← Eesti

1-07-8213\2

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-07-8213 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 04. juulil 2007 Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas vaatas läbi Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna pro

§ 195

lg 2 järgi 1 a 6 k vabadusekaotusega tingimisi 4 a katseajaga, 2) 15.06.1987 Rakvere

§ 139

lg 3 järgi 2 a 9 k vabadusekaotusega tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega, 3) 13.03.1989 Rakvere

§ 140lg 2 p 1,2,3,4 järgi 2 a 7 k vabadusekaotusega, 4) 26.01.1994 Lääne-Viru Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahatrahviga 400 krooni, 5) 02.03.1994 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; 202 järgi 2 a vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, 6) 16.03.1995 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi rahatrahviga 1500 krooni, 7) 28.05.1999 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1, 139 lg 2 p 3 - 17 lg 5 järgi 8 k vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, oli kahtlustatavana kinni peetud 26.04.2007, tõkend – elukohast lahkumise keeld, ja V.D, isikukood x, venelane, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht x, töökoht x, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 04.11.1998 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 1 järgi 1 a vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, 2) 05.12.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi rahalise karistusega 11 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a 6 k, 3) 20.02.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 329 järgi 8 k vangistusega tingimisi 1 a 10 k katseajaga, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 10-l korral , tõkend – elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi. Kuriteo asjaolud: S Z ja V D on x. S Z tahtis varastada x X vallas X külas asuva AS-le Y kuuluvalt X piimafarmi territooriumilt roostevabast terasest piimajahutusvanni, et seda kasutada isiklikus majapidamises. S Zi palvel laenas varguse kavatsusest teadlik V D 25.04.2007 oma tuttavalt M.Lilt sõiduauto x reg märgiga x. V D põhjendas M.Lile, et autot on vaja mööbli vedamiseks. 25.04.2007 kella 22.00 paiku hakkasid S Z ja V D M.Lilt laenatud autoga Xst välja sõitma, autot juhtis V D. Esmalt sõideti X lähistele S Zi tuttava poole ja laenati viimaselt sõiduauto järelhaagis reg märgiga x. 26.04.2007 kella 00.00-01.00 vahel jõudsid nad X vallas asuva X farmi teise heinaküüni juurde ja laadisid küüni seinaääres asuva piimajahutusvanni väärtusega 10 000 krooni sõiduauto järelhaagisele. X farmi territooriumil toimub kapitaalehitus ja seetõttu olid traatvõrgust piirdeaed ja väravad ehituse ajaks maha võetud. X farmi territooriumilt sõitis V D välja sõiduauto kustutatud laternatega ja peatas auto X farmi ja x maanteed ühendaval kõrvalteel kaalumaja juures, et valida maanteele sõiduks moment, kui 2 maanteel ei ole sõidukeid. Samal ajal sõitsid abipolitseinikud AV, HK ja EE AV isikliku sõiduautoga x maanteel x suunas. Enne paremale jäävat AS Y piimafarmi nägi roolis olnud AV X farmi teel auto piduritulede välgatust. AV teadis, et X farmist on varem toime pandud vargusi, seetõttu otsustasid nad farmi ümbrust kontrollida. AV pööras auto X farmi viivale teele ja AV, Hk ja EE nägid AV juhitud auto tulede valgusel, umbes 50100 m eemal seismas tuledeta sõiduautot, kus olid inimesed sees. AVl oli kavatsus tuledeta seisva auto ees seisma jääda, kuid järsku lülitati seisval autol täistuled sisse ja auto sööstis AV poolt juhitavale autole vastu. AV keeras oma auto teelt välja, et kokkupõrget vältida. Seejärel asusid abipolitseinikud V Di juhitavat autot jälitama. V D peatumismärguannetele ei reageerinud ja AV autot enda juhitavast autost mööda ei lasknud. 26.04.2007 kell 01.16 teatas AV kahtlasest sõidukist ja selle sõidusuunast politseikorrapidajale, sõites samal ajal kogu aeg kahtlasel sõidukil järel. Olles jõudnud umbes 2 km X farmist eemale, pööras V D sõiduauto koos järelhaagisega maanteelt ära vasakule metsateele ning suundus x asuvale kardisõidurajale, kus jäi aga peagi mullavalli kinni. V D koos kahe kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikuga väljus autost ja põgenesid metsa. S Z väljus ka autost, kuid jooksis ennast vastu auto avatud ust pikali ja puges seejärel auto alla peitu. Abipolitseinikud tirisid S Zi auto alt välja ja andsid üle kohale kutsutud politseipatrullile. S Z on tunnistanud, et tahtis piimajahutusvanni varastada, et seda koduses majapidamises kasutada veemahutina. Autot oli juhtinud tema vend V D. S Zi sõnul laadis ta vanni autole üksinda, kuna vann kaalus vaid 100-120 kg. Tunnistajad AV, Hk ja EE nägid, et mullavalli kinni jäänud autost jooksis välja 4 meest, kuna nad sõitsid järelhaagisega sõidukil koguaeg sabas. S Zit süüdistatakse selles, et tema 26.04.2007 kella 00.00 - 01.00 vahel xX vallas X külas AS-le Y kuuluva X piimafarmi territooriumil koos V Da ja kahe kohtueelsel menetlemisel tuvastamata jäänud isikuga, püüdis võtta ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Y kuuluva piimajahutusvanni väärtusega 10 000 krooni, kuid süütegu jäi lõpule viimata abipolitseinike ja politseitöötajate sekkumise tõttu. Seega S Z, püüdes võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrast vallasasja, mis oli toimepandud isikute grupis, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 - 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V Di süüdistatakse selles, et tema 26.04.2007 kella 00.00 - 01.00 vahel LääneVirumaal X vallas X külas AS-le Y kuuluva X piimafarmi territooriumil koos S Ziga ja kahe kohtueelsel menetlemisel tuvastamata jäänud isikuga, püüdis võtta ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Y kuuluva piimajahutusvanni väärtusega 10 000 krooni, kuid süütegu jäi lõpule viimata abipolitseinike ja politseitöötajate sekkumise tõttu. Seega V D, püüdes võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrast vallasasja, mis oli toimepandud isikute grupis, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 - 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri abi taotleb S Zi süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 199 lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o. summas 6330 (kuus tuhat kolmsada kolmkümmend) krooni, kuna S Zi päevasissetulek peale mahaarvamist on 211 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvata S Zi karistusaja hulka eelvangistus 26.04.2007, s.o. 1 päev, mis on vastavalt 3 rahalise karistuse päevamäära, 3 s.o. 633 krooni. S Zil kuulub tasumisele 27 rahalise karistuse päevamäära, s.o. summas 5697 (viis tuhat kuussada üheksakümmend seitse ) krooni. Prokuröri abi taotleb V Di süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 199 lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 5000 (viis tuhat) krooni. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määrade kohta. Süüdistatava S Zi karistust kergendab süü tunnistamine. Süüdistatava V Di karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei leia. Süüdistatavate S Zi ja V Di karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuriteoga oleks tekitatud AS-le Y varalist kahju summas 10 000 krooni, kuid kuritegu jäi abipolitseinike tegutsemise tõttu katse staadiumisse ja vann on AS-le Y tagastatud ning seetõttu kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 254 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada S Z KarS § 199 lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o. summas 6330 (kuus tuhat kolmsada kolmkümmend) krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.Z karistusaja hulka eelvangistus 26.04.2007, s.o. 1 päev, mis on vastavalt 3 rahalise karistuse päevamäära, s.o. 633 krooni. S.Zl kuulub tasumisele 27 (kakskümmend seitse) rahalise karistuse päevamäära, s.o. summas 5697 (viis tuhat kuussada üheksakümmend seitse) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld S Zi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada V D KarS § 199 lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, s.o. summas 5000 (viis tuhat) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld V Di suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S Zilt ja V Dilt kummaltki menetluskuluna sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 991.20 (üheksasada üheksakümmend üks krooni ja 20 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 151.20 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava S Zi kaitsjana osutatud õigusabi eest. 4 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S Zilt menetluskuluna kaitsjatasu 1411.20 (üks tuhat nelisada üksteist krooni ja 20 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti ja v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 991.20 (üheksasada üheksakümmend üks krooni ja 20 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 151.20 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatava V Di kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V Dilt menetluskuluna kaitsjatasu 991.20 (üheksasada üheksakümmend üks krooni ja 20 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. S Zil ja V Dil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kohtunik Ärakiri õige Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.