← Eesti

3-18-381/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-18-381 Otsuse kuupäev 19. detsember 2018 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi XXi kaebus Tartu Vangla direktori 4. mai

) § 48 lg 1 ei võimalda osta vangla kaupluse vahendusel kõike. Kui kehtiva õigusega on kinnipeetavatele sigaretid ja süütamisvahendid vanglas keelatud, siis ole võimalik rääkida vangla toimingu sooritamise kohustusest. Isegi juhul, kui sigaretid ei oleks VSkE § 641 p-des 3 ja 31 keelatud, puuduks halduskohtul alus kohustada vanglat selliseid esemeid kaupluses müüma.

  1. Kaasatud haldusorgan on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaasatud haldusorgani seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 12.
  2. Kõnealune piirang, millega kaasneb faktiline suitsetamise keelamine nii kinnipeetavatele kui teistele vangla territooriumil viibivatele isikutele, on formaalses ja materiaalses mõttes proportsionaalne ja põhiseaduspärane. 12.
  3. Vaidlusalune käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel, see on piisavalt põhistatud ning põhjendustes esitatud kaalutlused on asjakohased ja kinnipeetava õiguste riivamise ulatus võrreldes kaitstava õigushüvega on õigustatud. 12.
  4. Tervisekaitsepõhiõiguse nimel rakendatavad ja vajalikud meetmed kaaluvad üles vaba eneseteostuse riive. 12.
  5. Vangistusseaduse § 41 lg 2, § 66 lg 1 ning §105 lg 21 ja 3 annavad vanglale õiguse piirangu kehtestamiseks, kui seatud piirangud on seotud vangla julgeoleku tagamise vajadusega. 12.
  6. Tubakaseadus annab territooriumi valdajale ehk vanglale volituse keelata vallataval territooriumil suitsetamine. KOHTU SEISUKOHT
  7. Kuivõrd kaebaja teatas kohtule, et soovib
  8. novembril 2018 kirjeldava ja põhjendava osata tehtud kohtuotsust vaidlustada, siis täiendab kohus nimetatud otsust puuduva osaga vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 170 lg-le
  9. 4 3-18-381
  10. Kaebaja on vaidlustanud Tartu Vangla direktori
  11. mai
  12. a käskkirja nr 1-1/49, millega täiendati Tartu Vangla kodukorda punktiga 2.3, mis näeb ette, et vangla territooriumil on suitsetamine keelatud. Sama haldusaktiga muudeti ka teisi vangla kodukorra punkte nii, et see ei näe alates
  13. oktoobrist 2017 kinnipeetavale enam ette võimalust soetada sigarette ja süütamisvahendeid vangla kaupluse vahendusel ega reguleeri sigarettide tarbimise aega päevakavas.
  14. Kaebaja on kohtule esitanud eelnimetatud käskkirja tühistamise nõude kui ka kohustamisnõude, mille sisuks on kohustada, et vastustaja võimaldaks kaebajal vanglas suitsetada ja vangla poest sigarette ning süütamisvahendeid soetada. Samuti palub kaebaja tühistada
  15. jaanuari
  16. a vaideotsuse.
  17. Riigikohus selgitas
  18. juuni
  19. a määruses haldusasjas nr 3-17-2610, et sisulist tähendust pole asjaolul, kas kinnipeetav vaidlustab tühistamisnõudega vangla direktori käskkirja, millega muudeti vangla kodukorda või konkreetseid vangla kodukorra sätteid, millega võeti kinnipeetavatelt õigus vangla territooriumil suitsetada. Suitsetamise keelu vaidlustamine on võimalik nii käskkirja kui ka kodukorra vaidlustamise kaudu. Seega, kuna kaebaja eesmärgiks on saada vanglas suitsetada ning sigarette ja süütamisvahendeid soetada, siis on nende eesmärgi saavutamiseks esitatud õiged nõuded (tühistamisnõue ja kohustamisnõue).
  20. Suitsetamise keeld vanglas tugineb tubakaseadusele (TubS). TubS § 29 on loetletud kohad, kus suitsetamine on keelatud. Nimetatud sättes vanglaid nimetatud ei ole. Samas näeb sama seaduse § 30 lg 1 ette, et territooriumi valdaja võib keelata suitsetamise üldse oma territooriumil või seda piirata. Tartu Vangla on kodukorra punktiga 2.3, mis kehtestati selles asjas vaidlustatud Tartu Vangla direktori käskkirjaga, keelustanud suitsetamise vangla territooriumil täielikult. 18.

§ 4

¹ lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. 18.1.

§ 105

lg 1 kohaselt on vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras.

§ 105

lg 2 näeb ette, et vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 15

lg 3 kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu vastutav minister määrusega. Justiitsminister on keelatud esemete nimekirja ning suitsetamise korralduse kehtestanud vangla sisekorraeeskirjaga. VSkE § 8² lg 1 näeb 1. oktoobrist 2017 ette, et kinnipeetava vastuvõtmisel selgitatakse välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Kui kinnipeetav soovib suitsetamisest loobuda, tagatakse talle vanglasisene nõustamine. Sama paragrahvi lg 3 täpsustab, et avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas viibiv kinnipeetav annab tootja poolt kokku pandud suitsetatavad tubakatooted ja tuletikud vanglateenistusele hoiule või hoiustab kinnipeetav need vanglateenistuse poolt määratud kohas ajaks, kui tal ei ole õigust viibida kohas, kus on lubatud suitsetada. VSkE varasem redaktsioon lubas vanglas suitsetada selleks ettenähtud kohas ja vanglateenistus väljastas kinnipeetavale tubakatooted suitsetamise ajaks. VSkE § 64¹ punktid 3 ja 3¹ näevad ette, et vanglas on keelatud süütamisvahendid ja suitsetatavad tubakatooted ja 5 3-18-381 esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. 18.2.

§ 15

lg 4 järgi võis vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad

§ 15

lg-s 2 sätestatud tingimustele, sh võib täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda (

§ 15lg 2 p 3). 18.3. Võrreldes varasema redaktsiooniga on seega VSk

E

  1. oktoobrist 2017 kehtivas redaktsioonis keelatud suitsetatavate tubakatoodete ja süütamisvahendite omamine, samuti puudub kinnipeetavatel võimalus soetada sigarette ja süütamisvahendeid vangla vahendusel. Suitsetamise ning suitsetamiseks vajalike esemete ja ainete keeld Tartu Vanglas tulenes seega TubS §-st 30, VSkE § 8 lg-test 1, 3 ja § 64¹ punktidest 3 ja 3¹ koosmõjus Tartu Vangla kodukorra punktiga 2.
  2. Lisaks on suitsetamise keelamine seotud VSkE kuni
  3. oktoobrini 2017 kehtinud lg-ga 2 ja 2¹, mis tunnistati
  4. oktoobrist 2017 kehtetuks. Nimetatud normid nägid ette, et kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida ning kinnipeetaval on suitsetada lubatud üksnes tootja poolt kokku pandud sigarette. Nimetatud sätete tühistamise tulemusena on koosmõjus vangla kodukorras sätestatud keeluga Tartu Vanglas suitsetamine keelatud. 18.
  5. Kuna vangistusseadus andis justiitsministrile õiguse keelata määrusega vanglas teatud esemete omamine ja korraldada vanglas suitsetamise piiranguid ning keelatud esemete nimekirja täiendamise ning piirangute kehtestamise õigus on ka vanglal (

§ 4

¹ lg 2), siis on suitsetamise keelu ning sigarettide ja süütamisevahendite soetamise piirangud kehtestanud pädevad isikud. Kohus möönab, et õigusselguse põhimõttega olnuks enam kooskõlas selgesõnalise suitsetamise keelu kehtestamine vangistusseaduses või vangla sisekorraeeskirjas (eelkõige VsKE § 64¹) ning tubakaseaduses (TubS § 29), kuid valitud lähenemine ei ole õigusvastane ega põhiseadusega vastuolus, sest eelnimetatud õigusaktide normidest koosmõjus on arusaadav, et muudatuste tulemusena ei ole suitsetamine Tartu Vanglas

  1. oktoobrist 2017 enam lubatud.
  2. Järgnevalt kontrollib kohus, kas vaidlustatud käskkiri on materiaalselt õiguspärane.
  3. Põhiseadus ei näe õigust suitsetada ette iseseisva põhiõigusena, see on kaetud üldise vabadusõigusega. Kahtlemata riivab Tartu Vanglas kehtestatud suitsetamise keeld koosmõjus sigarettide ja süütamisvahendite keelustamise ja soetamisvõimaluse puudumisega kaebaja üldist vabaduspõhiõigust. Põhiseaduse §-s 19 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse puhul on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega ehk seda võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  4. jaanuari
  5. a otsust asjas nr 3-2-1-152-09, p 11).
  6. Vangla ning kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium rõhutavad, et piirangu kehtestamise vajadus on tingitud kahest peamisest eesmärgist. Ühelt poolt kaitsta inimeste tervist vanglas ning teisalt tagada vangla julgeolek. Mõlemad eesmärgid kaaluvad üles kaebaja õiguse suitsetada vanglas. Kohus nõustub haldusorganite seisukohtadega.
  7. Üldteada asjaolu on, et suitsetamine kahjustab tervist ja suitsetamisest loobumisega kaasnevad ajutised ebameeldivused. Teisalt tuleb arvestada, et pikemas perspektiivis on suitsetamisest loobumine inimesele kasulik. Kohus arvestab Tartu Ringkonnakohtu
  8. detsembri
  9. a määruses haldusasjas nr 3-17-1449 esitatud seisukohtadega. 6 3-18-381 Ringkonnakohus asus seisukohale, et suitsetamise keelamiseks kinnipidamisasutuses esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku tagamises, samuti suitsetajate endi, kaaskinnipeetavate, vanglaametnike ning teiste vanglat külastavate inimeste tervise kaitses ning suitsetamisest loobumise positiivsed küljed kaaluvad üles vabaduse suitsetada (vt määruse p 28). Nimetatud määruses selgitas kohus määruse punktis 25 ka suitsetamisega kaasnevaid tagajärgi. Kohus leidis, et „[…] üldteadaolevalt kahjustab krooniline tubakasuitsetamine südameveresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Sellisteks haigusteks on ennekõike südameveresoonkonna haigused, kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused ja kopsuvähk. Tubakatoodetes leiduvat nikotiini peetakse närvimürgiks. Tubakasuitsetamist ennast peetakse sõltuvushaiguseks, mis kahjustab närvisüsteemi. […] Suitsetamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis. WHO andmetel on tubaka tarbimine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas tapjaks nr
  10. […] Ringkonnakohus nõustub, et mõni või koguni enamus kirjeldatud võõrutusnähtudest võib üksikul juhul esineda, kuid on seisukohal, et suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui viidatud võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Ringkonnakohus lisab, et kuna esialgse õiguskaitse taotleja ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt ka suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Ringkonnakohus ei nõustu ka õiguskantsleri 15.04.
  11. a arvamuses väljendatud seisukohaga, et töötajate ja kaaskinnipeetavate tervise kaitse on juba kindlustatud sellega, et siseruumides suitsetamine on keelatud ning suitsetamisele ka selleks kohandatud õuealal kehtivad piirangud. Ringkonnakohus leiab, et ka piiratud õuealal ei ole välistatud passiivne sundsuitsetamine.“ Kohus lähtub käesoleva asja lahendamisel nimetatud seisukohtadest ning on seisukohal, et vanglas suitsetamisele kehtestatud piirang on proportsionaalne meede ega ole vastusolus põhiseaduse §-s 19 sätestatud põhiõigusega.
  12. Kaebaja väidab, et mittesuitsetamine kahjustab tema tervist ja ta kannatab keeldude pärast.
  13. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et suitsetamise keelamise tulemusena on tal tekkinud olulised terviseprobleemid. Kohus nõustub siiski, et tubakast loobumisel võivad tekkida võõrutusnähud. Võõrutusnähud on eelduslikult esimestel nädalatel tugevamad, kuid need mööduvad ning võõrutusnähtude leevendamiseks on võimalik kasutada ravi (nikotiiniplaastrite või nikotiininätsude kasutamine, tabletiravi). Kohtul puudub alus arvata, et kaebajale ei olnud tagatud vangistusseaduse §-des 52 ja 53 ette nähtud võimalus saada tervishoiuteenust ja ravi.
  14. Samuti ei saa suitsetamise keelamisest tingitud võimalikud ebamugavused kujutada endast selliseid kannatusi, mis kvalifitseeruks piinamisena või väärikust alandava kohtlemisena. Suitsetamisele kehtestatud piirangutest tulenevate mõjutuste intensiivsus konkreetsele isikule oleneb muuhulgas sellest, milline oli isiku võimalus enne piirangu rakendamist suitsetada. Oluline on eristada vanglasse just saabunud isikut ning vanglas pikaajaliselt viibinud isikut. Vanglas viibinud isiku võimalused suitsetada olid vabaduses viibinud isikust ka varasema regulatsiooni kehtimise ajal oluliselt piiratumad. Tartu Ringkonnakohtu
  15. märts
  16. a määrusest nr 1-15-324 nähtuvalt kannab kaebaja pikaajalist vanglakaristust (vt eelnimetatud lahendi p 1). Seega rakendus kaebajale ka varasem suitsetamisele kehtestatud piirangud, mille kohaselt oli lubatud kinnipeetaval suitsetada vanglas selleks ettenähtud kohas ja ajal. Tartu Vanglas oli kinnipeetavatel varasema regulatsiooni kohaselt lubatud suitsetada jalutusboksis eelduslikult üks kord päevas ja võtta jalutusboksi kaasa kuni kolm sigaretti. Sellises mahus 7 3-18-381 suitsetamine ei saanud tekitada sedavõrd suurt nikotiinisõltuvust, et käsitleda keelust tulenevaid mõjutusi kaebajale intensiivsetena. Kohtu hinnangul ei ole kolmelt sigaretilt päevas täielikule keelule üleminekuga kaebaja õigusi rikutud.
  17. Ebakohane on ka kaebaja võrdlus avavanglas viibivate isikute ja vanglaametnikega. Esiteks pole tegemist võrreldavate gruppidega, sest avavanglas ja kinnises osakonnas viibivad kinnipeetavad on allutatud erinevale kinnipidamisrežiimile ning teiseks ei ole ka avavanglas viibivatel kinnipeetavatel õigust suitsetada vangla territooriumil. Suitsetamine on vangla territooriumil keelatud kõikidel isikutel. Seega ei kohelda kaebajat põhjendamatult teisiti. Isegi, kui kaebaja paigutataks avavanglasse, ei oleks tal õigust vangla territooriumil suitsetada. Asjaolu, et vanglaametnikud saavad suitsetada väljaspool vangla territooriumi, ei muuda vangla territooriumil suitsetamisele kehtestatud piirangut õigusvastaseks ega põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus nõustub ka vangla seisukohaga, et väljapool vangla territooriumit suitsetamine ei ole seotud tubakavaba elu- ja töökeskkonna loomisega vanglas.
  18. Lisaks ei ole kohtu hinnangul kehtestatud piirangute hindamisel vähetähtis ka asjaolu, et kinnipeetavate suitsetamisvõimalusi on vähendatud Tartu Vanglas järkjärgult. Aastal 2015 võis kinnipeetav omada Tartu Vanglas jalutusboksis suitsetamiseks maksimaalselt 5 sigaretti. Aastal 2016 vähendati lubatud sigarettide arvu nii, et kinnipeetav võis jalutuskäigule kaasa võtta maksimaalselt kolm sigaretti. Vaidlusaluse korraldusega kehtestati üldine suitsetamise keeld ning kinnipeetaval ei ole lubatud jalutuskäigule võtta kaasa ühtegi sigaretti. Eelnevast nähtub, et uuele korrale üleminek on olnud sujuv ning kaebaja nikotiinisõltuvus ei saanud eelnevaid piiranguid arvestades eelduslikult olla suur.
  19. Lisaks tervise kaitsmise vajadusele on piiranguid õigustava asjaoluna välja toodud vangla julgeoleku kaitsmise vajadus. Kohtupraktikast teadaolevalt ei ole harvad juhtumid, kus suitsetamisvahendeid on üritatud kinnipeetavate poolt toimetada siseruumidesse ning neid eluosakondades selleks mitteettenähtud kohtades kasutada. Vangla on välja toonud ka statistika, millest nähtub, et enne suitsetamise keelamist esines arvestatav hulk intsidente, kus kinnipeetavad üritasid toimetada sigarette siseruumidesse või rikkusid suitsetamiskorda (vt tl 29 pöördel). Põhjendatud on ka vangla osutus sellele, et tubakat ja süütamisvahendeid saab ning on ka kasutatud vanglas nn mitteametliku maksevahendina. Samuti kätkeb suitsetamine siseruumides olulist ohtu vangla julgeolekule. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et piirangu tulemusena ei lubata suitsetamiseks vajalikke esemeid ja aineid üldse vangla territooriumile, mis vähendab ka nende siseruumidesse sattumise riski. Tõsi, vanglal on jätkuvalt järelevalve kohustus, kuid see on eelduslikult vähem ressursimahukas, sest sigarettide ning süütamisvahendite vanglasse sattumise risk lähtub eelkõige väljastpoolt. Ehk teisisõnu, kui sigarette ja süütamisvahendeid on võimalik soetada vangla vahendusel ning neid vanglas selleks ette nähtud kohtades kasutada, on nende eluosakonda jõudmise risk suurem. Juba vanglasse lubatud esemete ja isikute läbiotsimine on ressursimahukam kui vangla nn välispiiri ning vanglat külastavate isikute kontrollimine.
  20. Kohus leiab, et suitsetamise keelamise eesmärgid on lubatavad ning selle eesmärgi saavutamiseks on kehtestatud piirangud selles asjas proportsionaalsed. Kehtestatud piirangud aitavad eesmärki saavutada ehk on sobivad. Leebemate meetmete kasutamisega ei ole võimalik soovitud eesmärke samaväärselt tõhusalt saavutada. Kohtu hinnangul vastab meede selles asjas ka proportsionaalsuse nõudele, sest suitsetamise keelustamise positiivsed küljed kaaluvad üles kaebaja vabaduse suitsetada. Kehtestatud piirangud ei ole kaebajat diskrimineerivad ega põhjusta talle sellisel määral kannatusi, et need kvalifitseeruks piinamiseks või väärikust alandavaks kohtlemiseks. 8 3-18-381
  21. Kohtu järeldust ei kummuta ka kaebaja väide, et väidetavalt arvestati talle karistuse määramisel kinnipidamistingimustega. Isikule karistuse määramisel ei lähtuta mitte kinnipidamisasutuse tingimustest, vaid isiku poolt toime pandud kuriteost ja tema süü suurusest ning karistust kergendavatest ning raskendavatest asjaoludest. Samuti arvestatakse karistuse liigi ja määra valimisel eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
  22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Vanglas kehtestatud piirangud suitsetamisele on põhjendatud ega riku kaebaja õigusi ning tühistamiskaebus ei kuulu rahuldamisele.
  23. Kohustamiskaebuse rahuldamine on võimalik üksnes juhul, kui kohus tühistab vaidlustatud käskkirja ning tunnistab VSkE § 64¹ p-d 3 ja 3¹ põhiseadusevastaseks. Kuna kohus leidis eelnevalt, et suitsetamise keeld vanglates on õiguspärane ning proportsionaalne meede vangla julgeoleku kaitsmiseks ning aitab kaasa tervise kaitse edendamisele, siis on nimetatud alustel põhjendatud ning põhiseadusega kooskõlas ka sigarettide ja süütamisvahendite keelustamine vanglas. Kuna kinnipeetavad eelnimetatud esemeid ja sigarette vanglas kasutada ei saa, siis ei ole nende soetamise võimaldamine vangla kaupluse vahendusel samuti vajalik. Seega tuleb ka kaebaja kohustamiskaebus jätta rahuldamata. Kuna vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ning vangla kohustamiseks alused puuduvad, siis ei esine aluseid ka vaideotsuse tühistamiseks.
  24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1). Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kohtu algatusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.