Kohus, uurinud kohtulikke tõendeid, tuvastas M.G. süü selles, et tema isikuna, kes on varem varguse toime pannud, viibides 21.07.2005.a. kella 15.20 paiku aadressil: Tallinn, Õismäe tee 107 asuvas XX AS kaupluses XX püüdis ära võtta 4 pakki veisehakkliha, ühe paki maksumus 27 krooni ja 90 senti, kokku summas 111 krooni ja 60 senti, mille ta pani enda jope põue ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. samuti selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna, viibides 23.08.2005.a. kella 15.20 paiku aadressil: Tallinn, Õismäe tee 107 asuvas XX AS kaupluses XX püüdis ära võtta 6 pakki hakkliha, ühe paki maksumus 27 krooni ja 90 senti, kokku summas 167 krooni ja 40 senti., milel ta pani enda jope varukasse ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. Niisuguse käitumisega M.G. , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS §
M.G. võttis temale esitatud süüdistuse täielikult omaks kohtus ja kohtueelsel Kriminaalasi nr. 1-2641/05 uurimisel. Ta taotles lühimenetluse kohaldamist, seletades, et hakkliha püüdis ta varastada selleks, et sellest kodus valmistada maitsvaid roogasid. Elab koos venna ja pensionärist emaga. Samuti võttis M.G. omaks, et ka novembris-detsembris 2005 on ta üritanud poodidest varastada, kuid vargust ei ole õnnestunud turvatöötaja sekkumisel lõpule viia. Süüdistatava M.G. süü on täielikult tõendatud tema enda poolt süü täieliku omaksvõtuga kohtus ja kohtueelses menetluses (tl 9-13, lk. 47-48). Peale selle kinnitavad süüdistatava süüd temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises järgmised kriminaaltoimikus olevad tõendid: - XX AS avaldused /lk. 3, 15/ - Tunnistaja S.G. poolt antud ütlused /lk. 4-6/ - Tunnistaja A.A. poolt antud ütlused /lk. 16, 18/ Kõik need tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt M.G. tahtlikku süüd KarS §
Prokurör taotles M.G. süüditunnistamist ja karistamist vangistusega kolm kuud. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. Kaitsja leidis, et karistus võiks olla kergem. Kohus leiab, et toimikus olevate ja kohtus uuritud tõendite alusel ja toetudes oma siseveendumusele on alus M.G. süüdi tunnistada talle inkrimineeritava süüteokatse toimepanemises, sest kohtus uuritud tõenditega on täielikult kinnitust leidnud, et ta avalikult süüdistuses tähendatud ajal, kohas ja viisil üritas varastada võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et tema käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et M.G. on temale inkrimineeritavate süüteokatsete toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Süüdistatava käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus M.G. suhtes ei leidnud. Kriminaalasi nr. 1-2641/05 Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada lühiajalise 2 vangistusega. Kohus leiab, et sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. Ei saa jätta arvestamata, et tegemist on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga, kes uue kuriteo toimepanemisele asus pärast lühikese aja möödumist, samuti on tema kohta politseis menetluses veelgi kriminaalasju, mis kogumis nüüd välistab tema uue vabastamise karistusest ja tähendab, et mõistetav karistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Uute kuritegude toimepanek või nende toimepanemisele asumine tunnistab reeglina toimepanija suuremast ohtlikkusest ja sellest, et varasema karistuse eesmärk ei ole olnud vabaduses saavutatav. Karistus peab orienteerima süüdlast edaspidises elus austama seadusi ja mitte toime panema enam süütegusid. Ei ole mõeldav M.G. allutamine kriminaalhooldusele, sest ta ei ole näidanud vabaduses vähimatki soovi käituda õiguskuulekalt. KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja õigusabikulud riigieelarve tuludesse. Käsitades KrMS § 130 lg 5, 238, § 275, § 305, § 306, § 311-313, § 315 kohus otsustas M.G. (isikukood XXX) süüdi tunnistada KarS §
MS § 238 lg 2 vähendada seda karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista M.G. le lõplikuks karistuseks kaks kuud vangistust. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, M.G. suhtes muuta ära kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtuotsuse jõustumisel, mil tuleb uueks tõkendis valida M.G. vahistamine jõustunud kohtuotsuse alusel. Ärakandmisele kuuluva karistuse (mis on kaks kuud vangistust) algust arvestada alates M.G. vahistamisest. Välja mõista M.G. lt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777) sundraha summas neli tuhat viissada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.