← Eesti

2-18-17263/40

Obsah (10)§ 428§ 430§ 352§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150§ 190§ 661

2-18-17263 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17263 Tsiviilasi A Vi hagi OÜ Halaver Toru vast

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 352lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada.

Seoses menetluse lõpetamisega tuleb tühistada 12.09.2019 kell 15.00 määratud kohtuistungi aeg. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda 2

(3)2-18-17263 tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt

§ 174

lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulud tuleb vastavalt poolte kokkuleppele jätta poolte endi kanda. Viru Maakohtu 21.12.2018 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja vabastati ta hagi esitamisel riigilõivu 300 euro tasumise kohustusest. Kuivõrd hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hageja menetluskulud jäid tema enda kanda, siis käesoleval juhul peab hageja hüvitama riigile menetluskulude kandmiseks saadud menetlusabi.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et tuleb tasaarvestada Eesti Vabariigi nõue hageja vastu menetlusabi kulu 300 eurot hüvitamiseks hageja nõudega poole riigilõivu tagastamiseks ning

§ 190

lg 7 alusel vabastada ta tasumata jäänud riigilõivu 150 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamine Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise peale edasikaebamise tähtaega 1 päevale alates määruse kättetoimetamisest. Lähtuvalt

§ 661lg 4 lühendab kohus edasikaebamise tähtaega kuni 1 päevani määruse kättetoimetamisest arvates. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.