Obsah (5)

§ 102§ 97§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-129324 Tsiviilasi L Ti hagi V Ti v

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatise vähendamist ja mõista välja hagejale 235 eurot kuus. Kostja ei osale aktiivselt oma alaealise lapse elus, alaealise lapse elujärg on oluliselt halvenenud, kuna hageja seaduslik esindaja peab üksi kandma oma palgast (neto 900 eurot + lastetoetus 60.- eurot) kõik lapsega tekkivad ja seonduvad kulud sh eluasemelaen (220 eurot ühes kuus), kommunaalkulud (150 eurot ühes kuus), toit (350 eurot ühes kuus), riided, hügieenitarbed. Seega nähtub, et juba põhivajaduste täitmiseks kulub hageja seaduslikul esindajal 720 eurot ühes kuus ning see jagatuna kaheks teeb 360 eurot ühes kalendrikuus. Nimetatud summa hulka ei ole arvestatud kulutusi hügieenitarvetele, riietele, telefonile, televisiooni paketile. Vastavalt Riigikohtu lahendile ei loeta lapsetoetust elatise osaks, mille võrra võiks hageja elatist vähem maksta. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

1. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Kostja palub jätta hagi selles osas täielikult rahuldamata. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist alates hagi esitamisest summas 235 eurot kuus. Kostja palub kohtuotsuse resolutsioonis tasaarvestada välja mõistetav elatis tema poolt juba tasutud elatisega järgmiste kuude eest järgmistes summades: november 2018 eest tasus kostja 170 eurot, detsember 2018 eest tasus kostja 165 eurot, jaanuar 2019 eest tasus kostja 160 eurot ja veebruar 2019 eest tasus kostja 150 eurot. Hageja sündis 14.05.2005 T R ja V Ti (kostja) abielust. Abielu lahutati 16.02.
2. T R asus 2017 suvel elama Xxx (uue elukaaslase juurde) ja võttis hageja Xxx kaasa. T R ja kostja sõlmisid 12.07.2017 kokkuleppe lapse ja isa suhtlemise ning isa poolt lapsele elatise 150 euro maksmise kohta kuus. Perioodil 26.06.03.09.2018 elas hageja kostja juures ja oli kostja täielikul ülalpidamisel. T R hageja ülalpidamisel ei osalenud ega kostjale hageja ülalpidamiseks raha ei andnud. Hageja lahkus kostja juurest elamast ja asus uuesti elama T R juurde Xxx 03.09.
3. Käesolevaks ajaks on T R hagejaga tagasi Eestisse kolinud. 2
4. Kostjal ja K Hl sündis xxx tütar K T. Kostja ja K H peres elavad veel K H kaks last eelmisest kooselust. Kostja on püüdnud tasuda hagejale elatist vastavalt vanemate vahel sõlmitud kokkuleppele. Vaid mõnes kuus, seoses teise lapse sündimisega, esines kostjal kokkulepitud summa maksmisega hagejale raskusi. Kostja töötab xxx netopalgaga xxx eurot kuus. Kostja viibib kuni 04.04.2019 lapsehoolduspuhkusel. Hageja nõue perioodi 01.11.2017-30.10.2018 eest elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks on täiesti põhjendamatu. Kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust eelpoolnimetatud perioodil vabatahtlikult vastavalt lastevanemate vahel kokkulepitule ja hageja on elanud sellel perioodil ka osa aega kostja juures ja on olnud sellel perioodil ka kostja täielikul ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja ei ole arvestanud summadega, mis kostja on tasunud otse lapse arvele ega sellega, et hageja elas mõnda aega kostja juures.
5. Kostja palub

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatist vähendada ja mõista välja hagejale 235 eurot kuus. Hageja vajadused on alla 2019 elatise miinimummäära. Hagiavaldusest nähtuvalt on lapse vajadused kokku 518 eurot kuus, mis teeks 259 eurot ühe vanema kohta. Samuti palub kostja arvestada saadava lapsetoetusega (2018 55 eurot kuus ja 2019 60 eurot kuus) ja palub lugeda, et lapsetoetus katab osa hageja vajadustest (30 eurot kuus kostja poolt hageja ülalpidamise kohustuse osas) ja käsitada seda ühe mõjuva põhjusena

§ 102

lg 2 tähenduses, mis annab aluse mõista kostjalt välja elatise alla miinimummäära. Kostjal on ka teine laps, xxx sündinud tütar K T, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja Kui kostja peaks maksma hagejale miinimumelatist, jääks tema ja teise alaealise lapse ülalpidamiseks 821 eurot kuus (1091-270), millest muuhulgas tuleb tasuda kodulaenu tagasimakse kohustus. K Ti ülalpidamisel osaleb lisaks kostjale ka lapse ema. Kostja ja tema elukaaslase vahel on ära jagatud, kes tasub toidu, kommunaalkulude ja muude leuks vajalike asjade eest ja kes tasub kodu soetamiseks võetud laenumakseid. Mis puudutab hageja nõuet, et elatise summa peaks muutuma koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega, siis palub kostja selles osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja (s.o sisuliselt hageja seadusliku esindaja T R) kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Esmalt käsitleb kohus hageja igakuise elatise nõuet, seejärel võtab seisukoha elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju osas. 8. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et xxx sündinud L T on T Ti (R) ja V Ti alaealine laps. Seega on kostja hageja isa ning hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hageja isana kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Vaidlust ei ole selles, et hageja elukoht on käesoleval ajal oma ema juures.

1. Kohus selgitas tõendamiskohustust. pooltele 29.03.2019 määrusega menetluslikku olukorda ning
2. Elatisenõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (

§ 100

lg 1).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud 3 kuupalga alammäära, mis on

1. aastal 250 eurot kuus ja
2. aastal 270 eurot kuus. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (RKTKo nr 3-2-1-159-12, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja tasus hagejale elatist 11.04.2017 200 eurot; 13.06.2017 120 eurot; 01.09.2017 150 eurot; 30.09.2017 150 eurot; 17.10.2017 50 eurot; 02.11.2017 150 eurot; 04.12.2017 150 eurot; 01.02.2018 100 eurot; 11.05.2018 150 eurot; 01.10.2018 100 eurot; 08.10.2018 100 eurot; 09.10.2018 50 eurot; 31.10.2018 150 eurot; 30.11.2018 150 eurot; 31.12.2018 150 eurot; 31.01.2019 150 eurot; 01.02.2019 150 eurot ja 04.03.2019 150 eurot ning 31.05.2019 150 eurot. Nimetatu on tõendatud ka hageja seadusliku esindaja ja kostja pangakonto väljavõttega ning kostja poolt esitatud maksekorraldusega. Kohus ei saa kostja poolt hageja enda kontole tasutud summasid arvestada igakuise elatise katteks. Hageja seaduslik esindaja ei ole nimetatuks nõusolekut andnud. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (RKTKo nr 3-2-1-159-12, p 11). Seega on tuvastamist leidnud, et kostja andis hagejale elatist ebaregulaarselt ja miinimumelatisest väiksemas summas. Elatise tasumise kokkuleppe 150 euro osas selgitab kohus, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13). Vanemate kokkulepe ei välista ega piira elatise nõude esitamist.
3. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-21-160-12, p 17).

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt RKTKo nr 3-2-135-17, p 28.2). Kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit hinnata (RKTKo 2-16-118651, p 14). Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab olema piisavalt kaalukas, mille juures tuleb tagada, et kahjustada ei saaks elatise maksmise eesmärk, ning et ka kohustatud vanem suudaks elatise maksmise järel toime tulla ühetaoliselt lapsega, ning et teised lapsed ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (RKTKo 2-16-11905, p 18; 2-16-118651, p 12; 3-2-1-35-17, p-d 28.1-28.2; 3-2-1174-16, p 13). Eelnevast järeldub, et kostja teine laps võib anda alust mõista kostjalt välja miinimumelatisest väiksema elatise, kuid sealjuures tuleb arvestada hageja huve ning seda, kas elatise vähendamine on kostja ja hageja huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. 4

1. Kuna kostja palub elatise vähendamist alla miinimumi, siis tuleb kindlaks teha hageja igakuised vajadused. Kohus selgitab, et lapse igapäevased elementaarsed vajadused peavad saama rahuldatud ning samuti tuleb tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Hageja on hagiavalduses välja toonud enda järgmised igakuised vajadused ühes kuus 518 eurot. Kulutused eluasemele 120 eurot, kulutused toidule 180 eurot, sidekulud 4 eurot, tervishoiukulud 4 eurot, kulutused hügieenile 4 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 67 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 93 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nimetatud kuud vajalikud ja põhjendatud. Kostja hageja igakuiseid vajadusi ei vaidlusta. Hageja 05.03.2019 menetlusdokumendis toodud väide, et hageja põhivajaduste täitmiseks kulub hageja seaduslikul esindajal 720 eurot ühes kuus, ning nimetatud summa hulka ei ole arvestatud kulutusi riietele, hügieenitarvetele, telefonile, televisiooni paketile, on põhjendamatu ja tõendamata. Samuti ei ole see eluliselt usutav olukorras, kus hageja seadusliku esindaja töötasu on 900 eurot kuus. Seega tuleb arvestada hageja igakuisteks vajalikeks ja põhjendatud vajadusteks 518 eurot.
2. Järgmisena tuvastab kohus hagejate vanemate varandusliku seisundi, sh kostja võimekuse elatist tasuda. Kohtule esitatud sissetuleku teatise kohaselt on hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek töötasu 1 015 eurot nina alates 01.01.2019 lastetoetus 60 eurot. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (vt RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Samuti on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15).

1. Kostja igakuine sissetulek kuni 04.04.2019 on vanemahüvitis 1 791,58 eurot kuus. Kohtule esitatud xxx tõendi kohaselt viibib kostja lapsehoolduspuhkusel 26.01.201904.04.
2. Kostja on tõendanud, et tööleping xxx-ga lõpetati 01.01.2018 (vt väljavõtet töötamise registrist). Kostja töötasu xxx-s on 1091 eurot kuus (netopalk). Kohus kohustas 29.03.2019 määrusega pooli esitama andmed seni esitamata ulatuses kinnisvara kohta. Kostja tõendeid kinnisvara kohta kohtule ei esitanud, kuna kostja sõnul on kostja omanduses oleva kinnisvara kohta kohtule tõendid ära esitanud hageja seaduslik esindaja. Kohus pidas vajalikuks koguda ise täiendavalt tõendeid e-kinnistusraamatust kõigi kostjale kuuluvate kinnisasjade osas TsMS § 230 lg 5 alusel. Kohus tuvastas, et kostjale kuuluvad järgmised kinnisasjad: korteriomand xxx; kinnisasi asukohaga xxx kaasomandist kinnisasjast xxx; kinnisasi asukohaga xxx kaasomandist kinnisasjast asukohaga xxx ning 1/10 kaasomandist kinnisasjast xxx. Kostja on kahe äriühingu (xxx ja xxx) juhatuse liige.
3. Kostja on taotlenud elatise välja mõistmist alla miinimummäära tuues põhjuseks, et kostjal on teine alaealine laps, xxx sündinud tütar K T. Kostja selgitas kohtule, et kostja kulu teise lapse ülalpidamisel on ca 230 eurot kuus ning tema ülalpidamisel osaleb ka tema ema. Riigikohus on selgitanud, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 12). Kohus selgitas kostjale 29.03.2019 määruses, et tulenevalt kohalduvast õigusest ja kohtupraktikast peab kostja põhjendama ja tõendama oma teise lapse igakuised kulud ning 5 lapse teise vanema sissetulekud, mille arvelt kulusid kantakse. Kostja selgitas kohtule, et K Ti igakuised kulud on 540 eurot kuus ja lapse ema kannab K Ti ülalpidamise kulusid suuremas ulatuses kui kostja. K Ti igakuised kulud koosnevad eluasemekuludest 100 eurot; kulutustest toidule 180 eurot, kuludest hügieenitarvetele 70 eurot; kuludest riietele ja jalanõudele 80 eurot kuus; kulud last arendavatele asjadele 40 eurot kuus ning kulud last arendavatele tegevustele 50 eurot kuus ning kulud tervishoiule 20 eurot kuus. Vaatamata kohtu selgitamiskohustusele ei tõendanud kostja oma teise lapse igakuised kulusid ning lapse ema sissetulekuid, mille arvelt kulusid kantakse. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid K Ti kulude kandmise kohta. Kohus on seisukohal, et K T põhjendatud vajadusteks saab pidada eluasemekulusid 100 eurot, hügieenitarvete kuludeks 70 eurot, last arendavatele asjadele ja tegevustele kokku 60 eurot. Põhjendatud ei ole kulutused toidule summas 180 eurot ning riietele-jalanõudele 80 eurot. Kohtu hinnangul on 1,5 aastase lapse põhjendatud toidukulud ühes kuus 120 eurot ning riietejalanõude kulud 50 eurot. Seega on kohtu hinnangul K Ti põhjendatud vajadused ühes kuus 400 eurot, millest kostja kanda jääb 200 eurot.
4. Kohus tuvastas, et hageja enda poolt hagis välja toodud igakuised põhjendatud vajadused on väiksemad kui kahekordne miinimumelatis, so 518 eurot kuus. Kostja peab endast tegema kõik, et pool lapse igakuistest vajadustest saaks kaetud. Kohus märgib, et 518 euroga on xxaastase hageja vajadused kaetud ning hageja emal tuleb lapse kuludest kanda samuti pool, so 259 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et K T jääks hagejale elatise väljamõistmisel 259 eurot kuus hagejast halvemasse olukorda. Kohus leiab, et miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saavad hageja igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Tallinna Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et miinimumelatisele vastavate kulude tõendamise kohustusest vabastamine ei tähenda, et kui hageja toob hagiavalduses esile sellest väiksemad kulud, siis saaks kohus välja mõista esile toodud kuludest ja vanema kohustuse ulatusest suurema elatise. Maakohus lähtus põhjendamatult kitsalt

§ 101lg-s 1 sätestatust ega arvestanud hagis esitatud asjaolusid.

Kohus jättis tähelepanuta, et hagiavalduse järgi on hageja vajadused 439 eurot 85 senti kuus, mistõttu ei ole aru saada, millistel asjaoludel nõuab ta kostjalt 235 euro (miinimumelatis) maksmist. Kui vanemad peavad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdses ulatuses, siis eeldab miinimummääras elatise väljamõistmine lapse vajadusi summas 470 eurot kuus (Tallinna RgKo nr 2-16-18181; kättesaadav https://www.riigiteataja.ee). 17. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1174-16 märkinud, et

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus leiab, et kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära lähtuvalt hageja vajadustest, ei ole põhjendatud veel osa hageja vajaduste katmine lapsetoetusega.

1. Kohus on seisukohal, et miinimummäärast väiksema elatise (259 euro) väljamõistmisel ei saa kahjustada elatise maksmise eesmärk, samuti on ka kostja suuteline elatise maksmise järel toime tulema ühetaoliselt hagejaga, ning kostja teine laps ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks igakuise elatise 259 eurot kuus alates hagi esitamisest, so alates 14.11.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni xxx. Kohus selgitab ka, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud. Seega kõik kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Tuvastamist on leidnud, et kostja on maksnud kohtumenetluse ajal hagejale elatist. Kohus tasaarvestab kõik seni kostja poolt hagejale 6 tasutud elatise summad ja toob otsuse resolutsioonis välja elatisesummad, kust on kostja poolt tasutud summad maha arvestatud.
2. Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet elatise maksmata jätmisega tekkinud kahju väljamõistmiseks kostjalt tagasiulatuvalt perioodi 14.11.2017 kuni 14.11.2018 eest. Hageja võttis kohtumenetluses õigeks kostja väite, et hageja elas perioodil 26.06.2018-03.09.2018 kostja juures ja oli kostja täielikul ülalpidamisel.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et

§ 108

mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt RKTKo 3-2-1-35-16, p 19 ja 20).

1. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja seaduslik on nõudnud vaidlusalusel perioodil kostjalt järjepidevalt elatise tasumist. Kohus leiab, et tagasiulatuv elatis tuleb jätta välja mõistmata põhjusel, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam oma eesmärki ning hageja ei ole ka tõendanud, et nõudis nimetatud kuudel kostjalt järjepidevalt elatise tasumist. Samuti elas hageja perioodil 26.06.2018-03.09.2018 kostja juures ja oli kostja täielikul ülalpidamisel. Hageja on nimetatud faktiväite ka omaks võtnud. Samuti on kostja pangakonto väljavõttega tõendamist leidnud, et kostja on täitnud osaliselt vanemate vahel sõlmitud elatise tasumise kokkulepet 150 euro tasumise osas. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja ka raskesse majanduslikku olukorda, ta ei suudaks täita hageja ega teise tütre igakuist ülalpidamist.
2. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Igakuine elatis tuleb tasuda

§ 100

lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, selgitusega "elatis." Samuti on Riigikohus märkinud, et

§ 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (RKTKo 3-2-1-35-17, p 13.5).

1. Samuti selgitab kohus, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. MENETLUSKULUD
2. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine ja kohtul on elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus. Lisaks on kohtul endal õigus tõendeid koguda. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatele kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. 7
4. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 8