Obsah (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-130933 T

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. 4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas 588,46 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt lisandub vastavalt laenulepingu laenuandmetele võlgnevusse jäämisel viivis, so 0,066%, tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-16, seega moodustub viivise suuruseks alates laenulepingu ülesütlemisest hagi esitamiseni 882 eurot. 30.08.2018. a on hageja selgitanud, et laenulepingu üldtingimuste punkti kohaselt, juhul kui klient pärast laenulepingu lõppemist ei tagasta võlas olevat summat (antud juhul 2892,57 eurot), lisandub viivis 0,1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16 on hageja otsustanud vähendada viivise määra ulatuses, mis vastab 0,066%-le alates laenulepingu ülesütlemisest hagi esitamiseni 882 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata 2

(3)VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Käesoleval juhul ületab poolte vahel kokku lepitud viivisemäär (0,1% päevas) seadusjärgset viivisemäära enam kui 4,5 korda, mistõttu tuleb sellist kokkulepet käsitleda tühise kokkuleppena, millisel juhul on, tulenevalt viidatud Riigikohtu seisukohast, võimalik nõuda viivist vaid seadusjärgses määras. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 293,54 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 293,54 eurot ja jätab rahuldamata summas 588,46 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 4 949,71 eurot, mille kohus rahuldas 4 361,25 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda. Esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena menetluses tasutud riigilõivu summas 400 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud kokku summas 436 eurot, so riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 137,39 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel 262,61 eurot ning kohtutäituri tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest 36 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 88% ulatuses, so summas 383,68 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale