← Eesti

1-13-1610/5

Obsah (7)§ 182§ 424§ 64§ 68§74§75§ 50

Kriminaalasi nr.1-13-1610 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2013.a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1610 Kohtuk

§ 182

¹ lg 1 ja § 424 kokkuleppemenetluses Prokurör Küllike Taits Süüdistatav Kaitsja H.S. Elukoht: XXX; ID XXXXXXXX; XXX; varem kohtulikult karistamata V.adv. Neeme Leok RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.S. vangistusega.

§ 182

¹ lg 1 järgi ja karistada teda 2 (kahe) kuulise Süüdi tunnistada H.S.

§ 424

järgi ja karistada teda 1 (ühe) kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista H.S.´ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata H.S.´i poolt eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2013 -11.02.2013, so 3 päeva karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§74

lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus H.S.´i suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui H.S. 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§75

alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.. Määrata H.S. katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50

lg 1 alusel võtta H.S.´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – H.S.´i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; §179 lg 1 p 2 ja §180 lg 1 alusel välja mõista H.S.´ilt menetluskulu:  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 240 eurot (kakssada nelikümmend eurot),  kaitsjatasu – vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest summas 19.20 eurot (üheksateist eurot ja 20 senti) ja  kaitsjatasu – vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas 9.60 eurot (üheksa eurot ja 60 senti) riigi tuludesse. KrMS §180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud summas 268.80 eurot (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 80 senti) tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013.a. märtsikuust igakuise menetluskulu osa 22.40 eurot (kakskümmend kaks eurot ja 40 senti) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 5-s kuupäev. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr 333416110002 2

(5)Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: H.S., 1-13-1610, menetluskulu ositi tasumine“ KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 240 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 28.80 eurot riigi kanda. Selgitused Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile (Liiklusseadus §127). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda (20.02.2013.a). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse H.S.´i selles, et tema täisealisena (s XXX), olles 20.10.2011.a väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse § 69 järgi alkohoolse joogi ostmise eest alaealisele, 25.10.2012.a kella 20.00 paiku ostis Tõrva kesklinnas asuvast „Kevade keskusest“ teadvalt alaealistele S.O.´ile (s XXX), L.O.´ile ( s XXX), K.S.´ile (s XXX) ja T.L.´ele (s XXX) kaks 1,5-liitrilist pudelit alkohoolset jooki Gin Long Drink Mohito. Täisealise isiku poolt nooremale kui kaheksateistkümneaastasele isikule alkoholi ostmisega, olles sama teo eest karistatud väärteokorras, pani H.S. toime

§ 182¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti selles, et tema 09.veebruaril 2013.a kella 14.08 ajal juhtis Tartu linnas Kaunase pst 43 maja juures sõiduautot Peugeot 206 riikliku registreerimisnumbriga XXX joobeseisundistõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0035 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,87 mg/l, kus lõplikust lugemist 0,96 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,09 mg/l. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani H.S. toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varalist kahju pole tekitatud. Kokkuleppe sisu : 3

(5)Prokurör nõuab kohtus : Süüdi tunnistada H.S. teda kahe kuu vangistusega.

§ 182

¹ lg 1 järgi ning karistada Süüdi tunnistada H.S.

§ 424

järgi ja karistada teda ühe kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kolm kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2013 kuni 11.02.2013, so 3 päeva karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda kaks kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui H.S. kaheksateistkuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50alusel võtta H.S.´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

Menetluse käik : H.S. on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav H.S. ja kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 20.02.2013.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav H.S. kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks, seoses sellega, et H.S. õpib ning tal puudub iseseisev sissetulek, mistõttu menetluskude hüvitamine täies mahus käiks talle üle jõu. Prokurör leiab, et alused menetluskulude vähendamiseks on olemas, kuid täies mahus menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või 4

(5)prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on kaitsja N.Leoki esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38.40 eurot. H.S. kaitsja Neeme Leok on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,20 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 19,20 eurot tuleb arvestada advokaat Neeme Leok´ile. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. KrMS §180 lg 3 alusel tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks H.S.´ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha summas 240 eurot ja õigusabi tasu 28.80 eurot - riigieelarve tuludesse, kuna ta on õpilane ning tal puudub iseseisev sissetulek. . Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 20.02.2013.a. 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.