← Eesti

3-18-1754/12

Obsah (11)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 27§ 159§ 31§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2019, Tallinn Haldusa

§ 212lg 1 teine lause).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. G.A vahistati Harju Maakohtu 08.10.2015 määruse nr 1-15-8289 alusel ning anti Harju Maakohtu 05.04.2016 määrusega nr 1-16-2411 (p-d 6–7) kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja jäeti tema suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – muutmata kuni kohtulahendi tegemiseni.
  2. G.A esitas Tallinna Vanglale 14.06.2018 taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ema ja õega (registreeritud 15.06.2018 nr 5-11/18/13872-1). Tallinna Vangla jättis 04.07.2018 otsusega nr 5-11/18/13872-2 G.A 14.06.2018 taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks läbi vaatamata põhjusel, et taotleja on vahistatu staatuses ning vangistusseaduse (VangS) § 94 lg 5 ei näe vahistatule ette õigust VangS §-s 25 sätestatud pikaajalisele kokkusaamisele ja vanglal puudub selles osas kaalutlusõigus.
  3. Tallinna Vangla jättis 09.08.2018 vaideotsusega nr 5-15/18/169-2 rahuldamata G.A 24.07.2018 vaide Tallinna Vangla 04.07.2018 otsuse peale, märkides, et taotleja on jätkuvalt vahistatu staatuses ja seetõttu puudub tal VangS § 94 lg-st 5 tulenevalt õigus taotleda VangS §s 25 sätestatud pikaajalist kokkusaamist. Riigikohus on 16.11.2016 otsuses nr 3-4-1-2-16 hinnanud VangS § 94 lg 5 põhiseaduspäraseks.
  4. G.A esitas Tallinna Halduskohtule 10.09.2018 kaebuse Tallinna Vangla 04.07.2018 otsuse nr 5-11/18/13872-2 ja 09.08.2018 vaideotsuse nr 5-15/18/169-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata tema 14.06.2018 taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks uuesti läbi 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
  5. Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2018 otsusega G.A kaebuse rahuldamata. VangS § 94 lg 5 keelab vahistatule ühemõtteliselt pikaajalised kokkusaamised. Kaebajale esitatud süüdistus on raskuselt võrreldav asjas nr 3-4-1-2-16 käsitletud süüdistuste raskusega ning vahistamise põhjendatust on viimati kontrollitud Harju Maakohtu 05.12.2018 määrusega nr 116-2411, milles toodud seisukohti arvestades ei ole välistatud, et kaebajal on võimalik ema ja õe kaudu mõjutada kriminaalmenetluse kulgu. Kaebaja on olnud vahistatu märkimisväärselt 2

(4)3-18-1754 pikka aega, kuid ta on saanud perekondlikke sidemeid hoida teiste kanalite kaudu (lühiajalised kokkusaamised, kirjavahetus, telefonikõned). Seega puudub vajadus algatada VangS § 94 lg 5 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.
  1. G.A palus 11.01.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
  2. Tallinna Vangla palus 25.01.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  3. Riigikohus tunnistas 11.06.2019 otsusega nr 5-18-8 VangS § 94 lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt, omistades otsuse tagasiulatuva mõju mh isikutele, kes olid Riigikohtu otsuse jõustumise ajaks seadusega ette nähtud korras vaidlustanud neile pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise. Riigikohus leidis, et VangS § 94 lg 5, mis ei võimalda hinnata vahistatu pikaajalise kokkusaamise keeldu lahus tema suhtes kohaldatud tõkendi kontrollist, piirab ebaproportsionaalselt mõnede vahistatute õigust perekonnaelu puutumatusele ja on seega põhiseadusevastane.
  4. Tallinna Vangla märkis 25.06.2019 täiendavas seisukohas vastuseks ringkonnakohtu 21.06.2019 kohtunõudele, et võtab Riigikohtu üldkogu 11.06.2019 otsust nr 5-18-8 arvestades G.A kaebuse õigeks ning kohustub uuesti lahendama kaebaja taotluse ema ja õega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kuivõrd G.A on ettenähtud korras vaidlustanud tema pikaajalise kokkusaamise taotluse läbi vaatamata jätmise, siis laieneb Riigikohtu 11.06.2019 otsusega nr 5-18-8 VangS § 94 lg 5 kehtetuks tunnistamisele omistatud tagasiulatuv mõju ka praegusele haldusasjale. Kriminaalasjas nr 1-16-2411 tehtud lahenditest nähtuvalt on G.A jätkuvalt vahistatu staatuses ning tema vahi all hoidmist on hinnatud jätkuvalt proportsionaalseks ja vahistamise asendamist kergemaliigilise tõkendiga pole peetud põhjendatuks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2019 määrus nr 1-16-2411, p 10; Harju Maakohtu 09.05.2019 määrus nr 1-16-2411). 11.

§ 27

lg 3 ja § 159 lg 1 kohaselt on vastustajal õigus kohtule esitatud avalduses võtta kaebus õigeks ning selliselt juhul rahuldab kohus kaebuse. Kui vastustaja avaldab kaebuse õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (

§ 159lg 3 ls 2).

Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega ning kaebuse õigeksvõtmise korral peab kohus enne kaebuse rahuldamist üksnes veenduma, et seaduses sätestatud eeldused kaebuse õigeksvõtmiseks ja õigeksvõtu vastuvõtmiseks on täidetud. 12. Tallinna Vangla on 25.06.2019 seisukohas G.A kaebuse selgesõnaliselt õigeks võtnud ning kohustunud uuesti lahendama G.A taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ema ja õega. Avalduse allkirjastanud vanemjuristi esindusõigust ei ole

§ 31lg 2 alusel piiratud.

Haldusasja menetluses ei osale kolmandaid isikuid, kelle õigusi saaks kaebuse õigeksvõtmine puudutada. Seega puudub alus õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda ning G.A kaebus tuleb

§ 159lg 1 kohaselt rahuldada.

Kuna justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 35 lg 2 ja § 40 kohaselt tehakse otsus muu hulgas pikaajaliseks kokkusaamiseks loa andmise kohta kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates ning praegusel juhul ei ole kaebaja taotlust seni üldse sisuliselt läbi vaadatud (sh tuvastanud VangS § 25 lg-s 11 sätestatud aluste esinemist või puudumist), siis ei pea 3

(4)3-18-1754 ringkonnakohus siiski võimalikuks kohustada vastustajat vaatama G.A taotlust läbi vangla sisekorraeeskirjas ettenähtust lühema tähtaja (st 10 tööpäeva asemel 10 kalendripäeva) jooksul. Kaebaja ei ole oma sellekohast taotlust ka millegagi põhjendanud, mistõttu võib olla tegemist pelgalt eksimusega taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaja märkimises. 13. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 3 alusel rahuldab ringkonnakohus G.A apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 14.12.2018 otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab G.A kaebuse ning tühistab Tallinna Vangla 04.07.2018 otsuse nr 5-11/18/13872-2 ja 09.08.2018 vaideotsuse nr 5-15/18/169-2 ning kohustab Tallinna Vanglat vaatama G.A taotluse ema ja õega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks läbi 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 14.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 5 esimene lause näeb ette, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (

§ 109

lg 4).

§ 109

lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna ringkonnakohus võtab õigeksvõtu vastu ja rahuldab kaebuse, peab kuni õigeksvõtuni tekkinud menetluskulud

§ 108

lg-test 1 ja 5 tulenevalt kandma Tallinna Vangla ja ühtlasi jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 15. G.A on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot (tl 8; tl 99) ning kandnud kahes kohtuastmes esindajakulusid kokku 2250 eurot (sh halduskohtus 1500 eurot; ringkonnakohtus 750 eurot). Menetluskulude kandmise kohustus (

§ 109

lg 11) ning nende seos praeguse vaidluse menetlemisega esimese ja teise astme kohtus on advokaadibüroo arvetega (tl 83; tl 100) nõuetekohaselt tõendatud. Arvete kohaselt on õigusteenust osutatud esimeses kohtuastmes 10 töötundi ja teises kohtuastmes 5 töötundi. Ehkki 14.09.2018 arvel nr 1598 on viidatud mh esindamisele kohtueelses menetluses, nähtub esindaja 19.11.2018 taotlusest (tl 80-82p), et silmas on peetud üksnes kaebuse koostamiseks vajalikku tutvumist kohtueelse menetluse materjalidega, mistõttu on tegemist väljamõistetavate kuludega. Tallinna Vangla märkis 25.06.2019 seisukohas, et kaebaja kasuks väljamõistetavat summat tuleks

§ 109lg 6 alusel vähendada, sest kaebus ja apellatsioonkaebus on sisult korduvad.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja esindajakulusid pidada ülepaisutatuks. Kuigi apellatsioonkaebus sisaldab muu hulgas mõningaid kaebusest pärinevaid lõike, on selles põhiosas siiski esitatud konkreetseid vastuväiteid halduskohtu otsuses toodud seisukohtadele, mitte pelgalt kopeeritud varasemaid põhjendusi. Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus põhjust kaebaja kasuks väljamõistetavate esindajakulude suurust

§ 109lg 6 alusel vähendada, vaid hindab need tervikuna põhjendatuks.

Seega tuleb kaebaja menetluskulude katteks mõista vastustajalt

§ 108lg 1 alusel välja kokku 2280 eurot.

16. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kuivõrd praegune asi lahendatakse

§ 159

lg 3 teise lause järgi eelmenetluses ning otsuse avalikult teatavakstegemise aega ei ole eelnevalt menetlusosalistele teatavaks tehtud, siis ei hakka kassatsioonitähtaeg praegusel juhul kulgema mitte kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 212

lg 1 ls 1), vaid kohtuotsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest (

§ 212lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.