Obsah (7)

§ 657§ 654§ 459§ 407§ 173§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2019, Tal

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS (hageja) esitas 05.06.2018 Harju Maakohtule hagi NS (kostja I) ja LS (kostja II) vastu elatise vähendamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt 18.06.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr x-xxxxxxx välja mõistetud kostjate kasuks elatis, kummalegi 250 eurot, kokku 500 eurot kuus. Tegemist on hageja jaoks äärmiselt suure summaga, mille ta jättis seetõttu töötuna maksmata. Hagejal tekkisid ka muud võlgnevused ja ta esitas pankrotiavalduse, mis ka rahuldati (tsiviilasi nr x-xx-xxxx). Pankrotimenetluse seisuga on elatisvõlg 37800 eurot, mis moodustab 76,98% üldvõlast. Hagejal õnnestus leida töökoht, kus tal on nüüd püsiv sissetulek. Hagejal tekkis võimalus asuda võlga tasuma, kuid laste ema keeldub hagejale andmast enda pangakonto numbrit elatise tasumiseks.
3. Hageja leiab, et 500 eurot kahe lapse elatiseks on liiga suur summa, kuna 1000 eurot (kui võrdset ema panust arvestada) lastele ei kulu. Lapsed on terved, neil ei ole kalleid erivajadusi. Ühele lapsele kulub oluliselt väiksem summa kui 500 eurot kuus. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE tegi mõne aasta eest uuringu, milles leidis, et keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis oli
4. aastal 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Seega kuluks 2 lapsele kokku 560 eurot, mitte 1000 eurot kuus. RAKE uuringus välja toodud summat tuleb igal aastal korrigeerida, praeguseks näiteks 360 eurole, 28,6% võrra suuremaks, igaaastane kasv keskmiselt 4,8%.
5. Alla miinimummäära elatise väljamõistmiseks annavad alust järgnevad asjaolud. Elatustase ja eriti miinimumpalk on Eestis tõusnud oluliselt kiiremini kui kulutused lastele (vt RAKE uuring). Mitmele lapsele kulub reeglina vähem, kui ühele. Hageja on pankrotis, hagejal on elatisevõlgnevus ja teisigi võlgnevusi, 23,02% üldvõlast tuleb tasuda teistele võlausaldajatele. Laste seaduslik esindaja on tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (NS ja LS hagi AS vanemate vastu elatise nõudes) teinud kompromissettepaneku elatisraha vähendamiseks 180+180=360 eurole. Hageja ei suuda oma praegusest sissetulekust tasuda kostjatele kokku 500 eurot kuus, kuivõrd hageja töötasu on 760 eurot kuus. Töökoha hageja suure otsimisega alles leidis ja suuremat palka vaevalt talle seoses töökogemuste ja tööstaaži puudumisega keegi pakuks. Hetkel ei ole hageja jaoks reaalne leida suurema palgaga töökohta. Siiski on hageja alustanud mitme perspektiivse äriplaani (seoses xxxxxxxxxx müügi ja teenustega) läbitöötamist ja loodetavasti seejärel ellurakendamist ühe sõbraga, et sealt loodetavasti täiendavat sissetulekut hakata saama.
6. Hageja palub tsiviilasjas nr x-xx-xxxx väljamõistetud elatist vähendada selliselt, et hageja tasub kummalegi lapsele 180 eurot kuus, s.o kokku 360 eurot. Kostja vastuväited hagile
7. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2
8. Praegusel juhul ei esine mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks. Hageja ei ole nõutaval määral esile toonud tõendeid ja asjaolud, mis kinnitavad, et oluliselt on muutnud elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud otsus asjas nr x-xx-xxxxx. Ebaõige on hageja väide, et laste ema hagejaga ei suhtle ja laste ema pangakonto numbrit hagejal ei ole, sest laste ema keeldus seda väidetavalt hagejale andmast. Kohtuotsuses on kirjas arveldusarve number. See, et hageja on pankrotis, ei anna põhjust maksta elatist alla miinimummäära. Hageja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalusi, et tagada oma lastele arenguks vajalik ülalpidamine ning puudub põhjus, miks hageja seda teha ei saa.
9. Hageja sissetuleku väidetav nappus, ei anna põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostjad olid tsiviilasjas x-xx-xxxx nõus sõlmima kompromissi arvestades vanavanemate vanust.
10. Kostjate ülalpidamiseks kulub rohkem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Igakuised kulud ühe lapse kohta on kokku 687,70 eurot: toidukulud 120 eurot; kulud riietele 120,40 eurot; eluasemekulud 125 eurot; elektrikulud 9 eurot; kaabeltelevisiooni kulud 6 eurot; kulud mobiiltelefonile 14 eurot; kostja II koolifond 25 eurot; kulud kostja II kogumisarvele 30 eurot; hügieeni ja pesemistarbed, juuksur 40 eurot; huvikooli tasu 70 eurot; kooli ja õppe kulud 28,30 eurot; koolitarbed 15 eurot; teater, kino, jm üritused 25 eurot; klassiga ekskursioonidel käimine, muuseumid, teatrid keskmiselt 15 eurot; kostja II mänguasjad ja kostjale I kosmeetika 30 eurot; ravimid ja vitamiinid 15 eurot. Kulutused, mis tehakse kord aastas on järgnevad: koolikott või kott 65 eurot lapse kohta ja klassiraha 30 eurot lapse kohta. Kulutused, mis tehakse 5 aasta tagant on järgmised: arvuti, mobiiltelefon, lastetoamööbel, jalgrattas ja tõukeratas. Nimetatud kulud on mitte vähem kui 30 eurot lapse kohta kuus. Lisaks kannab kostja I prille ja sellega kaasneb iga aastane arsti kontroll ning prille tuleb vahetada, kuna lapse nägu kasvab ja silmade vahe muutub. Kostja II käib samuti regulaarselt kontrollis silmaarsti juures. Lisaks sellele on kostja II puhul kahtlus xxxxxxxxx ning diagnoosi kinnitamisel tekivad lisakulutused xxxxxxxxxxxx. Lisaks on kostjad aktiivsed, sportlikud ja neil on palju erinevaid hobisid ning laste huvides on tagada lastele terviklik, tervislik, füüsiliselt ja vaimselt arendav arengu - ja elukeskkond. Esimese astme kohtu otsus
11. Harju Maakohtu 12.12.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12. Harju Maakohtu 18.06.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx mõisteti hagejalt välja kostjate I ja II ülalpidamiseks igakuine elatis summas 250 eurot lapse kohta.
13. Hageja poolt viidatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
14. a uuringus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" (vt: https://www.stat.ee/stat-tarbijahinnaindeksi-muutus) välja toodud lapse keskmised ülalpidamiskulud on uuringust möödunud viie aasta jooksul seoses üldise elukalliduse tõusu ja tarbijahinnaindeksi muutmisega kindlasti suurenenud ning nendest ei saa lapse vajaduste määratlemisel praegusel hetkel enam lähtuda.
15. Hageja palub vähendada makstavat elatist kostjate ülalpidamiseks 180 euroni kuus ning tugineb elatise vähendamise nõudes perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-le
16. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab senise kohtupraktika põhjal olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil, samuti 3 vanema halb varaline seisund. Asjaolu peab olema piisavalt kaalukas ja arvestada tuleb samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 2023 ja 28).
17. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis annaks aluse hagi rahuldamiseks. Miinimummääras elatise vähendamine ei ole põhjendatud, kuna hageja rahateenimise võimes ja tervislikus seisundis ei ole midagi muutunud halvemuse poole võrreldes kohtuotsuse tegemisega 18.06.2013 tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Hageja on leidnud endale töökoha. Hageja töötab xxxxxxxxx töötasuga 760 eurot kuus (netos). Samuti on hageja alustanud mitme perspektiivse äriplaani (seoses xxxxxxxxxx müügi ja teenustega) läbitöötamist ja loodetavasti seejärel ellurakendamist ühe sõbraga, et sealt täiendavat sissetulekut hakata saama. Tegemist ei ole olukorraga, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades, et kostja I saab saab 26.02.2019 juba täisealiseks, siis väheneb tasumisele kuuluv elatis 250 euro võrra. Kostjate vajadused ühes kuus on kaetud miinimumelatisega. Kinnitust ei ole leidnud hageja väide, et laste ema keeldus hagejale pangakonto numbrit andmast. Hageja peab olema teadlik kostjate esindaja arveldusarvest, kuna on sinna raha kandnud (vt istungiprotokoll). See, et hageja kuulutas end pankrotis olevaks, ei anna talle õigust vähendada elatise maksmist. Hageja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada oma lastele arenguks vajalik ülalpidamine ning puudub põhjus, miks hageja seda teha ei saa.
18. Kohtu arvates tuleb elatise suuruse üle otsustamisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja soovib vähendada elatist oluliselt alla miinimummäära. Sellises määras (180 eurot) elatise tasumine ei taga alaealise ülalpidamist sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 17 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
19. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu PKS § 102 lg 1 kohaselt ning kohtu hinnangul ei ole elatise vähendamine alla miinimummäära sellel alusel põhjendatud.
20. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja on võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagab hageja kahele lapsele elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise vähendamiseks. Apellatsioonkaebus
21. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4
22. Hageja hinnangul ei saa kahe lapse peale kuluda 1000 eurot kuus. Hageja leiab, et keskmine lapse ülalpidamiskulu peaks olema kuni 360 eurot kuus kahe koos kasvava lapse kohta. Arvestada tuleb mastaabiefekti. Hageja ei suuda oma praegusest sissetulekust (760 euro kuus) tasuda 500 eurot kuus kostjate ülalpidamiseks. Hageja leidis alles töökoha suure otsimisega aasta tagasi ja suuremat palka vaevalt talle seoses töökogemuste ja tööstaaži puudumisega keegi pakuks. Hetkel ei ole hageja jaoks reaalne leida suurema palgaga töökohta. Hageja suudab lastele kokku maksta 360 eurot kuus.
23. Maakohus leidis, et miinimummääras elatise vähendamine ei ole põhjendatud, kuna hageja rahateenimise võimes ja tervislikus seisundis ei ole midagi muutunud halvemuse poole võrreldes kohtuotsuse tegemisega 18.06.2013 tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Hageja märgib, et eeltoodud tsiviilasjas tehtud otsus tehti tagaselja ja seega ei analüüsitud selles hageja majanduslikku seisukorda. Seega ei saa ka väita, et võrreldes tolle ajaga ei ole hageja majanduslikus olukorras muudatusi toimunud. Oluliseks muudatuseks on kasvõi asjaolu, et hageja on praeguseks pankrotistunud.
24. Hageja leiab, et tema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada lapsi ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata. Vanem peab küll oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid just seda on ta hagi esitades taotlenud, sest mastaabiefekt tema puhul üksi elades ei kehti. Hagejale jääks kätte 400 eurot, millega hageja suudaks tõenäoliselt hakkama saada. Miinimummääras elatise maksmisel jääks talle kätte 760-500=260 eurot ning alates
25. aastast 220 eurot. Vastustaja seisukoht
26. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

24. Käesoleval juhul on juba jõustunud kohtuotsusega hagejalt kostjate kasuks elatis välja mõistetud. Hageja esitas hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 25. Asjaolu, et elatis mõisteti välja tagaseljaotsusega, ei oma siinjuures tähtsust. Hagejal oli võimalik esitada selles menetluses hagile vastuväiteid, mida ta ei teinud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranuid vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et laste vajadused oleksid vähenenu või tema võime tööd teha ja sissetulekut saada oleks vähenenud. Pankroti väljakuulutamine ei mõjuta iseenesest hageja võimet teha tööd ega kohustust pidada ülal oma alaealisi lapsi. 5
2. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas 3-2-1-118-12, p 15). Hageja ei ole põhjendanud, miks tal ei ole võimalik teha rohkem tööd. Samuti ei ole hageja näidanud, mida ta on teinud selleks, et leida tasustatavamat tööd. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

29. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6