1-07-7769\2

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-07-7769 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. juunil 2007 Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas vaatas läbi Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploomi taotlusel käskmenetluses kriminaalasja K.P, isikukood xxx, elukoht xxx teeb juhutöid, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 169 järgi. Kuriteo asjaolud: K.P ja xxx vabaabielust on sündinud 2 last: poeg xxx, sündinud xxx ja poeg xxx, sündinud xxx. xxx sõnul lahkus K.P 2003.a. kevadel pere juurest. K.P tunnistab, et ta asus elama uue elukaaslase juurde, kellega abiellus 2006.a. ja abielust on sündinud tütar. 21.07.2004 esitas xxx Lääne-Viru Maakohtule hagiavalduse K.P lastele xxx ja xxx elatise nõudes. xxx avalduse alusel mõistis Lääne-Viru Maakohus 11.11.2004 K.P xxx kasuks välja kahe lapse ülalpidamiseks igakuulise elatusraha 2480 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni kuus alates 01.09.2004, s.o. lapse xxx (sündinud xxx) ülalpidamiseks 1240 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja lapse xxx (sündinud xxx) ülalpidamiseks 1240 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus. Kriminaalasja menetlemisel on tõendamist leidnud, et Lääne-Viru Maakohtu 11.11.2004 otsust lastele elatusraha maksmises K.P praktiliselt täitma ei asunud. K.P ka ise kinnitab, et ta ei ole oma poegadele elatusraha regulaarselt maksnud, kuna tal polevat olnud võimalik maksta, sest ei ole ametlikult tööl käinud. K.P sõnul oli ta teinud vaid juhutöid, et ära elada ja maksis xxx mitteregulaarselt, nii kuidas raha oli, vahel andis 500 krooni ja vahel 1000 krooni. Täpset summat, kui palju ta üldse xxx laste ülalpidamiseks raha on andnud, ei oska K.P nimetada. K.P leiab, et ta ei ole kuritahtlikult lastele elatisraha maksmisest kõrvale hoidunud. xxx sõnul on K.P lahku minemisest alates andnud talle laste kasvatamiseks vaid 1000 krooni. Ta olevat korduvalt K.P helistanud ja palunud raha, kuid K.P olevat alati öelnud, et tal ei ole raha. xxx sõnul käib K.P Soomes tööl. K.P ka ise tunnistab, et käib Soomes tööl ja lubab xxx laste ülalpidamiseks elatusraha kohe nüüd maksma hakata. Rakvere kohtutäituri Raigo Pärsi andmeil on K.P elatise maksmise võlg alates 2004 septembrist kuni seisuga 30.04.2007 kokku summas 91 200 krooni ja elatisraha võlgnevus moodustub järgmiselt: september, oktoober, november, detsember 2004 aastal, summas 9920 krooni; 2005 aasta jooksul summas 32 280 krooni; 2006 aasta jooksul summas 36 000 krooni; 2007 jaanuar, veebruar, märts, aprill, kokku summas 14 400 krooni. Seisuga 30.04.2007 oleks tulnud K.P elatisraha tasuda kokku summas 92 600 krooni, sellest on tasutud ajavahemikul 01.09.2004 kuni aprill 2007 vaid 1400 krooni ning võlg seisuga 30.04.2007 on 91 200 krooni. 2 K.P süüdistatakse selles, et tema hoidub alates 01.09.2004 kuritahtlikult kõrvale elatise maksmisest oma laste xxx (sündinud xxx) ja xxx (sündinud xxx) ülalpidamiseks, mis on temalt välja mõistetud Lääne-Viru Maakohtu poolt 11.11.2004.a. kokku summas 2480 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus, alates 01.09.2004.a. kuni laste täisealiseks saamiseni xxx kasuks. Elatusraha võlgnevus alates 01.09.2004.a. kuni 30.04.2007.a. on ajaliselt 2 aastat 8 kuud ning summaliselt 91 200 krooni. Seega K.P, hoidudes lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime laste ülalpidamise kohustuse rikkumise, s.o. KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri abi taotleb K.P süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 169 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. summas 2000 (kaks tuhat) krooni. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Süüdistatava K.P karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 254 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada K.P KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) miinimumpäevamäära, s.o. 2000 (kaks tuhat) krooni. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend – elukohast lahkumise keeld K.P suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.P menetluskuluna sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt xxx (asukoht xxx) kasuks 550 (viissada viiskümmend) krooni v.-adv. Maimu Schmidti poolt määratud korras süüdistatava K.P kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.P menetluskuluna kaitsjatasu 550 (viissada viiskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti poolt osutatud õigusabi eest. 3 K.P tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kohtunik Ärakiri õige Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste