Algaja juhi tunnusmärgid puudusid, kuna ta unustas need panna. Menetlusalune isik kahetses juhtunut, lubades edaspidi olla hoolikam. Tunnistaja G.V. ülekuulamise protokollist (tl 15) nähtub, et teostades 09.08.2012 Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva mnt
3. kilomeetril kiirusemõõtmist, mõõtsid nad kell 07.01 vastutuleva mootorsõiduki kiiruseks 122 km/h. Mootorsõiduk BMW reg/nr XXX peatatud Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva mnt 7,7 km. BMW juhiks osutus R.T. Antud teelõigul suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 90 km/h. Sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. 5 Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tõendatud on, et

§-s 227 lg 2 ja

§-s 242 lg 1 sätestatud väärteod leidsid aset ning need väärteod pani toime menetlusalune isik R.T.. 8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§-s 227 lg 2 ja

§-s 242 lg 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik R.T.

§ 227

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

§ 242lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud Kar

S § 63 lg-st 3, mille kohaselt, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule R.T.-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, kuid kohtuväline menetleja oleks karistuse määramisel pidanud lähtuma KarS § 63 lg-st 1, mille kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus märgib, et ühe teoga teoühtsuse mõttes ehk ideaalkogumiga KarS § 63 lg 1 mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna on õiguslikus mõttes ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Antud juhul on tegemist ideaalkonkurentsiga, kuna tegevus, millega mõlemad väärteokoosseisud täideti, oli sama - mootorsõiduki juhtimine. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlusalusele isikule mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ehk LS § 227 lg 2 alusel. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel menetlusalust isikut karistanud rahatrahviga 63 trahviühiku ulatuses ehk üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et arvestades rikkumise raskust, on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Ka menetlusalune isik ise ei ole oma kaebuses vaidlustanud põhikaristuse määra. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule R.T.-ile lisakaristuse määramine ei ole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, sest kohtuväline menetleja ei ole otsuses täiel määral lähtunud KarS §-s 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu karistust kergendavate asjaolude olemasolu. Menetlusalune isik R.T. on kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud tema suhtes lisakaristuse kohaldamise. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku suhtes kohaldanud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks ning põhjendanud seda menetlusaluse isiku rikkumise ohtlikkusega. 6 Lisakaristus peab silmas preventiivseid eesmärke ehk peaks antud juhul mõjutama menetlusalust isikut edaspidi liiklusalaseid rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud juhul ei ole õigustatud. Menetlusalune isik R.T. on varem karistamata, karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatavad menetlusalusele isikule põhikaristuse määramisega ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb lisakaristuse määramise osas tühistada. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus R.T.-i kaebuse ning tühistab kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 06.09.2012 otsuse väärteoasjas nr: 2590,12,004302 osaliselt, s.o R.T.-ile määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse, jättes lisakaristuse kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik