← Eesti

1-07-7966\8

Obsah (7)§ 263§ 200§ 424§ 64§ 74§ 75§ 50

1-07-7966 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.oktoober 2007. a X Kriminaalasja number 1-07-7966 (06260101478) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Koht

§ 263

p 4 ja § 424 järgi, RRi süüdistus

§ 263

p 4 ja § 200 lg 2 järgi S.A`i süüdistus

§ 200

lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo K.S, elukoht x, isikukood x, töökoht x kriminaalkorras karistatud: 1) 08.07.1999.a. X Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 alusel 3kuulise tingimisi vabadusekaotusega 1aastase katseajaga; 2) 13.10.2000.a. X Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1,2 alusel 1aastase tingimisi vabadusekaotusega 1aastase katseajaga. Süüdistatav RR, elukoht x, isikukood x, töökoht x, kriminaalkorras karistamata S.A, elukoht x, isikukood x, x , kriminaalkorras karistamata KAsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Mall Saar Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 4, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada K.S

§ 263p 4 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada K.S

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista K.Si liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K.S ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohustada K.Si käitumiskontrolli ajal:

  1. elama oma alalises elukohas aadressil x;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.S kaheksateistkümne kuulise käitumiskontrolli ajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 alusel lisakaristusena võtta K.Silt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 ( viieks) kuuks Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada RR

§ 263p 4 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust..

Süüdi tunnistada RR

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista R Ri liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui RR ei pane kahe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohustada RRi käitumiskontrolli ajal:

  1. elama oma alalises elukohas aadressil x;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 2

(7)viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata RR kahe aastase käitumiskontrolli ajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada S.A

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui S.A ei pane kahe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohustada S.A`i käitumiskontrolli ajal: 1. elama oma alalises elukohas aadressil x; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata S.A kahe aastase käitumiskontrolli ajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista K.Silt ja RRilt solidaarselt 77 700 (seitsekümmend seitse tuhat seitsesada) krooni AS Y(registrikood

  1. x)kasuks ja 57 250 (viiskümmend seitse tuhat kakssada viiskümmend) krooni OÜ Y (postiaadress:
  2. x)kasuks OÜ x tsiviilhagi 87 084 krooni hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. Selgitada, et hagi võib esitada uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista RRilt ja S.A`ilt solidaarselt 11 792 (üksteist tuhat seitsesada üheksakümmend kaks) krooni P.V ( elukoht
  3. x)kasuks Välja mõista K.Silt riigituludesse menetluskulud: 5400 (viis tuhat nelisada) krooni sundraha ning 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni ja 60 senti määratud kAsja vandeadvokaat Mall Saare poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista RRilt riigituludesse menetluskuluna 9000 (üheksa tuhat) krooni sundraha . Välja mõista S.A`ilt riigituludesse menetluskuluna 9000 (üheksa tuhat) krooni sundraha . 3

(7)Sundraha ja kAsjatasu tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, 1-07-7966, sundraha“; „süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, 1-07-7966, ,kAsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend - CD plaat kasiino x turvakaamerate salvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu X kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud X kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule (X kohtumaja) 10 päeva jooksul alates päevast , mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama või vaidlustada otsustus apellatsioonis. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : K.S `i s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema olles alkoholijoobes, 04.augustil 2006.a. kella 3-9 vahel X linnas X tn x asuva hotelli X sviidis pani toime avaliku korra raske rikkumise grupi poolt, mis seisnes selles, et koos S.P, R.K ja RRiga lõhkusid leiliviskamiskulbi, WC poti prill-laua koos kaanega, 15 lae-ja seinalampi, mittepõlevast materjalist kirjutuslaua plaadi, konditsioneeri, rõduukse, sauna pingi, 4 seinapilti, 3 akent katva ribikardina, 3-kohalise diivani, televiisori universaalpuldi, 2 suletekki ja 2 sulepatja, tekitades hotellile X mööbli ja sisustuse lõhkumisega varalist kahju kokku 58650 krooni ning seinte, lagede ja põrandate lõhkumisega tekitatud taastamisning remonditöödega varalist kahju kokku 66300 krooni, Seega pani K.S toime

§ 263p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo – grupi poolt avaliku korra raske rikkumise.

K.S` i s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema, olles 26.09.2005a. Lõuna Politseiprefektuuri poolt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 15 000 krooni, trahv tasumata: juhtis 01.aprillil 2006.a. kella 15:30 ajal X linnas x teel alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit x registreerimismärgiga x. Antud teoga rikkus K.S Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobe seisundis Seega pani K.Si toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, kes on varem karistatud sellise teo eest. RR`i s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema olles alkoholijoobes, 04.augustil 2006.a. kella 3-9 vahel X linnas X tn x asuva hotelli X sviidis pani toime avaliku korra raske rikkumise grupi poolt, mis seisnes selles, et koos R.K, K.Si ja S.Pga lõhkusid leiliviskamiskulbi, WC poti prill-laua koos kaanega, 15 lae-ja seinalampi, mittepõlevast materjalist kirjutuslaua plaadi, konditsioneeri, rõduukse, sauna pingi, 4 seinapilti, 3 akent katva ribikardina, 3-kohalise diivani, televiisori 4

(7)universaalpuldi, 2 suletekki ja 2 sulepatja, tekitades hotellile X mööbli ja sisustuse lõhkumisega varalist kahju kokku 58650 krooni ning seinte, lagede ja põrandate lõhkumisega tekitatud taastamisning remonditöödega varalist kahju kokku 66300 krooni; Seega pani RR toime

§ 263p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo – grupi poolt avaliku korra raske rikkumise.

RR`i s ü ü d i s t a t a k s e

§ 200

lg 2 p 7 järgi selles, et tema 26.10.2006.a ajavahemikul kella 05.40st kuni 06.02ni X linnas x tänava majade nr x ja x vahel kasutas koos S.A’iga, s o isikute grupi poolt, P.V suhtes vägivalda, tekitades nina verejooksu, kriimustuse ninale ja hematoomi vasaku silma alla ning võtsid ära rahakoti väärtusega 300 kr koos 300 kr sularaha, autojuhiloa, isikutunnistuse ja Nordea ja Hansapanga deebetkaardiga, kuldsõrmuse väärtusega 8000 kr, käekella „Zertina” väärtusega 4500 kr, autovõtme koos alarmpuldiga väärtusega 1984 kr ja mobiiltelefoni Nokia väärtusega 1500 kr ja pangaautomaadist Hansapanga arveldusarvelt 7000 kr, tekitades kannatanule varalise kahju summas 23 584 kr. S.A `i s ü ü d i s t a t a k s e

§ 200

lg 2 p 7 järgi selles, et tema 26.10.2006.a ajavahemikul kella 05.40st kuni 06.02ni X linnas x tänava majade nr x ja x vahel, kasutas koos RRiga, s o isikute grupi poolt, P.V suhtes vägivalda, tekitades nina verejooksu, kriimustuse ninale ja hematoomi vasaku silma alla ning võtsid ära rahakoti väärtusega 300 kr koos 300 kr sularaha, autojuhiloa, isikutunnistuse ja Nordea ja Hansapanga deebetkaardiga, kuldsõrmuse väärtusega 8000 kr, käekella „Zertina” väärtusega 4500 kr, autovõtme koos alarmpuldiga väärtusega 1984 kr ja mobiiltelefoni Nokia väärtusega 1500 kr ja pangaautomaadist Hansapanga arveldusarvelt 7000 kr, tekitades kannatanule varalise kahju summas 23 584 kr. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus K.Si süüditunnistamist

§ 263

p 4 järgi ning karistamist 1 (ühe) aastase vangistusega, K.Si süüditunnistamist

§ 424

järgi ning karistamist 3 (kolme) kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, nõuab prokurör kohtus K.Si ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

alusel jätta vangistus K.Si suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.S ei pane 1 (ühe) aastasel ja 6 (kuue) kuulisel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda K.S katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: X maakond x; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - Sa kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - Sa kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks;

§ 50

lg 1 alusel lisakaristusena võtta K.Silt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 ( viieks) kuuks Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus RR`i süüditunnistamist

§ 263

p 4 järgi ning karistamist 1 (ühe) aastase vangistusega, RR` süüditunnistamist

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning karistamist 3 (kolme) aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistus kaetuks raskeima karistusega, nõuab prokurör R Ri ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 74alusel jätta vangistus RRi suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult 5

(7)täitmisele, kui RR ei pane 2 (kahe) aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda RR katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: x - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - Sa kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - Sa kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus S.A`i süüditunnistamist

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning karistamist 3 (kolme) aastase vangistusega.

§ 74

alusel jätta vangistus S.Ai suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.A ei pane 2 (kahe) aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda S.A katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: X linn x; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - Sa kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - Sa kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides väljendasid K.S, RR ja S.A oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatavad, kAsja ja prokurör sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et K.S tuleb süüdi tunnistada

§ 263

p 4, § 424 järgi, RR tuleb süüdi tunnistada

§ 263

p 4, § 200 lg 2 p 7 järgi ning S.A süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning karistus süüdistatavatele mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. K.Silt ja RRilt tuleb solidaarselt välja mõista AS Y kasuks 77700 krooni, millise summa hüvitas kindlustus seoses vandaalitsemisega 04.08.2006.a. Xs X tn 4 asuvas hotell X sviidis ning OÜ x kasuks 57 250 krooni (esemete lõhkumisega tekitatud varaline kahju ja OÜ x omavastus 10 000 krooni) . OÜ x tsiviilhagi 87 084 krooni ( hotellil sviidi kasutamise mittevõimalikkusest tingituna saamata jäänud tulu augusti ja septembrikuu vältel) hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. Selgitada, et hagi võib esitada uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. RRilt ja S.A`ilt tuleb solidaarselt välja mõista 11 792 krooni kannatanu P.V kasuks. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1, 2, 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetutelt sisse süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha ja määratud kAsjale makstud tasu. Et K.S pani toime II astme kuriteod, nõuab kohus temalt sisse sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 5400 krooni, et süüdistatavad RRilt ja S.A panid toime I astme kuriteo, nõuab kohus nendelt sisse sundraha 2,5 6

(7)palga alammääras s.o. kummaltki 9000 krooni. Sissenõudmisele kuuluv määratud kAsja tasu on nähtuvalt kAsja vandeadvokaat Mall Saare taotlusest K.Silt 2700,60 krooni. Kersti Vosman Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.