← Eesti

1-06-1713\1

KOOPIA Kriminaalasi nr 1-06-1713 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2006. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-1713

(05249000569)Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasi E. S süüdistus KarS § 216 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav E. S isikukood xxx; elukoht: xxx; xxx Varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata RESOLUTSIOON
  1. Süüdi tunnistada E. S KarS § 216 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) krooni riigituludesse. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber
  2. Välja mõista E. S´lt xxx AS-i kasuks 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) krooni 13 senti tekitatud kahjude katteks.
  3. Sisse nõuda E. S´lt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) menetluskulu 392 (kolmsada üheksakümmend kaks) krooni. Edasikaebamise kord 1
(3)Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK E. S süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 15.06.2005.a kuni 10.10.2005.a xxx maakonnas xxx kasutas ebaseaduslikult tarbimisvõrku lülitumise teel elektrienergiat 5830 kWh, tekitades sellega xxx AS-le varalise kahju 5624,94 krooni. Peale selle tema jätkuva kuriteona ajavahemikul 10.10.2005.a kuni 18.10.2005.a xxx maakonnas xxx vallas xxx külas kasutas ebaseaduslikult tarbimisvõrku lülitumise teel elektrienergiat 267 kWh, tekitades sellega xxx AS-le varalise kahju 336,13 krooni. Sellega E. S pani toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o energia kasutamise tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada E. S KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 2500 krooni riigituludesse. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E. S puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades E. S süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tsiviilhageja xxx AS poolt on esitatud varaline nõue summas 336,13 krooni. Varaline nõue tuleb rahuldada ja välja mõista E. S´lt kuriteoga tekitatud kahju katteks 336,13 krooni xxx AS kasuks. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub E. S´lt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 4500 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses riigi õigusabi (1 menetlustoiming) vandeadvokaat Dagmar Saks. Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ (muudetud justiitsministri 26.08.2005.a määrusega nr 37) § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 360 krooni ühe menetlustoimingu kohta. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud, s.o 32 2
(3)krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1. Kohtunik: /allkiri/ KOOPIA ÕIGE Liivi Loide Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.