) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Olles tutvunud laenusaaja laenutingimustega, allkirjastas kostja 06.03.2018 xxx-ga väikelaenulepingu, millega kostja sai laenu summas 6000 eurot. Laenujäägis lepiti kokku 6300 eurot. Kostja kohustus tagastama xxx-le laenujäägi 6300 eurot igakuiste maksetena pangakontole, vastavalt poolte vahel kokkulepitule 60 kuu jooksul intressimääraga 19,90 % aastas. Osamakse suuruses oli kokku lepitud graafiku järgi 169,46 eurot. Kostja on saanud raha enda kasutusse 06.03.2018. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning xxx ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.08.2018, nõudes võlgnevuse tasumist ning loovutas nõude hagejale. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Inkassomenetluses kostja tagasimakseid teinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista: põhivõlgnevus summas 6237,91 eurot, intress summas 450,39 eurot, viivis summas 758,03 eurot ja võla sissenõudmise kulud 50 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta hageja kanda, välja mõista menetluses tasutud riigilõiv summas 475 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõusutmisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
2 2-19-103637 Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 475 eurot Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu 475 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 475 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (475 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.